On kunsti, kus on vähe vaadata, aga palju kirjutada. Ja vastupidi – kunsti, kus on palju vaadata, aga vähe kirjutada. Mitte et poleks, millest. Pigem on küsimus selles, kuidas seda teha. Kuidas ikkagi valada sõnadesse tunne – kas või seesama «I feel good» või «mul on mõnus», nagu laulab ka vana hea James Brown Manfred Vainokivi uues dokumentaalis «Elu on lill», kui kaks vanameistrit, Evald Okas ja Kalju Suur, esimesel pintsel, teisel fotokaamera pihus, noore ilusa aktiga mässavad.