Ehkki Eesti rakenduskõrgkoolide hulk on olnud viimastel aastatel stabiilne, on vähenenud neis õppima asujate arv. Silmatorkavalt palju vähem soovitakse sealt saada haridust õiguses või ärinduses.
Huvi rakenduskõrghariduse vastu on vähenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakenduskõrgharidust omandama läinute üldhulk on viimase viie aasta jooksul kümne protsendi võrra vähenenud - kui 2005. aastal astus rakenduskõrgkoolidesse 6530 noort, siis möödunud aastal vaid 5812, selgub statistikaameti andmeist.
Samas on seal kasvanud huvi õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse vastu, mida 2005. aastal asus õppima 147, mullu aga 228 inimest (55 protsendi võrra enam). Rohkem õppureid läks kõrgharidust saama ka tehnikaaladel (40 protsendi võrra enam), arhitektuuris ja ehituses (31 protsenti enam) ning sotsiaalteenustes (ligi 15 porotsenti enam).
Märgatavalt on vähenenud huvi saada rakenduslik kõrgharidus näiteks ärinduses ja halduses (ligi 29 protsendi võrra) või õiguses (ligi 55 protsendi võrra).
Rakenduskõrghariduse diplomi kätte saajate arv on viimastel aastatel aga märgatavalt tõusnud - kui 2005. aastal lõpetas kooli 2461 noort, siis 2009. aastal 4136 inimest ehk 68 protsenti enam.
Bakalaureuseõppe vastu huvi kasvab
Bakalaureuseõppesse astujate arv püsib stabiilsem - mullu astus koolidesse 7842 noort, mis on vaid mõne võrra vähem 2008. aastal sisse astujate üldarvust (7855) ja paarisaja võrra rohkem 2005. aastal kõrgkooliteed alustanutest (7619).
Bakalaureusekraadi saajate arv on veel vähenemas - 2005. aasta 5549 lõpetanuga võrreldes sai mullu kraadi kätte 18 protsenti vähem ehk 4533 noort.
Bakalaureusetasemel on märgatavalt tõusnud huvi füüsikaliste loodusteaduste vastu, mida mullu asus õppima üle poole rohkem noori kui 2005. aastal. Enam on vastu võetud ka sotsiaalteenuste alale, huvi on kasvanud ka kunstide ja humanitaaria õppimise vastu.
Eestis oli mullu kokku 34 kõrgharidust andvat õppeasutust - rakenduskõrgkoole 21, ülikoole 10, kutseõppeasutusi 3.
2000. aastal oli selliseid õppeasutusi kokku 46. Kõige enam on vähenenud kõrgharidust andvate kutseõppeasutuste arv, mis 2000. aastal oli 12. Ka ülikoole oli siis 15. Seevastu rakenduskõrgkoolide arv on sellest ajast saadik kahe võrra suurenenud.