Kõrghariduse saamise huvi on naistel jätkuvalt suurem kui meestel - neide astus mullu kõrgkoolidesse rohkem kui poole võrra noormeestest enam, samas on meeste osakaal tudengkonnas aasta-aastalt kasvamas.
Meeste huvi kõrghariduse vastu kasvab tagasihoidlikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu asus kõrgharidust omandama 7972 meest ja 11195 naist ja seega on värsketest tudengitest 58 protsenti õrnema soo esindajad.
Kogu kõrghariduse õppurite hulgast moodustab naiste hulk pisut suuremagi osa - ligi 61 protsenti ja see number on püsinud viimasel kaheksal aastal. Küll aga on neil aastatel vähehaaval suurenenud noormeeste vastuvõtmine kõrgkoolidesse, ulatudes 2001. aasta madalseisust (vaid ligi 37 protsenti) aasta-aastalt suurenedes mulluse ligi 42 protsendini.
Näib, et noormehed löövad aga sagedamini õpingutele poolel teel käega, sest kõrgkooli lõpetajatest moodustavad suisa 70 protsenti naised.
Kõige suurem on meeste osakaal integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes, kus neid on 44,5 protsenti. Doktoriõppes on mehi 42 protsenti.