Astelpajumahla tegemine kasvab Sepamäel iga aastaga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astelpaju toormahlu müüb Madis Jaaniste võimalusel alati ka laatadel. Palamuse laadal oli ta tänavu väljas 
koguni kahe müügipunktiga.
Astelpaju toormahlu müüb Madis Jaaniste võimalusel alati ka laatadel. Palamuse laadal oli ta tänavu väljas koguni kahe müügipunktiga. Foto: Maarja Otsa

Astelpajusaak on Sepamäe talu peremehe Madis Jaaniste sõnul olnud tänavu veidi parem kui mullu ning märkimisväärselt parem kui üle-eelmisel aastal. Siiski ostab ka Sepamäe talu toormahla tegemiseks marju juurde, sest oma hektarise põllu marjadest mahlanõudluse rahuldamiseks ei piisa.

Sepamäe talu on Eestis üks väheseid, mis toodab 100-protsendilist toormahla ilma mingite lisandite, ka suhkruta. «Põhjus, miks sellist mahla ei tehta, on lihtne  – 100-protsendine toormahl ei säili. Kergem on mahla pastöriseerida või suhkrut lisada, aga mina lähtun ennekõike sellest, et mahl oleks maitsev ja vitamiinirikas. Mul ei ole vaja, et see võiks kaks nädalat kuskil toanurgas seista,» rääkis ta.  

Nõudlust astelpaju toormahla järele Madis Jaaniste kinnitusel jagub. «Iga aastaga on meie tootmismaht umbes 20 protsenti kasvanud. Eks nõudlust on vaja veel kasvatada, kuid praegugi on juba päris palju ära tehtud astelpaju populariseerimiseks,» nentis neli aastat astelpajukasvatuse ja mahlatootmisega tegelenud Sepamäe talu peremees.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles