Eamets: meeste tervis on majandusedu hind

FOTO: Lennart Rikk

Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa sõnul maksab Eesti oma majandusedu eest ühe põlvkonna meeste tervisega ning kuigi masu võimendab meeste probleeme, ei ole selle vastu pakkuda kiiret rohtu.

Professor Raul Eamets.

FOTO: Peeter Langovits


«Kuna mehed on rohkem tööturule orienteeritud, lööb masu neid valusamalt. Naistel on enamikul juhtudel esikohal pere, meestel töö,» kommenteeris Eamets inimarengu aruandes toodud tähelepanekut, et masu räsib Eestis enim meeste tervist.

Professori sõnul ei ole selle probleemi ületamiseks kiireid lahendusi, sest see eeldaks mõtteviisi muutust, mis nõuab aega. «See on Eesti riigi lastehaigus, mis tuleb läbi põdeda.»

Tema hinnangul paraneb olukord, kui kasvavad peale uued põlvkonnad mehi väiksema edukultusega, kuid ta pakkus, et ühest põlvkonnast jääb siinkohal väheks, sest paljud väärtused antakse peres lastele edasi.

Probleemi aitavad Eametsa sõnul leevendada ka näiteks alkoholivastased ja sportima kutsuvad kampaaniad, samuti üldine haridustaseme tõus, mille mõju on küll põlvkonnavahetusest kiirem, kuid ka väiksem.

Kuigi masu võimendab Eesti üldise majanduspoliitika negatiivset mõju tervisele, ei pidanud Eamets reaalseks, et meie valitsus selle pehmendamiseks midagi ette võtab, sest sarnane suhtumine on laialt levinud ka valijaskonnas.

«Riik ongi ju rahvas. Valitsus peab tegema seda, mida valijad tahavad.»

Tema sõnul on hea võrdlusmoment siin Kreeka, kus rahvas läks mitu korda väiksemate eelarvekärbete tõttu tänavale kui see, mis Eestis on ära tehtud, rääkimata siinsest suurest palgalangusest ja tööpuudusest.

Samas leidis ta, et tõsiselt tööpuudusele ja sotsiaalprobleemidele panustavad erakonnad, on lähenevatel valimistel keerulisi aegu arvestades suhteliselt edukad.

Inimarengu aruande koostajate hinnangul räsib masu Eestis kõige rängemalt töötuks jäänud mehi, soosides muuhulgas napsilõksu sattumist.

Häda saab alguse väärtuspildist, mis on meestel ahtam kui naistel ning kus domineerivad edu- ja progressikultus.

Tagasi üles