Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAAN KELDER
Hansapank kavatseb teha investeeringuid Lätti ja ostab pankrotistunud Baltija Panga filiaali väikese kontori Riia kesklinnas, samuti uuritakse juba pikemat aega koos Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga Läti suurima panga Unibanka aktsiate ostu võimalusi ja kasulikkust, ütles «Postimehele» Hansapanga peadirektor Jüri Mõis.
Mõisi sõnul selgub jõuluks, kas Hansapank ostab rohkem kui 2 miljardi krooni suuruse bilansimahuga Unibanka aktsiaid või mitte. «Praegu uurime, kui kõlblik üldse Unibanka ostmiseks on,» ütles Mõis. Tema sõnul jääb Unibanka Läti rahvuslikul kapitalil põhinevaks pangaks. «Hansapank ei hakka panka vahetult juhtima, kuid oleks strateegiline investor ja annaks sinna oma oskusteavet ja kapitali,» sõnas Mõis. Ta ei soostunud avaldama, kui palju aktsiaid Hansapank ostaks ja millised on Unibanka finantsnäitajad.
Paralleelselt panga aktsiate ostuga tunneb Hansapank nii Lätis kui Leedus huvi ka muude finantsteenuste - liisingu ja investeeringute haldamise vastu. «Balti turg on huvitav, tegevuse arengu pidurdajaks on see, et pole nii palju inimesi, kes uurimisega tegeleksid,» kinnitas Mõis.
Vene pangandusturu osas pole Hansapank oma suhtumist muutnud ega kavatse arvatavasti seal lähiajal suuri investeeringuid teha. «Ootame, kuni pulbitsev poliitika jahtub,» kinnitas Mõis. Vastuseks küsimusele, kas Hansapanga praegune tegevjuhtkond on arutanud võimalust juhtimist noorematele meestele üle anda, vastas Mõis, et on küll. «See protsess käib pidevalt, sest noorematel meestel on rohkem arengupotentsiaali ja õppimisvõimet,» nentis Mõis, väites samas, et juhtimise üleminek noortele panga töö kvaliteeti ei mõjuta.
«Need, kes panga alustamise ajal tegevad olid, tahavad tegevjuhtimisest taanduda ja arutleda rohkem abstraktsete küsimuste üle. Ka mina ei saa väita, et ma aasta pärast kindlasti peadirektor olen,» ütles Mõis, kes on ka ise Hansapanga aktsionär. Tema sõnul on Hansapanga esialgsete aktsionäride Olari Taali, Hannes Tamjärve, Andres Saame, Toomas Sildmäe, Rein Kaarepere ja teiste otsene ja kaudne osalus pangas praegu alla 40%.
Vanade tegijate tegevjuhtimisest taandumine on seotud ka äriseadustiku kehtima hakkamisega. «Hansapangal pole siiani nõukogu, nüüd tuleb see luua,» ütles Mõis, lisades, et tegu pole mitte niivõrd põhimõttelise muutusega, kuivõrd töötava süsteemi viimisega vastavusse seadusandlusega. Nõukogu loomine tuleb arvatavasti päevakorda märtsi lõpul aset leidval aktsionäride koosolekul.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAIN VÄÄT
Hiljuti teatas USA kompaniile General Motors (GM) kuuluv Saksa autokontsern Adam-Opel AG plaanist ehitada Poolasse uus montaazitehas, mille võimsus on 100 000 autot aastas.
50%liselt GMile kuuluvale Rootsi autofirmale SAAB allhanketöid tegevat AS Normat Opeli investeerimisplaanid praegu ei mõjuta, kuid võtame Opelit täie tõsidusega, kommenteeris autokontserni plaane Norma peadirektor Jüri Käo.
Opel investeerib dpa andmetel Poola tehasesse 3,2-4,4 miljardit krooni, tehas hakkab monteerima Opel Astrat. Poolas valmistatavates Astrates plaanib Opel kasutada senisest rohkem Poola tarnijate toodetud autoosi. Opel avab Varssavis ka ostubüroo, uued tarnijad teeksid lisaks Poola tehasele koostööd Opeli teiste Euroopa tehastega.
«Üritame Opeliga allhangete alast koostööd alustada, aga täna on vara midagi konkreetset öelda. Lääne autofirmadest on meile tähtsaim SAAB,» rääkis Käo. «Praegu pole GMi otsene majanduslik tähtsus Normale suur. Tähtis on see, et oleme SAABile tootes saanud hea koolituse ja muutunud konkurentsivõimelisemaks.»
SAABiga on Norma koostööd teinud kolm aastat. AS Norma 1994. aasta käive oli 364 miljonit ja kasum 111 miljonit krooni. Jüri Käo sõnul tuli mullune erakorraliselt suur kasum mitmest korraga laekunud nõudest, üldise majandustegevuse analüüsimisel tuleks see elimineerida. Norma tänavune käive tuleb Käo prognoosi järgi 380 miljonit, kasum 60 miljonit krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
HANS-AHTO MÄNNISTE
Hans-Ahto Männiste on Eesti Põlevkivi pressiesindaja
Eestil on jäänud erastada vaid suurettevõtted: Eesti Raudtee, Eesti Energia, Eesti Põlevkivi ja veel mõned teised. Need on üsna rasked tükid. Kahjuks pole riigil veel õiget kontseptsiooni, mida nende hiidudega peale hakata.
Eriti keeruline on otsustada Eesti Põlevkivi üle.
Olgugi siin pealtnäha tegemist mitme sarnase põlevkivikaevandamisettevõttega, on nende erinevused (s.t. majanduslikud võimalused) lähemal vaatlusel niivõrd suured, et neid ei saa lihtsalt üksteisest lahutades omavahel terve konkurentsi huvides võistlema panna.
Kui selline vaba konkurents praegu siiski tekitada, ehk on võimalik saada lühiajalist efekti. Juba 3-4 aasta pärast muutub see aga Eesti majanduse katastroofiks koos kaasneva hüperinflatsiooniga. Selleks ajaks jõuame päästmatult kaotada tänaseks olemasolevad kaevandamiseks ette valmistatud põlevkivivarud (uute avamiseks pole meil aga sentigi), oleme jõudnud elektrienergia hinnaga oma läänenaabrite tasemele (selle tasumiseks ei jätku aga raha), rääkimata võimalustest edasist hinnatõusu pidurdada.
Hoopis kohutavaks võivad väikeriigile osutuda eeltoodu tõttu tekkivad sotsiaalpingete võnked ja lained. Ei ole ju vaja suurt tarkust, et näha Eesti Põlevkivi salastamata majandusaruannetest võimalust saada Aidus toodetavalt kivilt aastas umbes 30 miljonit krooni lisakasumit võrreldes Eesti Põlevkivi ülejäänud ettevõtetes sama koguse põlevkivi müügi eest saadava rahasummaga.
Kes on võitjad ja kes on kaotajad? Võitjaiks on tsemenditootjad ja põlevkivikeemia. Kaotab Eesti elektritarbija. Kehtiva hinnapoliitika tulemusena rahapuuduses vaevlevale ja hädasti tarvilikke investeeringuid vajavale Eesti Põlevkivile tuleb ju vähemalt 30 miljonit kusagilt tagastada. Selle allikas saab olla vaid tarbija rahakott. Kus on veel nii head võimalused tsementi toota ja maailmakonkurentsis püsida kui Kundas? Põhitoorained (lubjakivi ja savi) on ideaalselt odavalt kättesaadavad, põlevkivi kui energiaallikas üle 2 korra (tingkütuse tonnides arvestatuna) odavam kui ükskõik missugune teine kütus maailmas, tööjõu hind umbes 8-10 korda odavam, rääkimata peaaegu tasuta võimalusest loodust reostada.
Põlevkivi kulub minu andmeil ühe tonni tsemendi tootmiseks umbes 600 kilogrammi, seega praegustes hindades ligikaudu 40 krooni eest. Põlevkivi tuhk jääb samal ajal tsemendi koostisse, parandades isegi selle omadusi. Ütleme, et peale põlevkivi kulutatakse energiavajadusteks (elektrienergia, küte) veel sama palju raha, s.o. veel 40 krooni ehk kokku juba 80 krooni tonni tsemendi kohta. Kui see kõik oleks 40% tsemendi hinnast, nagu ajakirjanduses väidetud, peaks üks tonn maksma 200 krooni. Poes müüakse kott tsementi hinnaga 56 krooni ehk 1120 krooni tonn. Paneb mõtlema, kui ebarentaabel ja maailmas konkurentsivõimetu meie tsemenditootmine on. Küllap müüakse välismaal tsementi hoopis odavamalt. Ehk on Eesti riigil vaja veidi uurida, kuhu on koer maetud, ja lõpetada selline riigile mittetulutoov ja ainult reostav tootmine. Võibolla ei ekspordigi me tsementi, vaid väga ebarentaablit klinkerit ja koos sellega lähevad kogemata piiri taha ka tulukroonid?
Vanasti maksis kott tsementi 2,5 rubla. Kui seda hinda praegusega võrrelda, siis on hinnatõus 224-kordne.
Illustratsiooniks lisan hindade indeksi muutumise graafiku 1989. aastast tänaseni. Sealt näeme, et Eesti Põlevkivile on tarbitavate kaupade hind tõusnud keskmiselt 227 korda, põlevkivi hinda oleme tõstnud aga ainult 155,8 korda. Selline suhteliselt tagasihoidlik hinnatõus on suudetud säilitada tingimustes, kus põlevkivitoodang on vähenenud 23,3 miljonilt tonnilt 1989. aastal 13,3 miljonile tonnile sel aastal. Kõigile on arvatavasti selge toodangu mahu vähenemise halb mõju toote omahinnale.
On täiesti kindel, et tsentraalse juhtimiseta oleks põlevkivi hind olnud hoopis kõrgem ja ka kaevurite streigid poleks ilmselt olemata olnud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIINA REINART
Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliit, mille valitsus läinud neljapäeval registreeris, on Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu kõrval teine tööandjate huve esindav organisatsioon.
Tänavu 30. augustil asutatud Tööandjate Ühenduste Keskliitu kuulub 19 ettevõtjate organisatsiooni. Liitu kuuluvad näiteks Eesti Väikeettevõtluse Assotsiatsioon (esindaja Toomas Niinemäe), Eesti Ringhäälingute Liit (Rein Lang), Eesti Ehitusettevõtete Liit (Priit Vilba), Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (Toomas Sildmäe), Eesti Kinnisavarafirmade Liit (Indrek Saul), Eesti Turismifirmade Liit (Erki Urva), Eesti Õliliit (Mart Kutsar), OÜ Estar (Jüri Kraft).
Uut liitu iseloomustabki EVEA tegevdirektori Arne Sõna kinnitusel just tööandjate mitmekülgne esindatus: lisaks loetletutele kuuluvad keskliitu ka kindlustusseltside, eraarstide, turvateenistuste, talupidajate, põllumajandusmasinate tootjate jt. liidud.
«See on Eestis ainus ettevõtjate liitude ühendus, mis tegeleb üksnes töösuhetega,» tõdes Sõna. Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliit (ETKL) esindab ühtaegu nii tööstust kui tööandjaid. «Ettevõtete probleemid võivad olla väga erinevad. Tööandja huvi on aga 95%l juhtudest ühesugune,» tõdes Sõna.
Sõna ütles, et Tööandjate Ühenduste Keskliit on avatud. «ETKL ei ole sellega kahjuks ühinenud,» tõdes Sõna. Ta ütles, et keskliidu asutamise ajal loeti Eestis kokku tervelt 73 tööandjate liitu, neist 32 tuli keskliidu asutamise koosolekule, ent kõigil polnud sinna astumiseks volitusi.
ETKLi infonõunik Vello Pilt ütles BNSile, et uue tööandjate organisatsiooni tekke põhjus on huvide erinevus. Tema sõnul esindab ETKL ennekõike tööstuse ja tootjate, Tööandjate Ühenduse Keskliit aga äriringkondade huve. Arne Sõna ütles, et esile on toodud ka teatavat põlvkondade vastuolu (uues liidus nähakse nooremate meeste mängumaad), ent tegelikult on nö. vanu tegijaid nii ühes kui teises liidus.
Kuni Eestis on mitu tööandjate keskliitu, peaksid neil olema võrdsed võimalused osaleda tööandjate, töövõtjate ja valitsuse kolmepoolsetel läbirääkimistel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Ekspordi krediteerimise fondi nõukogu otsustas anda kolmele ettevõttele krediiti kokku 3,9 miljonit krooni, arvestatavaid taotlusi oli laekunud 5,5 miljonile kroonile. Selle aasta viimaste ekspordikrediitide eraldamise otsustab nõukogu tõenäoliselt 15. detsembril. Kokku on fond kahe aasta jooksul laenanud 40 ekspordiprojekti toetuseks 20 miljonit krooni.
Ekspordi krediteerimise fondi tegevdirektori Gunnar Lambingu väitel oli fondile laekunud krediiditaotlusi 5,5 miljoni krooni ulatuses. Fondi nõukogu otsustas eelmisel reedel anda krediiti kolmele firmale kokku 3,9 miljonit krooni.
Lambing ei soovinud ettevõtteid konkreetselt nimetada, sest fond töötab panga põhimõttel ning klientide kohta käiv info on konfidentsiaalne. Ta mainis, et laenusaajad toodavad ja ekspordivad termokonteinereid, tekke, patju ning puukingi.
Ekspordikrediit on Lambingu väitel suhteliselt soodne, sest aastane intressimäär kõigub 12 ja 18 protsendi vahel. Enamiku laenude puhul on see protsent olnud 15 või 16. Ühele projektile annab fond krediiti 100 tuhandest kuni 3 miljoni kroonini. Üle 2,5 miljoni ei ole senini keegi krediiti saanud.
Krediidisaajaid valib fondi nõukogu taotlejate hulgast vastavalt kehtestatud nõuetele. Firmal peavad olema ekspordilepingud ning hea finantsseis. Nõutavad on ka piisavad tagatised, mille suurus sõltub iga projekti riskiastmest.
Lambing lisas, et krediiti võivad saada nii otsesed tootjad kui vahendajad, kelle tegevuse eesmärk on Eesti toodete eksport. Kaheaastase tegevuse jooksul on fond andnud laene vaid tootjate ligi 40 erinevale projektile, kokku umbes 20 miljonit krooni.
Fondi laenude intressimäär oli algusaastatel 18 protsenti, mis nüüdseks on kahanenud 15-le, sest laenuressurss on tänu laekuvatele intressidele hakanud kasvama.
Lambing ütles, et valitsus kiitis augustis põhimõtteliselt heaks ekspordi krediteerimise ja garanteerimise seaduseelnõu, mis aga rahandusministeeriumi viivituste tõttu ei ole veel parlamenti jõudnud.
Seaduseelnõu kohaselt peab praegusest fondist moodustuma ekspordi krediteerimise ja garanteerimise keskus. Eesmärk on vähendada niimoodi riigieelarve koormust ning osta rahalist ressurssi ka välisturgudelt.
Ekspordikrediidi vajadus tekib ettevõtetel seetõttu, et vastavalt Euroopa riikide tavadele võivad Eesti firmad oma välispartneritelt kauba eest tasumist oodata 30 kuni 180 päeva. Sellest lähtuvalt võib eksportööril tekkida vahepeal käibevahendite puudus, mida saab krediidiga katta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KRISTIINA TÕNNISSON
Möödunud kuul arutas osa Tartu TK juhtkonnast võimalust ETK süsteemist välja astuda. Päevakorral oli edasine koostöö ETKga ja sellest tulenevad riskid. «Et ETK Keskliidu juhtkond vahetus, siis pole Tartu TK-l praegu mõtet välja astuda. Vaatame, kuidas hakkab sujuma edasine koostöö,» ütles Tartu TK juhatuse esimees Jaak Evert.
Tartu TK väljaastumine ETK süsteemist tuli Jaak Everti sõnul päevakorrale kui üks äärmuslik arenguvariant. «Sellise stsenaariumiga tuleb arvestada siis, kui asjad hakkavad väga halvasti minema,» lausus Evert.
Tartu TK-l on ETK süsteemis peamiselt kaks probleemi: hulgifirma ETK Hulgi ja ETK kapital. «On selgusetu, millisel tasemel suudab ETK Hulgi pakkuda oma teenuseid tulevikus. Samas pole selge ka see, kui suur on tulevikus ETK kapitali pealt laekuv tulu ühistutele,» sõnas Evert.
31. oktoobril toimunud ETK erakorralise peakoosoleku tulemusena valiti ETK juhatuse esimeheks Uuno Koppelmaa. Muudatuste põhjuseks olid Everti sõnul erinevad arusaamad ETK juhtimisest ja arengust.
Küsimusele, kuidas Evert on rahul ETK uue juhtkonnaga, vastas ta: «Alati oleks võinud halvemini minna.»
Tartu TK suurim ettevõte on Tartu Kaubamaja, mille 1995. aasta esimese poole käive oli Tartu Kaubamaja pearaamatupidaja Margarita Saarna sõnul umbes 44 miljonit krooni.
Küsimusele, kas Tartu Kaubamaja tulud lähevad peamiselt Tartu TK maapiirkondade kaupluste kahjumite katteks, vastas Evert eitavalt. «Et erinevaid tulu- ja kuluallikaid on palju, siis pole võimalik seda nii üheselt öelda,» sõnas ta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TÕNIS HAAVEL, Hansapank
Möödunud nädal valuutaturgudel andis dollari osas oodatud tulemuse - püsiti juba harjumuspäraseks saanud piirides 1,405-1,425 Saksa marka.
Saksa margaga seotud sündmusi võib kindlasti pidada tähtsaimateks. Mark hakkas juba möödunud nädala alguses Euroopa valuutade suhtes nõrgenema ja selline trend jätkus praktiliselt kogu nädala, mitme valuuta suhtes isegi kiirenevas tempos.
Olulisemad sündmused algasid aga hoopis sel nädalal ja esimese päevaga on juhtunud rohkem kui viimase paari - kolme nädalaga. Saksa marga nõrgenemine sai veelgi ulatuslikumad mõõtmed. Sel neljapäeval on järjekordne Saksa keskpanga korraline koosolek ja nagu ikka, on muude küsimuste kõrval arutlusel ka rahapoliitika muutmine.
Saksa marga nõrgenemise põhjus peitub asjaolus, et turud ootavad Saksa keskpangalt otsust vähendada intresse. Veel eile hommikul usuti, et Euroopa keskpangad on huvitatud dollari müümisest, kui kurss Saksa marga suhtes peaks tõusma üle 1,42.
Tegelikkuses seda ei juhtunud ning väga oluliseks peetud tase 1,425 Saksa marka sai läbitud suhteliselt kergesti. See omakorda vedas tegevusse spekulandid, kelle abil jõudis dollar 1,44 Saksa marga lähedusse.
Euroopa valuutade osas sai põhitähelepanu osaliseks taas Rootsi kroon. Viimasel ajal on kroon jaganud seda tiitlit peamiselt Prantsuse frangi ja Inglise naelaga.
Rootsi valitsus on võtmas krooni tugevnemist väga tõsiselt. Et valitsus on võtnud eesmärgiks täita järgmiseks kevadeks Euroopa Valuutaliidu kriteeriumid, soovivad rootslased juba hetkel teha kõik selleks, et sellele soovile vundament rajada.
Valitsusel ja keskpangal tundub olevat salaplaan ajada Rootsi kroon Saksa marga suhtes kursini 4,3. Viimaste nädalate tempoga läheks eesmärgini jõudmiseks pisut vähem kui kuu. Arvatavasti nii kiiresti siiski eesmärgile ei jõuta, ka mitte siis, kui krooni tugevdamise kampaaniasse kaasatakse suuremad riigifirmad. Rootsi krooni tugevdab omakorda Saksa marga üldine nörkus.
Inglismaal otsustati alandada maksude baasmäära 1% võrra, mis sobib hästi ka turuintresside lõikamisega. Soome valitsus teatas, et teeb oma otsuse marga astumisest ühtsesse valuutasse tuleva aasta alguses. Soome margale teade suurt mõju ei avaldanud.
Euroopa keskpankade juhid loodavad ilmselt luua juba enne ühtse valuuta tulekut midagi endise EMÜ taolist, et üritada hoida kõiki valuutasid ja riike kriteeriumide järgi, mis on esitatud ühise valuuta tekkeks.
USA dollar lõpetas eile Euroopa turgudel Saksa marga suhtes tasemel 1,435 ja tolleks hetkes ei olnud veel suuremat tagasiliikumist toimunud. Võib öelda, et vähemalt eile ei pidanud turud dollari tõusu liialdatuks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995