25. märtsi hommikul kella kuue paiku kuulis Evi Raus oma kodumaja ümber kolistamist. Üles see teda ei äratanud, sest öösel ei olnud ta niikuinii hirmu ja mure pärast sõba silmale saanud: eelmisel päeval oli külas arutatud, miks vallamaja juurde nii palju suuri veokeid toodi.