Õpiraskustes lapsed satuvad üsna sageli hätta just matemaatikaga, selgub 150 probleemse põhikooliõpilase seas läbi viidud uuringust.
Mureõpilased vaevlevad enim matemaatika küüsis
29. märts 2010, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleeme matemaatikaga tunnistas ligi kaks kolmandikku (65 protsenti) õpiraskustes põhikoolitüdrukutest, kes vastasid avatud ühiskonna instituudi küsitlusele. Samaealistest poistest olid matemaatikaga hädas pooled.
Ülejäänud ainetega märkimisväärseid probleeme pole. Kolmandik 13-aastastest vastajatest tõi välja veel raskusi inglise keelega ning umbes sama suur osa 12-13-aastastest õpilastest (31 protsenti) oli hädas vene keelega.
Uuringu ühe koostaja, sotsioloog Ivi Proosi sõnul oli üle poole vastanutest matemaatikaga hädas igas vanuserühmas. «Tõenäoliselt on matemaatika õpetamise metoodikaga midagi halvasti, sest muidu ei saa olla võimalik, et nii paljud väidavad, et ei tule matemaatikaga toime.»
Tema sõnul arutati teemat hiljuti küsitluses osalenud õpilaste tugiisikutega ning sealt jäi kõlama ühe võimaliku selgitusena tees, et õpilastel tekivad lüngad matemaatikahariduses juba algklassides ning kui neid auke ei täideta, ei suudagi nad edukalt ree peale tagasi hüpata.
Proosi väitel on matemaatika õppimisel tekkivad takistused üks probleemkoht, mille lahendamata jäämine hakkab mõjutama noore üldist enesehinnangut ning pärssima tema huvi õppimise vastu laiemalt.
Sotsioloogi nägemuses saaks siin üks lahendus olla see, kui vanemad tulevad lastele õppimisel rohkem toeks.
Tema väitel ei ole põhikoolimatemaatika reeglina nii raske, et emad-isad ei suudaks õpilast selle lahendamisel aidata, pigem on probleem selles, et vanematel napib õpetamise metoodikat.
Proosi sõnul saakski seega üks lahendus olla see, kui õpiraskustes laste tugiisikud üritavad nende vanematele õpetamise lihtsamaid tõdesid edasi anda.
150 Eesti õpiraskustega laste küsitluse korraldas Eesti Avatud Ühiskonna Instituut selle aasta jaanuaris-veebruaris.
Õpiraskustega lapsed on valitud kuuest Eesti piirkonnast (Tallinnast ning Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnumaalt, Võru- ja Põlvamaalt). Küsitlust aitasid teha 50 sotsiaalpedagoogi, psühholoogi jt, kes on õpiraskustega laste tugiisikud.
Küsitletud lastest kaks kolmandikku väitis, et vajab õppimises abi, ning 15 protsenti tunnistas koguni, et vajab pidevat abi.