Enam kui aasta tagasi Sillamäe haiglast kadunuks jäänud eakas mees leiti eelmisel nädalal haiglahoone pööningult surnuna. Haigla juhtkond süüdistab juhtunus perearsti, omaksed haiglat.
Kadunud patsient suri haigla pööningul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
75-aastane Vitali suunati Sillamäe haigla hooldusosakonda 2008. aasta sügisel. Kui ta 12. novembril haiglasse tuli, ei jõudnud personal abikaasa Margarita sõnul taati ära kiita – loeb palju ja on huvitav suhtleja. Neli päeva hiljem mees kadus.
Haigla peaarst Valeri Abramovitš ütles Põhjarannikule, et patsientide äraminekuid on neil ikka ette tulnud ning nagu tavapäraselt, teavitati sellest nii omakseid kui politseid. Viimane kuulutas Vitali tagaotsitavaks, ent kui aktiivselt meest otsiti, selles lähevad haigla ja lese arvamused lahku.
«Oleks nad põhjalikult otsinud, siis ehk oleks sealt pööningult ta leidnud,» arvab Abramovitš. Lesk aga räägib politsei tegevuse kohta aina kiidusõnu. «Politseile pole mul mingeid pretensioone. Algul otsisid nad väga aktiivselt. Siis aga öeldi lõpuks, et ehk leitakse juhuslikult,» rääkis ta, lisades, et politseinikud hoidsid temaga pidevalt sidet.
Laiba leidsid töömehed
Ilmselt oleks üle aasta tagasi pööningul surnud Vitali siiani seal, kui poleks juhtunud torustikuavariid, mis töömehed pööningule saatis. «Eks meil käidi ka aeg-ajalt pööningul, kuid surnu oli kivimüüri taga ning teda polnud näha,» rääkis peaarst. Ka polnud tunda mingit ebameeldivat lõhna. «Seal on kuiv ja hea tuulutus, nii et surnukeha oli lihtsalt mumifitseerunud.»
Abramovitš meenutas, et neil päevil, mil Vitali kadunuks jäi, vahetati hoonel katust ning tõenäoliselt seetõttu oli lahti katuseluuk, mis võimaldas hoolealusel pööningule pääseda. «Aga sinna üles minek pole sugugi lihtne ning keegi isegi ei arvanud, et 75-aastasel taadil võiks see õnnestuda,» sõnas ta.
Nii haigla peaarst kui ka surnu abikaasa kinnitavad, et mees oli psüühiliste häiretega. «Kaks aastat varem löödi talle tänaval vastu pead, sellest hakkasid tal mälukaotused ja muud häired,» sõnas naine, lisades, et psüühiline terviserike saigi põhjuseks, miks omaksed otsustasid eaka mehe hooldekoduteenuseid pakkuvasse haiglasse saata.
«Ta poleks tohtinud üldse meil olla, sest meil ei ole psüühiliselt haigete inimeste jaoks kohandatud tingimusi ning vastava väljaõppega personali,» rõhutas aga Abramovitš.
Kes on süüdi?
Peaarst ütles, et patsiente neile suunavad perearstid jätavad sageli märkimata, et isik on psüühiliste häiretega. «Sellised patsiendid tekitavad meile rohkelt peavalu – nad peksavad meie töötajaid, röögivad, lähevad minema. Meie aga ei saa iga kliendi juurde töötajat valvesse panna,» selgitas peaarst.
Haigla pööningul surnud patsiendi lesk süüdistab juhtunus haiglat, leides, et mees oli nende vastutusel. Seetõttu pöördus ta ka haigla omaniku, Sillamäe linnavalitsuse poole taotlusega, et talle kompenseeritaks matusekulud.
Haigla peaarst on aga nõutu: «Siin ei saa ju kedagi süüdistada, seetõttu ma ei karistanud ka kedagi oma töötajatest. Lihtsalt selline väga ebameeldiv juhtum. Ja kui omaksed nõuavad raha, siis ma ei tea... meil pole eelarves sellist ridagi, mis lubaks patsientide matusekulude kandmist. Meie pole ju siin süüdi,» sõnas Abramovitš.
Politsei pressiesindaja Jelena Filippova ütles, et juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust ei alustatud, sest surnukehal polnud väliseid vägivallamärke. Seetõttu ei selgu ilmselt kunagi, mis põhjusel Sillamäe pensionär Vitali 2008. aasta novembris haigla pööningul suri.