Põlvamaal näidati esimest korda Eesti ema kuju

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ema kuju esikülg on valmis. Eile keerati monument kõhuli, et raidur Kristjan Kittus saaks ka kuju seljaosa valmis teha. Kohal olid ka monumendi autor Riho Kuld (paremalt esimene) ja ausamba püstitamise eestvedaja Hans Sissas (paremalt teine).
Eesti ema kuju esikülg on valmis. Eile keerati monument kõhuli, et raidur Kristjan Kittus saaks ka kuju seljaosa valmis teha. Kohal olid ka monumendi autor Riho Kuld (paremalt esimene) ja ausamba püstitamise eestvedaja Hans Sissas (paremalt teine). Foto: Raivo Tasso / Maaleht

Pärast Vabadussõja võidusamba janti on päris kosutav vaadata Põlvamaal Mooste vanas põllumajandushoones ka üht tõelist skulptuuri, mille esiosa on juba valmis. Eile pöörati monument eesti emale ümber seljapoole lõpetamiseks.



Monument eesti emale oli algul Udmurtiast toodud valgemustakirju rahn, mis kaalus 22 tonni. Eilseks oli raidur Kristjan Kittus ema tublisti salendanud, vast kaheksa-üheksa tonnini.



Skulptorite Ilme ja Riho Kulla peas juba ammu valminud monumendi avamine Võrumaal Rõuges oli esiotsa kavandatud emadepäevale ehk mai teisele pühapäevale. Praegu aga on kuju idee autoril, tunamullu aasta isaks valitud Hans Sissasel selle valmimise osas kahtlusi. «Olen pessimist. Raha ei ole,» kurdab mees.



Sissas on ebaeestlaslikult kirglik ja jutukas mees, kes oma külalisi patsutab või suisa kallistab. Kuus aastat on Sissas kuju saamise nimel tööd teinud ja pole kahtlustki, et tegu on 76-aastase mehe elutööga.



Vahepeal on vahetunud raidur ja ka kuju ei valmistata Rõuges, nagu alul, vaid Moostes. Esialgu Võrru kavandatud monumendi asukoht aga on kolinud Rõugesse, kus leiti ausambale paslik koht.



Eesti ema ausamba püstitamiseks tarviliku maatüki kinkis üks Austraalia eestlane ning juba on valmis kuju alus ja parkla, kuhu monumendi juurde tulijad oma autod saavad jätta.



Kuid Sissasel on mure ja ta ei tee vähimatki saladust, et loodab sellele ajakirjanduse toel lahendust. 300 000 krooni kuju valmimiseks vajaminevast rahast on veel puudu.



Raha on puudu


«Kutsun üles annetama ükskõik kui palju. Taotlesin Eesti represseeritute abistamise fondist 200 000 krooni, aga ei saanud, öeldi, et nende raha on mõeldud isamaaliseks kasvatuseks,» kurvastab Sissas, kelle sõnul maksab monument 1,5–1,7 miljonit krooni.



«Oleme saanud üle koera, aga üle saba on raske saada,» tunnistab ta. Sissas lisab, et ehkki ta on andnud riigikogu liikmetele mõista, et ehk annetaks ka nemad, on kaasatulijaid selles koosseisus vast kümmekond. «Kui ülejäänud annetaks 5000 kroonigi, oleks puudujääv raha koos.»



Sissas on saanud kuju jaoks 910 000 krooni annetajatelt üle maailma pluss pool miljonit riigilt, aga 3,6 meetri kõrgune «Eesti ema» on suur ja kulukas töö. Sissasel on paksud kaustad kulude kinnituseks ette näidata. Koos aluse ja vundamendiga asub monument ümbritsevast maapinnast 4,9 meetri kõrgusel.



Monumendi heaks annetanuid on 4359 inimest 19 riigist. «Kõige suurem annetus tuli Siiri Oviirilt,» räägib Sissas, täpsustamata siiski, kui palju Oviir annetas. «Minul ei ole seda ilus öelda, aga küsige ise tema käest.»



Raidur Kristjan Kittus vormib kuju eelmise aasta sügisest. «Eelmise raiduri töö osas on olnud ikka kombineerimist küll,» kõneleb ta. Praeguse tulemusega on Kittus siiski rahul. «Ega siin väga mänguruumi pole, olen lihtsalt varu natuke peale jätnud – ta on natuke tüsedam.» Eakad skulptorid Riho ja Ilme Kuld on lubanud Kittuse kinnitusel ise samuti skulptuuri lõppviimistluses osaleda.



Vana sovhoosiangaar oli eilegi külm, aga Kittus töötas seal ka päris karmi pakasega. «Külma ilmaga võtsin suuri asju ette ja olin natuke sportlikum, aga viimistlust teen ikka vähemate kraadidega,» räägib Kittus



Tehtud emale mõeldes


Skulptor Riho Kuld rõõmustab,  et saab teist korda elus koos abikaasa Ilmega skulptuuri teha – ühele Saksamaa kirikule tegi abielupaar Kristuse kuju.



Kuld ütleb, et mõtles skulptuuri modelleerides ka oma emale. «Minu ja Ilme emad olid mõlemad tublid naised,» räägib ta. Ilme isa suri 1946. aastal ja ka Rihot pidi kasvatama ema, sest isa läks kodust minema. «Ilme ema nähes sain esmakordselt tunda, mis on naisterahva jõud. Olin mitmekordne Eesti tšempion, aga ma imetlesin seda jõudu,» räägib korvpalli, kiirkäimise ja sõudmisega tegelenud Riho Kuld. «Ja imetlen ka oma ema – mina olin difteeriasse suremas ja vend oli surnud, aga ema elas selle üle.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles