Piirivalve on märtsis jäält kaldale toimetanud 38 inimest

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaade Peipsi järvele.
Vaade Peipsi järvele. Foto: Ain Protsin

Märtsi jooksul on piirivalvurid saanud ühtekokku 18 teadet hädaolukorrast piiriveekogudel ning toimetanud jäält kaldale 38 inimest.

Märtsikuu jooksul on politsei- ja piirivalveameti (PPA) piirivalvebüroo saanud ühtekokku 18 teadet hädaolukorrast piiriveekogudel, kus abi vajajad on kas väsinud ega jõua omal jõul jalgsi kaldale tagasi kõndida või on lisaks inimestele järvejääl vee ja lume sulbis kinni ka mootorsaanid, vahendas PPA pressiesindaja.

Ühtekokku on piirivalvebüroo jäält kaldale toimetanud 38 inimest, kellest viis Lõuna prefektuuri teeninduspiirkonnast ning 33 Ida prefektuuri teeninduspiirkonnast.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiriturvalisuse talituse juhi Juhan Voisti sõnul on piirivalvebüroo  ülesandeks inimeste päästmine. Oma kasutuses olevate tehniliste vahendite eest vastutavad aga nende omanikud.

«Üldjuhul ei saa piirivalvebüroo ametnikud inimesi tehnika kaldale toimetamisel aidata, kuna see on oluline lisaressurss ja samal ajal võib keegi teine abi vajada. Täna, kus oleme kalastajaid korduvalt meedia vahendusel hoiatanud ja teavitanud olukorrast järvejääl, kus jääd katab 50-70 cm lume ja vee sulb, on
inimesed teadlikud, millega riskivad ja peavad arvestama ka võimalike tagajärgedega,» rääkis Voist.

Möödunud nädalavahetusel tuli Voisti sõnul hõljuki häiregrupil Peipsile päästma siirduda viiel korral ja ühtekokku päästeti ning toimetati kaldale 12 inimest, kellest üks vajas ka meedikute abi. Nimelt võttis 20. märtsi õhtul kella poole kaheksa paiku Varnja kordoniga ühendust Läti kodanik, kes teatas, et laupäeva hommikul tuli Peipsi järvele kalale viieliikmeline seltskond. Õhtul aga selgus, et üks seltskonnast, 64-aastane mees, on kadunud ning mehe mobiiltelefon välja lülitatud.

Piirivalvebüroo ametnikud alustasid koheselt otsinguid, mis kestsid pea öösel kella üheni, ent meest ööpimeduses leida ei õnnestunud. Pühapäeva varahommikul otsingud jätkusid ning mõne aja pärast õnnestus Peipsi järvejääl kadunud kalur üles leida. Mees oli elus ja kontaktivõimeline, kuid alajahtunud ning ta toimetati Varnja kordonisse, kus meedikud ta üle vaatasid ja haiglasse viisid.

Viimastest päästmisest piiriveekogul teatas häirekeskus Alajõe kordoni juhtimispunktile 24. märtsi õhtul kell 20.40. Peipsi järvel 17 kilomeetri kaugusel kaldast vajasid abi viis inimest, kuna ei jõudnud omal jõul kaldale kõndida. Alajõe kordonist väljus sündmuskohale hõljukitoimkond ning kohapeal selgus, et mehed on
üleväsinud seoses kahe mootorkelgu väljaaitamisega vee ja lume sulbist.

Kõik hädalised toimetati hõljukiga Alajõe kordonisse ja ükski isikutest meditsiinilist abi ei vajanud, ent mõlemad mootorkelgud jäid selgi korral järvejääle ning tagasi kaldale toimetasid omanikud need alles järgmise päeva hommikul, mil jäätunud lume ja veekiht järvejääl seda võimaldas.

«Üks on kindel, alates 2. aprillist keelame Peipsi järve jääle mineku nii jalgsi kui mootorsõidukitega ning palume kõigil kaluritel püünised selleks ajast järvest välja tuua. Seniks palume aga järvejääle minnes kriitiliselt hinnata oma füüsilisi võimeid ning arvestada kevadiste muutlike ilmastikuoludega. Hommikul järvele minnes tuleb arvestada, et päeva peale lumi sulab ning jääle tekkib kohati 50-70 cm sügavune vee ja lume sulb, mistõttu on väga oluline valida ilmastikuoludele vastav riietus ning vältida mootorkelguga järvele minekut,» sõnas Voist.

PPA palub kalameestel järgida järgnevaid piirivalvebüroo nõuandeid ja soovitusi:

- sõltumata jääle mineku kaugusest, tuleb alati lähimas kordonis registreerida oma väljumine järvele ja saabumine järvelt, kuna samaaegselt fikseeritakse ka teie asukoht ning vajadusel jõuab abi teieni kiiremini;

- ärge mine järvele üksi ega eralduge teistest kalameestest kaugusele, kus ei kuulda vajadusel teie appikutset;

- viibides jääl seltskonnaga, jälgige, et kaaslased teist maha ei jääks, informeerige teineteist oma tegemistest;

- kindlasti võtke kaasa mobiiltelefon, taskulamp ning võimalusel ka navigatsiooniseade (GPS) ning kontrollige, et nende akud oleks laetud;

- ärge unustage jäänaaskleid ja võimalusel pange selga päästevest;

- vältige tehnikaga järvele minekut isegi, kui see on lubatud. Oludes, kus järvel on paks lobjaka (sulalume ja vee segu) kiht, on tõenäoline, et kalastamise asemel saate offroad-elamuse osaliseks;

- kui tervislik seisund pole kõige parem, ärge mine kaugemale kui võimed lubavad;

- ärge tarbige järvel olles alkoholi;

- päikeselise sooja ilmaga arvestage, et jää struktuur muutub oluliselt ja tagasitulek ning järvel liikumine võib muutuda äärmiselt ohtlikuks;

- sooja päikeselise ilmaga vältige lumest puhtaks sulanud «musta» jääd;

- kui satute hätta, märkate mõnda ohtlikku olukorda või muud mis tundub kahtlane, helistage lähimasse kordonisse või hädaabinumbril 112;

- lahkudes veekogult varuge arga ja arvestage ilmastikuoludega, et jõuaksite kaldale valges;

- arvestage et abi ei pruugi sinuni jõuda, kui tehnika üles ütleb, sest abiosutajatel võib olla olemasoleva tehnikaga teieni raske pääseda või osutatakse abi juba kusagil mujal.

PPA soovitab kalameestel hinnata olusid reaalselt enne järvele väljumist ja langetada mõistlik otsus. Vajadusel saab küsida lisainfot lähimast kordonist või politsei- ja piirivalveameti kliendiinfo telefonilt 612 3000.

Tagasi üles