Kuna varastele mõistetud vanglakaristused on reeglina väga lühikesed, näitab statistika, et Eesti vanglates on tapmise või mõrva eest karistatud kurjategijaid rohkem kui vargaid.
Vanglates istub mõrtsukaid rohkem kui vargaid
11. märts 2010, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja -analüüsi talituse nõunik Andri Ahven rääkis, et viimastel aastatel on süüdimõistetud vangide arv olnud 2500 ringis. Aasta alguse seisuga oli neid 2700, neist valdav enamus mehed.
Esimese jaanuari seisuga oli vanglates 574 kurjategijat tapmiste ja mõrvade eest. Samal ajal oli varaste arv 523. Ahven täpsustas, et kuigi varguste eest vangistatute arv on üllatavalt väike, siis tegelikult käib vargaid vanglatest läbi kolm korda rohkem. «Nende karistusajad on hoopis lühemad. See pilt ei kajasta kurjategijate arvu, selles osas on vargaid ikka ülekaalukalt kõige rohkem,» lisas Ahven.
Tapmiste eest karistatute seas on suur hulk neid, kes süüdi mõistetud 1990ndatel tehtud kuritegude eest. «Siis oli meie kuritegevus tapmiste osas väga kõrge. Kuna sel puhul määratakse ka väga pikad karistusajad, siis avaldab see ka praegu jätkuvalt mõju,» rääkis Ahven.
Viimastel aastatel on suurenenud ka narkokuriteod ja vanglates on rohkem narkootikumide vahendamise eest süüdimõistetud (483). «Need on päris karmid diilerid, need ei ole mitte väikesed tarvitajad või väikeste koguste müüjad,» nentis Ahven.
Tema sõnul näitab see meie politsei ja tolli paremat tööd, kuna viimastel aastatel on koguseliselt rohkem narkootikume konfiskeeritud. Ahven tunnistas, et samal ajal on tähelepanu vähem jagunud narkootikumide tarvitajatele. «Prioriteedid on aga niimoodi seatud ja seda kajastab narkokurjategijate arvu suurenemine vanglates.»
Röövimise eest kinniistujate arvus pole suuri muutusi viimastel aastatel olnud, praegu on vanglates 431 röövlit. «Kuigi üldine röövimiste arv on viimastel aastatel vähenenud, püsib arv kõrge, sest röövimiste eest määratakse küllalt pikki karistusaegu,» selgitas Ahven.
Liikluskuritegude eest vangistatuist (176) on 95 protsenti need, kes korduvalt joobes juhtimisega vahele jäänud. «Väga vähe on neid, kelle kuriteoks on inimohvritega liiklusõnnetused. Tavaline ettevaatamatusest põhjustatud kuriteo puhul inimest ka vangi ei mõisteta,» rääkis Ahven.
Seksuaalkuritegude (105), kehalise väärkohtlemise (103) ja tahtliku raske kehavigastuse (94) eest süüdimõistetute arv on läbi aastate väiksemate numbritega püsinud ja siin suuri muutusi pole olnud.