Mihkel Raud: künism ja varastamine ei tohi muutuda normiks
18. märts 2010, 21:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muusik ja viimastel aastatel kirjanduslikku tegevust alustanud Mihkel Raud leidis, et ühiskonnas toimuvate küüniliste sammude peale peab ikka närvi minema.
«On vaja inimesi, kes lasevad ennast häirida sellistest Tarmo Männi juhtumitest,» rõhutas Mihkel Raud ETV intervjuusaates «Kahekõne».
«Kui inimesi, kes sellistel puhkudel närvi lähevad, enam ei ole, siis on midagi katki. Kui me närvi ei lähe, muutub selline käitumine normiks,» leidis Raud.
«Nomenklatuuri puhul pole vahet, kas see on nõukogude või tänase Eesti oma, nomenklatuuri elu tuleb ikka teha võimalikult raskeks,» rõhutas värske kirjanik.
«Olen eneseirooniline küünik ja mõnes kohas ka sallimatu, kus ma ei tahaks olla,» tunnistas Raud.
«Muidugi vajab Eesti patrioote, kes käivad oma riiki maailmas propageerimas. Kuid teinekord kaotatakse ehk reaalsustaju. Kardan, et meil võib olla mingi enda naba imetlemise sündroom. Kõige läänemeelsemast liiduvabariigist muutusime kõige mahajäänumaks euroliidu riigiks ning sellest on tulnud probleemid mentaalsuses,» pakkus Raud.
Oma uuest raamatust rääkides, rõhutas Raud, et meelelahutajate ülesanne ei peagi tingimata olema lahenduste pakkumine, vaid probleemide tõstatamine, nende grotesksel kujul näitamine.
«See on sünge raamat, kuid on ka satiirilisi kohti, läbi sünge realistliku narratiivi ja trööstitu laadi ehk õnnestub lugeja rohkem mõtlema panna,» avaldas ta lootust.
«Üks minu lemmikfilme on David Fincheri «Seven». Muusikast meeldib Depeche Mode. Olen üldse depressiivse kirjanduse, filmikunsti ja muusika fänn. Kuid raamatus on olemas omad helged kohad, on ka positiivseid tegelasi. Nii kole ja jõle ja õõvastav kui Stephen Kingi «The Shining» see näiteks ei ole, kuigi olen vana Stephen Kingi loomingu austaja,» rääkis Mihkel Raud.