Katseklaasist arvutisse

Kes soovib mõista elu, peab aru saama ensüümidest. Just see ambitsioonikas eesmärk kannustas kaht noort teadlast, Arieh Warsheli ja Michael Levitti looma arvutiprogrammi, mis on nüüdseks põhjalikult muutnud keemia vahendeid ja võimalusi. Selle eest pälvisid nemad ning lisaks ka Warsheli juhendaja Martin Karplus selleaastase Nobeli keemiapreemia.

Klassikalise kuvandi kohaselt on keemikud katseklaasidest lahutamatud. Ent keemilised reaktsioonid toimuvad sekundi murdosa jooksul, mis muudab keeruliseks leida pelgalt kolbide abil vastust küsimusele: «Kuidas täpselt reaktsioonid kulgevad?»

Seetõttu püüdsid keemikud juba esimeste arvutite tulekust saadik panna reaktsioone toimuma katseklaasi asemel arvutiprotsessorites, luues arvutisimulatsioone. Ent üks algusaegade suuremaid tõkkeid oli asjaolu, et keemiline reaktsioon toimub üheaegselt mitmel tasandil. Ühelt poolt on Netwoni füüsika abil lihtne kirjeldada suurte molekulide käitumist, teisalt käib aga interaktsioon ka aatomite tasandil, kus mängureegleid seab hoopis kvantfüüsika.