Tellijale
Autojuhid võitlevad parkimistrahvidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Protestimaks palju vaidlusi tekitanud eraparklate trahvisüsteemi vastu, on juhid hakanud oma sõidukeid varustama sildiga, millel olev tekst keelab trahvi ähvardusel panna klaasipuhastaja vahele dokumente.
Kodulehel, kus sellist teksti välja printida, on tehtud juba ligi 10 000 niisugust silti. Üks Postimehe lugeja kinnitas, et proovis nalja pärast kleepsu «töövõimet» ühes Tallinna eraparklas.
«Minu autol trahvi ei olnud, kusjuures paljudel teistel minu kõrval seisnud masinatel olid lipikud akna vahel,» kirjeldas lugeja. Pärnus Port Arturi tasulises parklas nägi ta ise, kuidas mitu kontrolöri käisid ümber tema auto, laiutasid käsi ja lahkusid.
«Kuna asi oli rohkem eksperimendis, võtsin kleepsu uuesti maha ja nüüd maksan parkimise eest nagu peab,» lisas lugeja.
Eraparklate juhid sellise algatuse pärast muret ei tunne. Nad leiavad, et autoaknale trahvinõude panemist keelavate kleepsude kasutamist ei saa kuidagi õiguslikult siduvaks lugeda ning seetõttu võetakse autojuhtide ettevõtmist lihtsalt huumorina.
Europarki tegevdirektor Karol Kovanen leidis, et kui inimene pargib tasulise parkimise alale, ei vabasta selline kleeps teenustasu maksmisest ega hoia trahvi ära.
«Sama hästi võiks öelda, et lähen poodi, panen rindu kleepsu «Tohin võtta tasuta saia» ning kõnnin siis tähtsa näoga kassast mööda,» võrdles Kovanen. «Selles algatuses võib näha inimeste kriitilist suhtumist ebamõistlikku trahvimisse, mida me püüame igati vältida.»
Ka Cityparki juhatuse liige Margus Risti leidis, et selline silt ei kannata võrdlust eraparklate tahvlitega, millel on lepingutingimused kirjas sarnases sõnastuses. «Tegelikult tuleneb eramaa omaniku õigus talle kuuluval maatükil parkimist korraldada (sealhulgas võtta selle eest tasu) seadusest. Ei ole võimalik võrrelda sildil avaldatud soove eramaa omaniku seadusliku õigusega,» kommenteeris Risti.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus märkis, et lepingut ei teki, kui ühe poole soov lepingut sõlmida osutub õigustühiseks.
«Kõnealusel juhul see just nii olla võibki – sildil väljendatud tahe võib seaduse järgi tühine olla, kuna seadus ütleb, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine,» sõnas Niklus.
Samas lisas ta, et nagu eraõiguslike vaidluste puhul ikka, otsustab asja kohus.