Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Karl Õiger kinnitas, et pühapäeva öösel Tallinnas Kuldnoka tänav 6 majas kõmatanud plahvatus oli ikka päris võimas ning viga saanud ehituskonstruktsioonide taastamine kujutab endast omaette nipirohket tööd.
Õiger käis juba pühapäeval plahvatuse üle elanud 9-korruselise elamu korteris ning läks täna uuesti, et saada täpsem ülevaade hoone kahjustustest. Tõenäoliselt tuleb tal veel tagasi minna.
Professor selgitas, et plahvatus oli toimunud elamu neljanda korruse korteris köögi ning elutoa vahele jäävas väiksemas toas. Päästjad on tema sõnul korteri küllatki hästi toestanud, nii et praegu ei tohiks ruumides enam varisemisohtu olla.
«Neljanda korruse korter on plahvatuses ikka päris korralikult kannatada saanud,» ütles Õiger. «Eriti see tuba, kus plahvatus toimus. Väikese ja suure toa vaheline sein on tugevasti välja kummunud suure toa poole. Köögi ja väikese toa vaheline sein on altpoolt umbes poole meetri võrra või rohkemgi köögi poole nihkunud.»
Professor lisas, et plahvatustoa lagi on väga raskelt kannatanud, samuti ka põrand ehk kolmanda korruse korteri lagi. Peale selle on ka toa välissein natuke nihkunud, kuid vuugid on põhiliselt korras.
Keeruliseks teeb plahvatuses kannatada saanud korteri taastamise see, et mõlemad nihkunud seinad on kandvad. Ülalpool on aga veel viis korrust.
«Need seinad tuleb igal juhul asendada, samuti korteri lagi ja põrand,» mainis Õiger. «Nende konstruktsioonide asendamine on päris nipikas töö. Seinad tuleb osade kaupa maha võtta ja samal ajal ka toestada.»
Ta lisas, et üks keerukamaid ülesandeid on ülemise ja alumise lae paneelide kättesaamine. Pärast seda tuleb juba vahelaed monoliitbetoonist valada. See ei ole tänapäevase tehnika ja tehnoloogia juures enam raske ülesanne.
Õiger selgitas, et Nõukogude ajal ehitatud suurpaneelelamud on ikka üpris tugeva konstruktsiooniga. Tubade vahel on kandvad seinad ning peale selle jookseb ka hoone keskel suur kandev sein. Laepaneelid ja välisseinad on omavahel metallarmatuuride abil monoliitselt kokku seotud, mistõttu on tegemist justkui kärjega, mis seisab paigal ning ei lagune edasi.
Professori sõnul on kõige tugevam monoliitne raudbetoon, millele järgneb monteeritav raudbetoon ning siis tulevad juba tellisehised. Kuldnoka tänava 1970ndate aastate lõpus või 1980ndate algul ehitatud kortermaja puhul on tegemist monteeritava raudbetooniga.
Paar kuud tagasi Koplis Süsta tänaval gaasiplahvatuse üle elanud maja oli aga ehitatud tellistest, mistõttu lendaski välissein minema.
Õiger ütles, et nüüd peab Kuldnoka 6 korteriühistu leidma mõne projekteerimisfirma, mis koostaks kahjustatud korterite taastamise projekti. Kuidas seda täpselt teha, on praegu veel vara öelda.