Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2008/03/05/24081t1h263f.jpg)
Kui justiitsministeeriumis koostatud allikakaitse seaduse eelnõu nägi seni ette, et allikakaitse murdmise võib otsustada prokurör, siis neljapäeval kogunenud töögrupp otsustas selle õiguse viia kohtuniku pädevusse.
Eelnõu eest vastutav riigikogu liige Robert Antropov (Reformierakond) märkis, et muudatusega tuleb allikakaitse murdmist küsida kohtunikult, kes kaalub, kas see on põhjendatud ning alles siis saab menetleja nõuda ajakirjanikult allikate avaldamist.
Töögrupp vaatas üle esimese astme kuriteod, mille puhul on karistuseks vähemalt kaheksa-aastane vangistus. Nimekiri jäeti muutmata, kuid töögrupp tegi küsimärgi viie paragrahvi taha, mille üle tuleb edasi diskuteerida. Need puudutavad näiteks altkäemaksu võtmist, rahapesu, kohtuniku poolt teadlikult vale karistuse määramist jms.