Rammo: homoteema on lihtsam kui jutt kolmandast sektorist

Homoparaad Tallinnas 11. augustil 2007. .

FOTO: Raigo Pajula.

Rahvas ja poliitikud mõistavad lihtsamini homopartnerluse teemat kui kodanikuühendustega seonduvat, kuigi peaks olema vastupidi, leiab Alari Rammo Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust. 


Riigikogu kolme komisjoni ühisistungil esinenud Rammo sõnul näib olevat tüüpiline seisukoht, et ühiskonnas on «normaalsed ja peded», keda tuleb hiljem vähemalt lääne survel tunnustada.

Kuid kodanikuühenduste küsimuses pole isegi taolist seisukohta kujunenud.

Poliitikud mõistavad Rammo hinnangul võib-olla vaid, et kodanikuühendused on miskid organisatsioonid, mis tahavad valimisloosungite asemel dialoogi ja paljud neist küsivad raha.

«Need, kes tahavad ärakuulamist ja mõistlikku valitsust, on aga meie oma riigi kodanikud, see ei ole mingi asi, mille peaks üle võtma, sest nii on viisakas mõnele riigile.»

Rammo sõnul ei saa kodanikuühiskonda arendada samuti, nagu toimib riik - tehakse strateegiaid, antakse raha, pärssides seda samal ajal poliitiliste või bürokraatlike takistustega.

Tema hinnangul peaks kodanikuühiskonnale lähenema paindlikult, olles valmis rohkem katsetama ja julgustama.

Kultuurikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni avaliku ühisistungi eesmärk on anda ülevaade valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni tööst Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamisel.

Tagasi üles