Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
GUSTAV LAURINGSON
Suure tõenäosusega märki tabades võib ennustada, et veel enne sajandivahetust leiavad maailma jalgpallielus aset olulised muutused ning FIFA osa sportmängude kuninga ohjamisel väheneb tunduvalt. Kinda jalgpalli maailmaorganisatsioonile on visanud Euroopa jalgpalli katusorganisatsioon UEFA eesotsas oma presidendi Lennart Johanssoniga.
Õigupoolest on hoogu kogumas võimuvõitlus jalgpallimaailma kahe mõjuvõimsaima mehe, FIFA presidendi Joao Havelangei ja UEFA juhi Lennart Johanssoni vahel. Kui rootslase varasem musklite näitamine pole FIFA peakorteris andnud soovitud tulemusi, siis nüüd võib prognoosida läbimurret. Euroopa on oma reformikavadele taha saamas ka teisi maailmajagusid (eeskätt 51 häälega Aafrika) ning vastuseis Havelangei autoritaarsele juhtimisstiilile kasvab pidevalt. Johansson süüdistab praegust presidenti eurooplaste kõrvaldamises mitmest FIFA komiteest ning tegelemist pisiasjadega, nagu näiteks time-outi lubamine või mittelubamine ning küljesisseviske asendamine küljelöögiga. Samal ajal on kaks keskset küsimust - televisioonilepped ja sponsorlus - pälvinud maailmaorganisatsioonilt vaid tühist tähelepanu.
Maikuus saatis Johansson koos Aafrika Jalgpalli Konföderatsiooni (CAF) presidendi Issa Hayatouga Havelangeile ühise kirja, kus nõuti paindlikumat juhtimist ning rõhutati televisiooni ja marketingi küsimuste olulisust. Paraku jättis Havelange sellele kirjale reageerimata. Seejärel esitas Johansson kontseptuaalse nägemuse jalgpallimängu tulevikust, nn. Johanssoni visioonid. Algselt oli UEFA seda dokumenti mõelnud vaid nö. ametialaseks kasutamiseks, kuid siiski lekkis kontseptsiooni sisu avalikkuse ette ning ilmsiks said kahe mehe vastuolude detailid. Johansson pakub MM-võistluste finaalturniiride korraldamiseks välja rotatsiooniprintsiibi, mis iseenesest ei ole uus (CAF esitas selle juba 1994. aastal). Ühtlasi peab Johansson otstarbekaks konföderatsioonide arvu vähendamist: Okeaania tuleks liita Aasiaga ning Lõuna-Ameerika (CONMEBOL) peaks ühinema Põhja- ja Kesk-Ameerikaga (CONCACAF) ühtseks Ameerika konföderatsiooniks. Koos Euroopa (UEFA) ja Aafrikaga (CAF) jääks siis alles neli konföderatsiooni, kellel oleks kordamööda õigus korraldada MMi finaalturniir. Ühtlasi kaasneks koos MMi korraldamisega nelja-aastane FIFA presidentuur, s.t. konföderatsiooni president oleks samal ajal ka FIFA president. Arusaadavalt on viimased põhimõtted praegusele FIFA juhtkonnale vastuvõetamatud. See pisendaks ju maailmaorganisatsiooni võimu ja tähenduse sümboolseks.
Oluline osa on Johanssoni visioonides FIFA finantspoliitikal. UEFA presidendi nägemust mööda peaks MMi korraldamisest saadav tulu olema suurusjärgus 800 miljonit dollarit (1994. aastal USAs oli see 184 miljonit). Johanssonil on vaieldamatult rohkesti kogemusi, kuidas reklaami ja televisiooniga jalgpalli heaks raha teha, sest edukas äriprojekt Euroopa meistrite liigas läks käima just tänu rootslase initsiatiivile. Tõepoolest on kummaline, et ROK teenib olümpiamängude teleülekannetelt 7-8 korda rohkem kui FIFA jalgpalli MM-võistluste finaalturniirilt.
Havelange ja FIFA peasekretär Sepp Blatter on süüdistused tõrjunud. Nende seisukoht on, et FIFA pole esmajoones kasumit taotlev organisatsioon. Peamine olevat jalgpalli kui toote kvaliteet, mitte aga FIFA pangaarve suurus.
Järgmised FIFA presidendi valimised on alles 1998. aastal, kuid Euroopa esitas oma kandidaadi juba tänavu novembris. Loomulikult on selleks praegune UEFA president, 66-aastane Lennart Johansson. Rootslasest kolmteist aastat vanem Havelange on teatanud, et ei kavatse enam kandideerida, kuid pärast rünnakute ägenemist FIFA vastu on üha rohkem räägitud võimalusest, et 1974. aastast maailmaorganisatsiooni juhtinud brasiillane ilma võitluseta areenilt ei lahku. Pole kahtlust, et valimisteni jäänud aeg tuleb pingeline, sest Havelangei ja Johanssoni vastasseis näib süvenevat.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALERI MAKSIMOV VEIKO VISNAPUU
Tallinna BC Kalev kaotas jälle, aga mänguga, mis üle hulga aja tänu väärib. Meie grupi liidermeeskonnale, Saloniki PAOKile jäädi alla ainult nelja punktiga. Küsimus pole punktides, võitis meeskond, kes on tugevam, aga Kalev oskas seekord allajäämise kenaks vaatamisväärsuseks muuta. See paneb lootma, et võidud ükskord siiski tulevad. Selline kaotus ei tohiks kurvaks teha.
Esimesel poolajal laskis Kalev endale vaid 28 punkti visata, ise 36 kirja saades. See näitab kaitse kvaliteeti. Parimal kreeklasel lubati visata punkti, mis kinnitab, et ükski kalevlane ei lasknud oma meest korralikule üritusele. Järelikult oli Jaak Salumetsa valitud taktika õige, kui ta jättis esialgu pingile Kullamäe ja Metstaki ning usaldas Indrek Rummat ja Sergei Babenkot. Traditsioonilist kohta algviisikus hoidsid Rauno Pehka, Martin Müürsepp ja Keith Hill.
Salumetsa vahetused läksid täkkesse, eriti õnnestunult sekkus mõni minut enne poolaja lõppu Terry Coner. Tema, Babenko ja Metstaki täpsuse viljana rebiti poolajavileks pisut üllatavalt koguni kaheksa punktiga ette. Metstak tabas 10 ja Babenko 8 punkti vääriliselt. Visketabavus oli mõlemal meeskonnal enam-vähem sama - meil 47, vastasel 45%. Laud meile 19:13.
Lauapalli hangiti edukalt ka järgmise kahekümne minuti jooksul, aga pallikaotuste ja muu tehnilise praagi tulemusena lasti vastasel oma ebaõnnestumised heastada. Kreeka hetkel kaheksas meeskond spurtis järele juba 24. minutiks (41:41), sealtpeale läks närvitugevuse testimiseks. PAOKil polnud arvatavasti parim päev, igatahes tegid nemadki jookse ja pallikaotusi, mis Kalevil võrdsust hoida lubas. Poolaja keskpaigaks oli kõik veel võimalik. Ainult et peale Coneri polnud kellestki enam suurt sisseviskajat. Tema erakordne seeria tabamusi aitas seisu 65:66ni, aga just lõpus olid lõunamaalased (nagu peaaegu alati) kindlamad. Mäng Saloniki klubile 75:71. Coner viskas 14, Müürsepp ja Pehka 12, Hill 11 punkti.
PAOKi peatreener Efthimis Kioumourtzoglu pressikonverentsil: «Avapoolajal läksime alt, aga pärast tugevdasime kaitset ja lauavõitlust. Ma pole oma poistega väga rahul. Üks võidu võtmeid oli Metstaki kinnisaamine.»
«Postimehe» küsimusele, mitmes võiks BC Kalev olla Kreeka meistrivõistluste kõrgeimas liigas, vastas külalistreener, et kusagil tabeli keskel, aga seda vaid juhul, kui võidaks kõik kodumängud - võõrsil on üliraske võita.
Gert Kullamäe tunnistas, et oli ebakindel ega soovinud seda kommenteerida enne kui päeva või kahe pärast. Terry Coner loeb kalevlaste veaks vähest suhtlemist väljakul - liiga palju tuleb ette mõistmatust.
Kalev võitis lauavõitluse suurelt, 36:24, ründelaua koguni 15:4. Seda juhtub sellisel tasemel harva. Ootame, mis paraneb järgmiseks korraks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995