Uuring: Tuhalas ei ole uusi maa-aluseid jõgesid avastatud

Tuhala nõiakaev.

FOTO: Raigo Pajula

Tuhala nõiakaevu kaitseks allkirju koguvad aktivistid väidavad, et kaevanduse rajamine ohustab piirkonna maa-aluseid jõgesid, nende olemasolu pole aga teaduslikult tõestatud.

Internetis kogutakse allkirju Tuhala nõiakaevu kaitseks ning piirkonda lubjakivimaardla avamise vastu. Allkirjakogumise algatajad väidavad, et maardla avamine teeks piirkonna loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks see kuulsa Tuhala nõiakaevu, mis asub Tuhala jõe maa-alusel osal.

Ka väidavad nõiakaevu kaitsjad, et piirkonnast on avastatud uusi maa-aluseid jõgesid.

«Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad,» seisab pöördumises. «Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saavad alguse Tuhala jõest.»

Teaduslikku maailmavaadet propageeriva portaali skeptik.ee asutaja ja eestvedaja Martin Vällik ütles BNSile, et põhjusi, miks Tuhala piirkonda tasub hoida ja kaitsta, on pöördumises rohkelt välja toodud, kuid väiteid maa-aluste jõgede kohta nimetas ta «Tuhala tuhajuhanite väljamõeldiseks» ja «pseudoteaduslikuks umbluuks».

«Need jõed eksisteerivad vaid entusiastidest vitsameeste peades,» sõnas Vällik BNSile. Vitsameeste all pidas ta silmas inimesi, kes puuoksa ehk niinimetatud nõiavitsa kasutades veesooni otsivad.

«Neid [Tuhala piirkonna] maa-alused jõgesid pole olemasolevate teaduslike andmete põhjal üldse avastatudki,» ütles Vällik, täpsustades, et Tuhala jõe maa-alune osa, millel nõiakaev asub, on piirkonnas ainus maa-alune jõgi, mille olemasolu on teaduslikult tõestatud.

Nõiakaevu kaitsjate sõnul voolab karstialal kaheksa maa-alust jõge, neist pikim olla 11 kilomeetrine Kurevere maa-alune jõgi. Samuti väidavad nad, et piirkonna suuremad karstialad - Nabala, Tuhala ja Kuimetsa - on maa-aluste vooluteede kaudu üksteisega seotud.

Vällik tõi välja, et Tuhala jõe maa-aluse osa pikkus on umbes 1,5 kiomeetrit. «11 kilomeetrit pikk maa-alune jõgi oleks teaduslik sensatsioon mitte ainult Eestis, vaid kogu maailma mastaabis,» märkis ta.

Vällik viitas 2008. aastal Soome geoloogide poolt Tuhalas läbi viidud georadarmõõtmiste tulemustele. Uuringutega ei avastanud piirkonnast uusi maa-aluseid voolusänge. Uuringuga tuvastati piirkonnast küll tõenäolised geoloogilised horisondid, milles võib tõenäoliselt leiduda maa-aluseid jõgesid, jõgede olemasolu kui fakti uuring ei kinnitata.

Uuringu tulemused koos eestikeelse tõlkega on kättesaadavad Saku valla koduleheküljel.

Ka tõi Vällik välja, et piirkonda on aastakümneid uurinud Ülo Heinsalu, kes samuti ei avastanud teaduslike meetoditega uusi voolusänge.

Teisipäeva keskpäevaks oli pöördumisele Tuhala nõiakaevu kaitsmiseks allkirja andnud üle 11 000 inimese.

Tagasi üles