Aastaid Eesti jalgpallikoondist esindanud Urmas Rooba on karjääri jooksul heidelnud mitme traumaga ning kõige pikem vigastuspaus on tal veninud koguni kaheksa kuu pikkuseks.
Tellijale
Eesti jalgpallur saab kodumaal parimat ravi
10. märts 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega teab kogenud internatsionaal täpselt, mida on vaja teha, et raskest seisust edukalt välja tulla. «Põhiline on siiski vaimne pool. Füüsilist on alati võimalik järele aidata,» avaldas Rooba. «Kuna jalgpall on meeskondlik ala, siis oleneb palju ka võistkonnast ning kui palju sealt poolt toetatakse.»
Vasakkaitsja nentis aga, et aastate möödudes on vigastusi aina raskem seljatada. «Nooremana juhtus mul rohkem igasuguseid asju, kuid siis tulin traumadest ka kergemini välja. Mida vanemaks inimene saab, seda raskem on uuesti mängukorda saada,» täpsustas Rooba. «Kõige kauem olin jalgpallist eemal kaheksa kuud, kui ravisin meniskivigastust.»
Kui eestlased on tihti harjunud kohalikke arste kiruma, siis Rooba sõnul on ta kodumaal saanud palju paremat ravi kui näiteks Taanis, kus ta samuti aastaid pallis.
«Eestis on tehtud minuga väga head tööd. Oluline on see, et mängijaga tegeletakse individuaalselt. See annab paranemisprotsessile palju juurde,» selgitas ta. «Võrreldes Taaniga kulges mul Eestis vigastusest taastumine palju paremini.»
Siiski tunnistas kogenud mängumees, et traumat ravides võivad tekkida ka jalgpallivälised huvid. «Ikka on mõeldud, et kuidas vaba aega sisustada. Nüüd, kui karjäär on juba langustrendis, tuleb ka muude asjadega tegelema hakata,» rääkis kaitsemängija.
Uuel hooajal esindab Urmas Rooba koos vend Meelisega Paide linnameeskonda. «Eks vend moosis mind ka, et võistkonnaga liituks. Tasemevahe võrreldes seniste klubidega on küll suur, kuid loodan oma kogemusi meeskonnakaaslastele edasi anda,» nentis Rooba. (PM)