Kõrgõzstani oma rahast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAAN NIIN

Esmakordselt ilmus Kõrgõzstan kui haldusjaotuse nimetus ajaloos maakaardile 14. oktoobril 1924, kui Vene NFSV koosseisus moodustati Kara-Kirgiisi autonoomne oblast. Sellest kasvas mitme vahepealse «moodustamise» järel 5. detsembriks 1936 NSVLi koosseisu kuuluv «täiesti iseseisev» Kirgiisi NSV.

Praegu on Kõrgõzi Vabariik (oma keeles Kõrgõz Respublikasõ) ametlikult maailma iseseisev riik, kus käibib ka oma raha. 1993. aasta maikuus kinnitati põhirahaühiku nimetuseks SOM, mis jaguneb 100 tõiõniks.

Muide, rahaühikul som on veel teine lähedane nimevorm - sun, mis sõnaühendis «sun altõn» tähendab kullakangi.

Kui tõiõn tähendas vana-kirgiisi keeles halli oravat, mis seondus müntidega juba tuhat aastat tagasi, kui 2 tõiõni võrdsustati väärtuselt 5 hõbedase dirhemiga. (Huvitav on lisada, et neid dirhemeid on rohkesti avastatud ka Eestimaa peitleidudest ehk meie muistsete esivanemate «hoiukassadest».)

Kõrgõzi esimesed oma rahatähed väärtusega 1, 10 ja 50 tõiõni trükiti kohapeal juba 1993. aastal. Nende suuri kirjamarke meenutavate ja ühesuguse kujundusega paberrahade esiküljel näeme kotkast - kirgiiside ammust jahiabilist.

Samuti kohapeal trükitud esimestel 1-, 5- ja 20-somistel rahatähtedel kujutati pealinnas Bishkekis asuva legendaarse Manase ausamba põhiosa.

Uued somised rahatähed on valmistatud Inglismaal, meilegi hästi tuntud firmas Thomas De La Rue & Co Ltd. Juuresolevatel piltidel näeme 1-, 5- ja 10-omise üht külge. Seejuures on 10-somisel esimese kirgiisi professori, esimeste kirgiisi emakeele õpikute autori Kasõm Tõnõstanovi portree. Ta oli väljapaistev teadlane, andekas luuletaja ja lavastaja ning ühiskonnategelane. Kuid 1937. aastal ta arreteeriti, mõisteti süüdi ja lasti maha kui rahvavaenlane! Ta rehabiliteeriti 1958. aastal.

Kuid 5-somisele on paigutatud kirgiisi tuntuima baleriini Bübüsara Beishenalijeva portree. Ilusa tantsimise eest on ta saanud mitmeid N. Liidu ordeneid ja medaleid. Kirgiisi tava kohaselt on rahatähtedel kujutatud isikute portreede kõrvale kirjutatud ainult nende eesnimed - vastavalt Kasõm (10-somisel) ja Bübüsara (5-somisel).

Käibel on veel ka 20-, 50- ja 100-somised rahatähed. Praegu on somi kurss ligikaudu 1,1 Eesti krooni.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles