Poliitik Ülo Nugise taassünd, Suvehakust peale on meil kokkulepe: kui midagi hakkab juhtuma Ülo Nugise poliitilises enesemääratluses - ja oli põhjust arvata, et hakkab -, siis annab Nugis intervjuu. Suvehakust läks mitu kuud enne, kui midagi juhtuma hakka

ENNO TAMMER

Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonnast Koonderakonda läinud Ülo Nugis tunnistas «Postimehele», et võib järeldada küll, et erakonna vahetus on poliitik Nugise taassünd. Küsimus ei olnud kõhklustes ja kahtlustes. Küsimus oli selles, milline on mineku meetod, milline on ajagraafik ning millised on võimalikud variandid ja kuhu tahetakse jõuda. Ega ma ka täna kõiki kaarte teile tagurpidi pööra. Oli selge. Küsimus oli ajagraafikus, et miks seda sammu ei astutud kohe. Kui heidame pilgu lähiminevikku ja võibolla ka veidi kaugemasse minevikku, siis tunnistan avameelselt, et Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonnast lahkumise mõte oli korduvalt ennegi peas. Ma ilmselt ei peta, kui ütlen, et mõned korrad tuli selline mõte pähe ka siis, kui sai vabariiklastega oldud Isamaas. Olin, kuid juba avakoosolekul, kui Vabariiklaste Koonderakond moodustati, jäi okas südamesse. Võibolla sel ajal, 1990. aasta sügisel, oli minus veel liiga palju rikkumatut idealismi, otsisin sel ajal oma sinilindu poliitikas või sõnajalaõit, kui nii võib öelda. Võimalik, et ma sel ajal arvasin äkitselt enesest ja enda asendist Eesti tulevaste erakondade struktuuris ka natuke rohkem.

Arvasin, et see erakonnastumisprotsess läheb mõnevõrra sirgjoonelisemalt ja selgemalt. Selgus aga, et võimuvõitlus erakondade sees oli palju karmim ja banaalsem, ning nii kadusid ka minu illusioonid.

Mul ei olnud tollal ega ole ka praegu parteipoliitilisi ambitsioone. Ja kui minu personaalküsimus Vabariiklaste Koonderakonna moodustamise ajal nii valuliselt üles kerkis, tekkis selline sisemine trots, et milleks see kõik.

Olin Ülemnõukogu juhataja ja sellises ametis olev mees ei oleks tohtinud mõeldagi sellele, et olla erakonna liider. Aga moodustamiskoosolekul anti kohalik lahing ja ma pidin korduvalt seletama oma lugupeetud tulevastele erakonnakaaslastele, et ma ei taha, ma ei soovi. Okas oli südames. Kui mul oleks ikkagi suur kiusatus olnud, kui oleksin tahtnud rikkuda mängureegleid ning end häbistada iseenese silmis, oleks võimalik olnud ka liidriks saada, sest saalis oli ikkagi väga palju töökollektiivide liidu toetajaid.

Aeg-ajalt see okas võimendus, millalgi jälle kergelt lahjenes. Kui tulid sellised sõlmprobleemid nagu valimised, siis oli jälle Nugist vaja. Nii ta läks. Kuid ega sellised vahekorrad ole korrektsed ning ega nad ole ka väärikad. Olen tihtilugu rõhutanud sellist sõna nagu väärikus. Ja ma arvan, et väärikus on rõhutamist väärt.

Nii et igal juhul oli lahkumismõte kestvamalt olemas. Ja lõpuks oli küsimus, kas enne valimisi või pärast. Pärast arupidamist iseenda ning lähemate sõpradega otsustasin, et valimised teen ikka ära vabariiklastega. Vastupidine oleks olnud mittemõistetav samm ja väärinud hukkamõistu kõigi silmis, ka minu enda silmis Aega on mööda läinud ning täna sellest rääkides võin mõnes emotsioonis eksida. Võimalik, et mõjutas, kuid mitte niimoodi üheülbaliselt, et nüüd on küllalt põhjendusi ja õigustusi niisuguse radikaalse sammu astumiseks. Kui kisume kontekstist mõtteid välja, siis võiks ju öelda: võibolla küll ja miks mitte. Elus nii ju ei ole. Valimistulemus oli ju prognoositav ja läbi näha. Mingit imet juhtuda ei saanud.

Ainus, mida tõesti ei osanud ette kujutada, oli see nii piiripealne seis, kas Parempoolsed saavad sisse või jäävad hoopis välja. Tähtsuse järjekorras tõstaksin esikohale programmilise läheduse, maailmavaatelise läheduse. Kui kõrvutada vabariiklaste ja Koonderakonna programmi, siis võib leida vaid redaktsioonilist laadi erinevusi.

Loomulikult on korralikke, lähedasi programme teistelgi erakondadel. Ja nüüd tulevad mängu teised kriteeriumid ehk elavad inimesed. Inimesed, kellega on sul ühiste tegudega minevik ja sellega seotud vastutus. Ja see otsustas. Niisuguseid kokkuleppeid ei ole ega saakski olla, sest need ei maksaks mitte midagi. Sündmustik on ikkagi nii dünaamiline ja lõppude lõpuks on ka küsimus, kes on see, kes võiks midagi lubada. Kõige puhtam formuleering olekski: Koonderakond teab, et tal on olemas kandidaat, ja Nugis teab, et tal on toetajaid.

Kuid Nugis ei ole täna see Nugis, kes varem. Riigikogu esimehe koht ei ole minule mingi idèefixe. Mul on ka muid huvisid. Võimalikke valikuid tehes pean palju kaaluma, sest kui peaks jõudma sellise stsenaariumi juurde, siis eeldab see minult ka teatud loobumisi. Ja ma pean enne endale saama vastuse, kas need loobumised end tasuvad. Elu on mitmepalgeline. Nii lihtne see ei ole. Loobumised puudutavad elu teisi valdkondi. Usun, et ma ei peaks nii väga üksikasjadesse laskuma.

Aga 1995. aasta Riigikogu esimehe valimistel olin mõnes mõttes nagu tabula rasa, sest mitte midagi muud peale poliitiku minus polnud.

Nüüd olen mõnevõrra rikkam. Ja võimalik kandideerimine eeldab, et pean endale selgelt aru andma, mida toob kaasa positiivne lahendus ning mida tähendab see, kui lahendus ei ole positiivne. Teistkordsest läbikukkumisest võivad tuleneda sobimatud ilmingud, mis võivad mõjutada minu imidzhit nii Eestis kui ka väljaspool. Nii et on asjaolusid. Nugis ei aja salaäri, vaid täiesti avalikku äri. Olen seotud ettevõtlusega kui eraisik.

Ei ole eriti suur saladus, et olen Eesti Gaasi juhatuse esimees. Ja see on rahvusvaheline konsortsium, mis baseerub valdavalt erakapitalil ning mille sees on ka Eesti riigi aktsiad.

Need ongi asjaolud, mis sunnivad järele mõtlema tulevikuplaanide seadmisel. Ja ega ma rohkem pihtima täna hakka. Ei oleks eales ette näinud, et üks selge vastus selgele küsimusele ühes telesaates võib sellist resonantsi leida ja selle juurde tekivad veel teatud tõlgendused.

Ütleme nii: kui seda teemat tahetakse käsitleda, siis on selgi oma väärtus. Ootame sügiseni, ja kui küsimus on sel ajal veel aktuaalne - aga neid tundemärke on näha -, siis tulge uuesti minu juurde, annan teile intervjuu. Te võite nii järeldada. Ja kui keegi minu poole ei pöördu, siis ütlen ma Enno Tammerile: kui kehvasti kukkus välja, näe, keegi ei pöördunudki. Väärika tagasihoidlikkuse piirides - võibolla küll. Olen selle teema suhtes täiesti ilmsüüta laps. Alguses see mind vihastas, tegi tigedaks, sest see asi on ajakirjanduslikult võimendatud. Nüüdseks on seegi emotsioon üle läinud. Loodan, et see asi saab ükskord ühele poole ning siis selgub, kas mul on mingi roll või ei ole.

Võin kinnitada, et kõik, mis puudutab Nugise seotust SIAga, lõpeb eimillegagi. Ei ole. Keegi ei ole mulle midagi rääkinud. Ja ei kontrolli keegi ka midagi. Selline arvamus on küll ainult Enno Tammeril ja Kalle Muulil. No ma ei tea. Minuga ei ole keegi tahtnud sel teemal rääkida. Ei küsida ega kontrollida.

See on puhtalt riigikantselei ja valitsuse asi, millise firma poole pöörduti, et teha ruumide kontroll. Minu seos on ainult selles, et Nugis oli juhtumisi sel ajal Riigikogu esimees.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

1995. aasta 12. juuliks taotles luba Eestis elamiseks 327 737 välismaalast, kelle hulgas on Vene Föderatsiooni, Ukraina, Valgevene ja teiste riikide kodanikke ja ka kodakondsuseta isikuid. 1996. aasta 12. juuliks peab kodakondsus- ja migratsiooniamet nende taotlustele vastama. Et elamisluba kätte saada, peavad need isikud muretsema endale kehtiva reisidokumendi, nimetas kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori asetäitja Ene Rebane praegust peamist pidurit elamislubade väljaandmisel.

Kodakondsus- ja migratsiooniametis oli esimene töö taotluste vastuvõtul kontrollida, kas taotluse esitanutel oli õigus riigisiseselt lihtsustatud tingimustel elamisluba taotleda. Kontrollitakse sissekirjutuste õigsust. See töö on praegu lõpetatud ja samaaegselt on alustatud kinnitatud elamislubade väljaandmist.

Kõik andmed sisestatakse arvutisse, kus on lisaks taotlejate andmeid sisaldavale andmebaasile ka andmebaas seadusega määratud põhjustest, miks elamisluba ei anta: karistused, seos julgeolekuteenistusega, erusõjaväelased ja nende pereliikmed. Elamisloa taotluse rahuldamise saab otsustada pärast andmete võrdlemist ning kui kaitsepolitsei ja politseiamet on oma nõusoleku andnud.

Kui välismaalasel on kehtiv reisidokument, saab ta sellesse elamisloa. Jutt on nendest isikutest, kes on mõne teise riigi, näiteks Vene Föderatsiooni, kodanikud ja kellel on kehtiv välispass, mitte enam endise NSV Liidu pass. Tegelikkuses on 81 000 Eestis elavast Vene Föderatsiooni kodanikust pass käes 23 500 inimesel. Ülejäänutel ei ole kehtivat reisidokumenti, kuid elamisluba kantakse üksnes sinna.

Nendele, kellel elamisluba on kinnitatud ja reisidokument olemas, trükitakse elamisloa kleeps valmis, saadetakse kodakondsusameti kohalikku osakonda ja kleebitakse seal reisidokumenti. Ülejäänutel jääb elamisloa saamine seisma dokumendi saamiseni, selgitas Ene Rebane.

«Venemaa peaks probleemi lahendama ja oma kodanikele passid andma, kuid Vene saatkond saatis kodakondsus- ja migratsiooniametile kirja, kust tuli välja, et nad ei ole suutelised seda tegema,» ütles Ene Rebane.

Et lahendada nende inimeste probleem, kes ei ole ühegi riigi kodanikud ja seetõttu ei oma reisidokumenti, esitasime valitsusele välismaalase passi määruse muutmise eelnõu, mida valitsus ei ole siiski veel kinnitanud. Määruse jõustumise järel hakatakse esitama välismaalase passi saamise avaldusi.

Ene Rebane ütles, et nende andmetel on Eestis 90 000 Venemaa, Ukraina ja Valgevene kodanikku. Neid, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust, on ligi 250 000. Siia on arvestatud ka need, kes hakkavad elamisluba taotlema erikorra alusel. Ene Rebane kinnitas, et elamisloa taotlused seisavad banaanikastides, kuid see ei tähenda, et neid ei vaadata läbi. Elamis- ja tööloa taotluste arvutisse sisestamine võtab aega. Kastides on taotlused seni, kuni nad arvutisse sisestatakse, arhiivi viiakse, riiulisse pannakse ja arvele võetakse.

Vahepealsetel etappidel liiguvad taotlused kohalikest osakondadest Tallinna peamajja arvutisse sisestamiseks ja edasi immigratsiooniosakonda kinnitamisele. Vahepeal ei saa teha eraldi arhiive ja riiuleid ning vedu banaanikastides on hetke paratamatus, kinnitas Rebane.

Ene Rebane rääkis «Postimehele» maikuus, et kui valitsus tööks raha ei eralda, läheb elamisloa taoluste läbivaatamiseks aega 3,7 aastat. Et seadust täita ja 12. juuliks 1996 valmis saada, tuli töödelda 25 000 taotlust nädalas, selleks oli vaja sada inimest andmeid arvutisse sisestama, 50 inimest neid kinnitama ja 35 inimest arhiveerima.

Ene Rebase sõnul ei jätku raha arhiivi jaoks, kuhu taotlused peaks lõpuks jõudma. Tegelikult ei ole meil arhiiviruumi, kuhu paigutada taotlused, nentis Ene Rebane. Praegune arhiiv on juba täis ja uus maja Endla tänavas on remontimata.

Ene Rebase sõnul on selleks aastaks ameti majanduskuludeks ettenähtud viiest miljonist kroonist kaks miljonit kulunud blankettide trükkimisele. Need on viisataotlused, elamis- ja tööloa taotlused, Eesti passi taotlused, kodakondsuse taotlused, eesti keele eksami tõendid jne.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS PAET

Endine Riigikogu liige Andrus Villem kinnitas «Postimehele», et Isamaaliidu esimehe valimistel häältelugemisel vigu ei tehtud. Teadlike vigade tegemise võimalust ei välistanud eilne «Eesti Päevaleht».

Eilse «Eesti Päevalehe» artiklis «Isamaaliit valis esimeheks Toivo Jürgensoni» on öeldud: «Mõned Isamaaliidu poliitikud avaldasid arvamust, et häältelugemisel tehti teadlikult vigu. Häältelugemiskomisjoni kuulusid teiste seas endine Riigikogu liige Andrus Villem ja Toivo Jürgensoni abikaasa, kes väidetavalt tühistasid kümme Lukasele hääle andnud hääletussedelit.»

Andrus Villem ütles «Postimehele», et tänases «Eesti Päevalehes» peaks selle kohta ilmuma vabandus. Villemi sõnul kuulas ajakirjanik ilmselt kellegi mullikesi.

Villem ütles, et enne hääletamist oli valimiskastis tõesti üheksa sedelit, millel oli märgitud kahe kandidaadi nimi. «Et sedelid olid lastud kasti enne hääletamise algust, siis need annulleeriti,» rääkis Villem. Sedelid leiti, kui valimiskast enne hääletamist üle vaadati.

Isamaaliidu esimehe kohale kandideerinud Toivo Jürgenson sai 185 ning Tõnis Lukas 169 häält.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

RAIN VÄÄT

Rahandusministeerium esitas valitsusele EVP-arvete avamise tähtaja pikendamise määruse projekti, paludes valitsusel arutada projekti sel neljapäeval.

Määruse projektis on rahandusministeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali sõnul EVP-arvete avamise tähtaja pikendamise kohta neli varianti. «Variantide erinevus tekib sellest, kas pikendada RKO arvestuskaartide kasutamist eluruumide erastamisel või RKO arvestuskaartide avamise tähtaega. Oleme seisukohal, et eluruumide puhul võiks tähtaeg jõusse jääda. Tähtaegade pikendamise osas on mitu ettepanekut, neist ühe kohaselt võiks tähtaeg lõppeda märtsis. Üks variant on tähtaega üldse mitte pikendada,» rääkis Veiko Tali.

EVP-arvete avamine RKO-kaartide alusel peaks lõppema 15. detsembril. Viimasel ajal on EVP-arvete avamise tempo Tali sõnul kiirenenud. «Nädalaga suurenes see 400 miljoni krooni võrra.». Rahandusministeeriumi andmetel on välja antud EVPde maht praegu veidi alla 8 miljardi krooni.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON

Eesti enimusaldatav riigiinstitutsioon on president ja üks vähimusaldatavaid erastamisagentuur. Novembris oleks Riigikogu valimistel kõige rohkem antud hääli Reformierakonnale, erakonna reiting tõuseb üha, selgus sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll eile presenteeritud värske avaliku arvamuse küsitluse tulemuste põhjal.

Saar Polli juht Andrus Saar ütles «Postimehele», et kui president Lennart Meri ametisse asus, oli tema reiting suhteliselt madal, kehvem kui Mart Laaril. «Presidendi reiting on aga kogu aeg tasapisi tõusnud ja alati just siis, kui ta on käitunud otsustavalt, tema esinemised on olnud jõulised ja etapilise väärtusega. Kahtlemata on presidendi usaldatavust tõstnud otsustav ja kiire sekkumine lindiskandaali,» arutles Andrus Saar.

Kui vaadata teisi institutsioone, siis peaministri reiting on septembrist peale pidevalt langenud, enamvähem ühel tasemel on Riigikogu usaldatavus. Omavalitsuste reiting on pisut tõusnud, kasvanud on usaldus Eesti Panga, kohtute, politsei, kaitsepolitsei, kaitsejõudude ja ajakirjanduse vastu.

«Ajakirjandus on usaldatavuse poolest olnud varem esikohal, nüüd on president ajakirjandusest mööda läinud. Ajakirjanduse usaldatavust on halvas suunas mõjutanud kokku- ja lahkuminekud, kuid taas on näha tõusutendentsi ja tõenäoliselt on usaldus ajakirjanduse vastu järgmine kord veel suurem,» kommenteeris Andrus Saar. Andrus Saare sõnul on selge, et rahulolematus aktuaalse poliitilise situatsiooniga suureneb ja see on loomulik, sest üks skandaal ajab teist taga.

«Rahulolematus ei ole veel siiski jõudnud niisugusele tasemele, nagu oli mullu oktoobris Mart Laari valitsuse kriisi ajal, kuid see hakkab tasapisi sellele lähenema,» rääkis Saar.

Vaadeldes hinnangut asjade arengule Eestis viimase kolme kuu jooksul, on näha, et kui septembris arvas 67 protsenti eestlastest, et asjad lähevad paremuse poole, siis oktoobris langes nii arvajate protsent 58ni, novembris aga tõusis taas peaaegu septembri tasemele, 65ni.

«Oktoobris oli languse põhjustajaks tõenäoliselt SIA skandaal,» arvas Saar.

Mitte-eestlaste seas on Andrus Saare hinnangul valdavad negatiivsemad ja pessimistlikumad hoiakud. Kui 43 protsenti muulastest arvas septembris, et asjad lähevad paremaks, siis novembris oli nende hulk vähenenud 37 protsendini.

Saar tõi muulaste hulgas aset leidnud meelemuutuse põhjuseks põhiliselt kaks asjaolu: novembris oli venekeelses ajakirjanduses suur kampaania, mis puudutas elamislubasid ja nendega seotud dokumente. Teiseks on muulased tavaliselt vähem informeeritud ja SIA ning Savisaare lintide lugu jõudis nendeni põhiliselt novembris. Saar Poll uuris novembris jälle ka valimiseelistusi. Inimestelt küsiti: kui järgmisel pühapäeval toimuksid Riigikogu valimised, siis millise erakonna poolt te hääletaksite?

Tulemused näitasid, et enim hääletaksid inimesed Reformierakonna poolt, teisele kohale jääks Maarahva Erakond ja kolmandaks Koonderakond.

«Maarahva Erakonna reitingu tõus näitab, et maaelu on tõsiseks probleemiks. Keskerakonna reitingu langus on mõistetav. Huvitav on see, et kui Isamaa reiting tasapisi tõuseb, siis ERSPl hoopis langeb,» tõdes Saar.

Vaatamata valitsusse minekule pole Reformierakonna reiting langenud, vaid hoopis jõuliselt tõusnud,» märkis Saar.

Valimiseelistuste selgitamisel anti küsitletavatele ette kaart, kus oli 30 erakonna nimi ja iga erakonna juures selle ühe liidri nimi. Inimesed pidid tegema nende hulgast valiku.

Andrus Saar rääkis, et kui inimestele erakondade nimesid mitte ette anda ja paluda neil niiöelda puhtale lehele oma valimiseelistus anda, siis oskaks vastata ainult 20 protsenti. Sellisel viisil küsides selgus, et 69 protsenti inimestest ei toeta ühtegi erakonda.

«See näitab, et Eesti erakonnad ei ole formeerunud, neil pole kindalt toetajaskonda. Oleme selliseid küsitlusi korraldanud mitme aasta jooksul ja tulemus on enamvähem sama, seega ei ole näha ka toetajaskonna formeerumise tendentsi,» nentis Saar. Novembrikuine uuring näitas, et enamik inimestest (55 protsenti) leiab, et prostitutsioon peaks olema lubatud, kuid riik peaks seda piirama ja kontrollima, täielikku lubamist pooldab 11 protsenti. Täieliku keelamise poolt on vaid 30 protsenti.

Pornograafilised trükised pidas vajalikuks ära keelata vaid 27 protsenti, piiratud lubamist pooldas 55 ja piiramata lubamist 16 protsenti.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Riigikogu riigikaitsekomisjon taunib president Lennart Meri kiirustamist kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einselni asendamisega Johannes Kerdi vastu, pidades sellist lahendust ühekülgseks.

Riigikogu aseesimees Arvo Junti andis eile Riigikogu juhatuse nimel menetlusse otsuse eelnõu kaitseväe juhataja Einselni ametist vabastamise kohta ning otsuse eelnõu Johannes Kerdi nimetamise kohta kaitseväe juhatajaks.

Junti sõnul on vastavate otsuste eelnõude aluseks president Meri ametlik kiri Riigikogu esimehele Toomas Savile.

Vastavalt põhiseadusele vabastab kaitseväe juhataja ametist ja nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul.

Pühapäeval otsustas president rahuldada kaitseväe juhataja kindral Einselni tagasiastumispalve, mis on presidendi käes Einselni ametisoleku esimesest päevast, 4. maist 1993.

«Postimehe» andmeil kutsus president Meri ootamatult pühapäeva õhtuks endaga kohtuma Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Kerdi, sest riigikaitse kõrgeimale juhile, presidendile, nõuandva riigikaitsenõukogu enamiku liikmete seisukoha järgi võiks just Kert olla uus kaitseväe juhataja.

Juhtivad poliitilised jõud pidasid presidendi pühapäevast otsust rahuldada Einselni tagasiastumine võimalikuks lahenduseks nädalaid kestnud vastasseisule kaitsevägede ja kaitseministeeriumi vahel. Riigikogu riigikaitsekomisjon pidas eile oma erakorralise koosoleku ning hääletamiste käigus tekkis komisjonil teine arusaam.

«Kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi vaheliste probleemide lahenduse senine tulemus on ühekülgne ja nõuab objektiivse hinnangu andmiseks täiendavat käsitlemist, unustamata, et vastutust peavad kandma mõlemad osapooled,» on öeldud komisjoni ametlikus avalduses.

Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Lorents nimetas «Postimehele» eilset koosolekut väga tõsiseks, seal arutati vastasseisu ning kõik komisjoni liikmed said võimaluse oma seisukohti väljendada.

Lorentsi kinnitusel kujunes komisjoni ametlik seisukoht hääletamisega.

«Mõtlesime, et tekst peaks võimalust mööda olema malbe, et mitte teravdada olukorda. Kuid samas ikkagi selgelt märkuandev, millisel seisukohal Riigikogu riigikaitsekomisjon oma enamuses on. Sellist vahetulemust peamegi teatavas mõttes ikkagi ühekülgseks,» selgitas ta.

«Postimehe» täpsustuse peale, et kas mitte öelda vägivaldseks, märkis Lorents, et selliseid väljendeid ei taha ta kasutada, kuid igal juhul on selge: objektiivse hinnanguni jõudmiseks nõuab vastasseis täiendavat käsitlemist.

Lorents ei hakanud eile selgitama, kas selline lähenemine võib tähendada kaitseminister Andrus Ööveli personaalküsimuse tõstatamist.

«Riigikaitsekomisjon pidas vajalikuks rõhutada, et tulenevalt Eesti parlamentaarse demokraatia põhimõttest on vaja kõikide Eesti riigikaitset puudutavate oluliste otsuste kooskõlastamist Riigikogu riigikaitsekomisjoniga,» on kirjas ametlikus avalduses. Lorents kinnitas, et riigikaitsekomisjon teeb Riigikogu juhatusele ettepaneku käsitleda Einselni vabastamist järgmisel esmaspäeval, 11. detsembril, ja kui Riigikogu vabastab Einselni, siis Kerdi ametisse nimetamist 18. detsembril.

«Need kaks arutamist peavad olema täiesti selgelt eraldi,» lisas riigikaitsekomisjoni esimees.

Einselni ametist vabastamiseks peab Riigikogu täiskogu hääletama ja vabastamine käib lihthäälteenamusega.

Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on vabastataval ametiisikul õigus esineda kuni 10-minutilise ettekandega ning Riigikogu liikmed võivad talle esitada küsimusi.

Einselni vabastamise küsimuses on kinnitamata andmeil valitsusliidu seeski mitmeid eriarvamusi, mis võib vabastamise arutelu muuta emotsionaalseks ning lõpptulemuse ettearvamatuks.

«Postimehe» andmeil on mitmedki Riigikogu liikmed arvamusel, et ametist peaks tagasi astuma ka kaitseminister Öövel.

Riigikogu Keskfraktsioon teatas eile BNSile, et ei pea õigeks kaitseväe juhataja ja kaitseministri konflikti ühepoolset lahendamist ja kaalub kaitseminister Andrus Öövelile umbusalduse avaldamist.

President Meri tegi pühapäeval kindral Einselnile ettepaneku rakendada oma kogemusi noorte ohvitseride koolitamisel riigikaitseakadeemia ühe juhina.

Einseln ütles eile Eesti Televisiooni uudistesaates Aktuaalne kaamera, et presidendi otsus ülendada ta kindraliks pole muud kui tühi zhest.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

KALEV KORV, ETA Spetsiaalselt «Postimehele»

Pühapäevasel riigikaitsenõukogu istungil rahuldas president senise Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einselni lahkumispalve, mille viimane kirjutas presidendile kaitseväe juhataja ametikohale astudes. Kindral rääkis eile antud intervjuus oma arusaamast mitu nädalat kestnud kriisist ja sellest, mida ta kavatseb edasi teha. Praeguses olukorras ma ei soovinud, et president minu lahkumisavalduse rahuldaks, kuid kuna ma olin sellise avalduse kirjutanud, oli minu kohuseks vastupidist tulemust mitte nõuda ja otsusega nõustuda. Ma ei usu, arvan, et kriis on alles algamas. Arvan, et tegu oli vastuoluga inimeste tasandil, kuid selleks andis põhjuse kardinaalne erinevus ametkondade suhtumises paljudesse ühiskonna arengut puudutavatesse küsimustesse. Muidugi oleks kõige õigem seda küsida Ööveli enda käest, aga kuna tema on need ütlused avalikult kellegi teise omaks tunnistanud, siis pean vajalikuks märkida, et tegelikult kõlasid need siiski Ööveli suust. Ei sobi, kuid praeguses Eesti ühiskonnas on raske seda kõige paremat välja otsida. Öövelil on veel palju õppida. Ma püüdsin teda igati aidata ja anda nõu nendes valdkondades, mida hästi tunnen, kuid Öövel ei olnud valmis sisulist koostööd tegema. Praeguses olukorras on minu arvates kõige sobivam kandidaat kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitja kolonel Vello Loemaa. Tal on olemas kõik vajalik, et ühe riigi kaitseväge juhtida - kõrge sõjaväeline haridus, pikaajalised kogemused militaarvallas jne. Paraku ei ole minu käest keegi küsinud, keda ma oma järglaseks soovitaksin. Arvan, et normaalses ühiskonnas oleksin siiski mina esimene mees, kelle arvamus vähemalt ära kuulatakse. Praegu on avalikult välja hõigatud Kaitseliidu ülema Johannes Kerdi nimi. Kaldun arvama, et kui Kert kaitseväe juhataja kohale pannakse, saab tal seal väga raske olema. On ju kaitseväe juhatajal ka hulgaliselt esinduskohustusi ja nende esmaklassiliseks täitmiseks peab olema nii soliidne auaste kui ka kõrge sõjaväeline haridus, mille põhjal soliidset auastet anda. Avalikkuse eest on läbi käinud ka Ants Laaneotsa nimi, teda pakutakse kaitsejõudude peastaabi ülema kohale... Laaneots on juba korra olnud peastaabi ülema ametikohal. Tollal oli tema esimene mees, kes pärast minu eetiliste juhtnööridega tutvumist teatas, et Nõukogude armees on alati sõduritele malakaga mõistust ja distsipliini pähe taotud ja mingisugust humaansust ei ole ajateenijate suhtes vaja taga ajada. Pean ütlema, et ülaltoodud minu ja Laaneotsa eetiline vastuolu ei jäänud mitte ainukeseks. Arvan, et Eesti kaitsejõududes ei tohiks sellisel inimesel kohta olla. Loomulikult! Kurb on ainult see, et meie ametnikud ei saa isegi aru, milles diskrimineerimine seisneb ja et nad seda teostavad. Ööveli poolt USA kaitseministri William Perry auks korraldatud õhtusöögi asjus tuli mulle kaitseministrilt kiri, milles ta märgib, et vastuvõtust on palutud osa võtma kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitja, väeliikide ülemad ja peastaabi osakondade juhatajad. Sellest lähtuvalt esitasime meie oma nimekirja. Kuid meie üllatus oli suur, kui leidsime, et ainukesed, kes meie antud nimekirjast kutsumata jäid, olid peastaabi naistöötajad, neist üks on koguni Eesti kaitseväe ohvitser. Kui mina oleksin sellisest diskrimineerimisest mööda vaadanud ja Perry auks korraldatud vastuvõtule läinud, oleks see olnud minu poolt äärmiselt ebaviisakas. Kahju, et meie tippametnikud ei saa aru, et kõrgeid väliskülalisi ei kasutata ära sisepoliitiliste intriigide paisutamiseks. Et ka mind on Teise maailmasõja lõpuaastail Saksamaal diskrimineeritud, sest ma ei olnud sakslane, ja selle pärast armutult pekstud, olen kogu oma elu kõikvõimaliku diskrimineerimise vastu võidelnud. Kuna seoses Eestisse tulekuga 1993. aastal võeti mõneks ajaks USAs ära minu sõjaväeline pension, pidin võtma raha võlgu, millelt hakkasid aga protsendid jooksma. Praegu olengi oma rahalise seisuga pankroti äärel. Arvan, et pean majandusliku seisu leevendamiseks mõneks ajaks USAsse tööle minema, kuna seal teenin paari kuuga sama palju kui Eestis mõne aastaga. Kui olen oma võlakohustused täitnud, tulen aga taas Eestisse ja püüan leida ametikoha, millelt saaksin hakata võitlema Eesti ametkondades valitseva korruptsiooni vastu. Minu suureks süüks peeti seda, et hakkasin kaitseväe juhataja kohal olles poliitikaga tegelema, ja selle tõttu sunniti mind sõjaväelisest ametist lahkuma. Ja kuigi ma enda arvates poliitikaga ei tegelenud, siis miks mitte teha seda tulevikus. Ei, ma ei ole solvunud. Mind saavad solvata vaid need, keda ma austan.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995