Pevkur: haiglaid keegi ära kaotama ei hakka

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu / Postimees

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti meditsiinisüsteemi lisarahastamiseks tänases olukorras kaks võimalust - kas kelleltki raha ära võtta või makse tõsta.

Pevkur rääkis ETV saates «Foorum», et küsimus pole mitte selles, et haiglaid oleks liiga palju, vaid milliseid teenuseid millisest haiglast saab.

Ministri sõnul oleks mõistlik, kui regionaalhaiglad pakuksid kõrgkvaliteetset abi, milleks on vajalik ka kõrgkvaliteetne aparatuur, ning maakonnahaiglad pakuksid lihtsamat päevaravi. Haiglaid sulgema tema kinnitusel kindlasti ei hakata.

Pevkuri sõnul on regionaalsed haiglad tänaseks suures osas renoveeritud ning järgmisena võetakse ette maakonnahaiglad. «Ühe-kahe aastaga ei õnnestu paraku kõiki korda teha,» märkis minister.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Marika Tuusi arvates aga pandi haiglates vahepeal liiga palju raha tehnikasse ning soetati kallist aparatuuri. «Samal ajal on meil 140 000 inimest ehk iga kümnes arsti järjekorras. Meil on isegi järjekorda panemise järjekorrad,» nentis ta.

Tuusi sõnul tuleks tervishoiu rahastamisel tõsta riigiosalust, sest omaosalus on meil juba niigi kõrgeks aetud. Ta tõi näite, et retseptiravimite puhul on omaosalus juba 40%, kõrgem on see ainult Taanis.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe ja endise sotsiaalministri Eiki Nestori sõnul oleks õiglane, kui haiglad saaksid raha selle järgi, kui palju nad tööd teevad - kellel on suurem koormus, saavad rohkem raha. «See tähendab rahastamist läbi tervishoiuteenuse hinna,» märkis Nestor.

Teine võimalus oleks tema sõnul jagada tervishoidu raha riigieelarvest, kuid selle üks puudusi on võimalik onupojapoliitika tekkimine ning haiglate sõltumatuse kadumine.

Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimehe Ain Aaviksoo sõnul vajab tervishoid pidevat ja sihikindlat tegevust ning kui otsuseid ei tehta süsteemselt, siis hakkab see riigile üle jõu käima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles