Seadus sätestab ajakirjanduskeeleks hea tava

Ajakirjandus peab lähtuma keelekasutuse heast tavast.

FOTO: Mihkel Maripuu

Haridus- ja teadusministeerium saatis täna suurele kooskõlastusringile uue keeleseaduse eelnõu, milles on loobutud esialgsest plaanist sundida ajakirjandust kirjakeeles kirjutama. Nüüd sätestatakse ajakirjanduskeeleks keelekasutuse hea tava.

Uus eelnõu sätestab ajakirjanduskeelt puudutavas paragrahvis, et meediaettevõtted peavad järgima oma väljaannetes, veebilehtedel ning tele- ja raadiosaadetes keelekasutuse head tava.

Seletuskirjas märgitakse, et hea tava näol on küll tegemist määratlemata õigusmõistega ning ka riigipoolset järelevalvet ei nähta selleks ette. Küll aga eeldatakse, et ajakirjandus on ise aktiivne oma keelekasutuse kujundamisel «ning miks mitte ka keelekasutuse hea tava kohta teatud põhimõtete kokkuleppimist ning kirjapanekut».

Keeleseaduse eelnõu esimeses versioonis taheti ajakirjandusettevõtetele kehtestada kohustus järgida trükiajakirjanduses ning veebiväljaannetes kirjakeele normi. «Konsultatsioonide käigus jõuti järeldusele, et selline regulatsioon pole sobiv, ning see on asendatud pehmema deklaratiivse sättega,» seisab eelnõu seletuskirjas. 

Seadus nõuab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud esinevad Eesti meedias eesti keeles. Võõrkeeles võib suhelda esinemisel võõrkeelses meedias.

Riigikogule uus ülesanne

Eelnõu seletuskirja järgi on sisulistest muudatustest olulisemad Eesti keelenõukogu nimetamine seaduse tasandil ja riigi keelealaste ülesannete määratlemine.

Riigikogu saab enda kohustuseks analüüsida keelepoliitikat ja eesti keele arengut, arutades seda olulise tähtsusega riikliku küsimusena vähemalt kord kahe aasta jooksul. «Keelepoliitika arutamine annab erakondadele võimaluse arengusuundades üksmeelele jõuda. Ka opositsiooniparteid saavad oma seisukohti tutvustada ning valitsusele riigi pikaajalise poliitika kujundamisel mõju avaldada,» põhjendab selle vajadust eelnõu seletuskiri.

Keeleõpet, eestikeelse oskussõnavara ja eesti keelele suunatud keeletehnoloogia arendamist ning rakendamist koordineerib haridus- ja teadusministeerium.

Riik peab toetama ka eestikeelse laiatarbetarkvara kasutamist. «Tegemist on põhimõtteid väljendava sättega, mitte kohustusega eestikeelsele tarkvarale üleminekuks. Toetus seisneb teavitustöös, aga samuti ka nt asjaolus, et riigi raha eest ostetav tarkvara on eestikeelne,» märgitakse seletuskirjas.

Eesti keelenõukogu nõustab valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel ning selle koosseisu ja esimehe kinnitab valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

Tagasi üles