Aruanne: masu räsib eriti töötuid mehi

Töölised.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Inimarengu aruande koostajate hinnangul räsib masu Eestis kõige rängemalt töötuks jäänud mehi, soosides muuhulgas napsilõksu sattumist.


Häda saab aruande ühe koostaja Veronika Kalmuse sõnul alguse väärtuspildist, mis on meestel ahtam kui naistel ning kus domineerivad edu- ja progressikultus.

Kui liita sellele asjaolu, et masu andis löögi just samadele, n-ö meeste väärtustele, võib aruande koostajate hinnangul järeldada, et masu õõnestas ja õõnestab esmajoones meeste elukvaliteeti ja tervist, näiteks tööpuuduse kaudu, mis ohustab kaht meie riigi niigi nõrka tahku - rahva tervist ja meeste oodatavat eluiga.

«Eriti murettekitav on tööpuuduse võimalik mõju noorte ja keskealiste meeste tervisele, kes on olnud Eestis varajase suremuse poolest suurim riskigrupp ka juba enne majanduslangust,» seisab aruandes.

Näiteks enesetappude tase meeste seas on sõltumata majanduskriisist üle nelja korra kõrgem kui naiste seas. Samuti sureb umbes kolm korda rohkem mehi õnnetuste tagajärjel kui naisi.

Inimese tervist mõjutavad aruande koostajate hinnangul nii töötingimused kui see, kui heale ametikohale ollakse jõutud. «Mida suurem on sissetulek ja kõrgem positsioon, seda madalam on tõenäosus haigestuda.»

Kui lühiajaline töötus on koostajate sõnul vähendanud ebatervislikke harjumusi, siis pikaajaline töötus on tervisele kahjulik.

«Lisaks kõigi sotsiaalmajanduslike tingimuste halvenemisele on see seotud ka stressi ja alkoholismiga, mis on omakorda jälle kuritegevuse ja vägivalla põhjus.»

Aruande koostajad märgivad, et kui on uuritud suremust ja suremuspõhjuseid töötajate ja töötute seas, siis on selgelt välja tulnud, et töötutel on suurem risk surra ja tihti on surm saabunud alkoholi tagajärjel (sh suitsiidid).

«Lisaks takistab alkohol töötutel uuesti tööturule jõudmast,» leitakse aruandes.

Eestis ennustatakse väga kõrge töötuse püsimist veel kuni aastani 2013, samal ajal kui range eelarvepoliitika eelistamine tõi kaasa sotsiaalkaitse kulutuste vähendamise.

«Samas nõuab pikaajaliste töötute olukorra leevendamine, kõrge tööpuudus noorte seas ning töötute peredes kasvavate laste arengutingimuste tagamine tõhusate meetmete kiiret rakendamist, et vältida tööpuuduse pikaajalist negatiivset mõju rahva tervisele ja elujõule,» märgitakse esmaspäeval avalikustatud aruandes.

Tagasi üles