Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS TOOMING
Eesti Merelaevandus sai Kaliningradi tehasest kätte esimese kuivlastilaeva. 15 miljonit dollarit maksnud Sakalale peaksid järgnema Harjumaa ja Ugandi.
Täna peaks kuivlastilaev Sakala Muuga sadamast väljuma. Laev võttis Eestist peale paberilaadungi, lisab sellele Uusikaupunkis väetisekoorma ning suundub seejärel Indiasse. Kapten Vladimir Tammu sõnul on Kaliningradis ehitatud laev nii kvaliteedilt kui sõiduomadustelt igati tasemel.
Eesti Merelaevanduse peakapten Enn Neidre ütles «Postimehele», et oma klassi laeva kohta on 15 miljonit dollarit maksnud Sakala suhteliselt odav. Hollandis või Saksamaal ehitades oleks sama laev läinud maksma umbes 22 miljonit dollarit. Järgmine sama klassi laev - Harjumaa - saabub Muuga sadamasse tuleval suvel ning sellele järgneb Ugandi. Kokku lähevad need kolm laeva Eesti Merelaevandusele maksma umbes 45 miljonit dollarit.
Eesti Merelaevanduse peadirektori kohusetäitja Jaan Kalmuse sõnul oleks Sakala pidanud Muuga sadamasse jõudma hiljemalt augustis. Hilinemise põhjused peitusid tema sõnul põhiliselt halvas koostöös Kaliningradi tehase ja teiste laevaosade tarnijate vahel. Sakala mootorid ning muud seadmed on pärit Saksamaalt, Norrast ja Soomest.
Tänavu suve algul saabus Muuga sadamasse Hollandis ehitatud kaubalaev Muuga, mis on umbes poole väiksem ja odavam kui Sakala. Muuga töötab praegu Tallinna-Helsingi-Antverpeni liinil. Ilmselt jõuab veel tänavu kohale sama klassi laev Virtsu, millele järgnevad Kalana, Kurkse ja Dirhami.
Kalmuse väitel on Eesti Merelaevandus tellinud Hispaaniast veel neli ro-ro-tüüpi laeva, millest esimene saabub Tallinna tuleva aasta esimesel poolel. Siis koosneb Eesti Merelaevanduse laevastik kokku 45 alusest.
Kalmus ütles, et vastavalt 1993. aastal alanud reorganiseerimiskavale on Eesti Merelaevandus müünud juba 31 vana laeva. Et ostjad on olnud põhiliselt off shore-firmad, on raske öelda, kuhu need laevad on tegelikult läinud.
Sakala pikkus on 137,4 meetrit, laius 21,4 meetrit, kandevõime 12 000 tonni ning peamasina võimsus 10 800 hobujõudu. Laev on varustatud kolme 36-tonnise kraanaga ning kokku võimaldab alus peale võtta 509 20-jalast konteinerit. Meeskonda kuulub 23 inimest, kellest suurem osa räägib vene keelt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAAN KELDER
Tartu Kommertspanga pankrotitoimkond kinnitas «Postimehe» andmeil eilsel koosolekul otsuse, et pankrotihaldurid pole Eesti Kütuse laenu müügil AA- Õligrupile võlausaldajate huve rikkunud.
Käesoleva aasta 24. oktoobril loovutasid TKP pankrotihaldurid Andrus Ansip ja Urmas Tross TKP 33 miljoni kroonise võlanõude Eesti Kütuse vastu AA Õligrupile. Nõude müügihind oli 1 kroon, lisaks sellele said haldurid AA Õligrupilt vastu 59 miljoni kroonise Eesti Panga nõude TKP vastu.
Nõuet Eesti Kütuse vastu loodab AA Õligrupp kasutada Eesti Kütuse tütarfirma Esoil erastamisel, erastamisel osaleb ka Eesti Kütuse tegevjuhtidele kuuluv AS Svergos.
«Postimehe» andmeil oli pankrotitoimkonna kokkukutsumine ajendatud Eesti Kütuse soovist vaidlustada võlanõude müük AA- Õligrupile, mis oleks AA- Õligrupi võimalusi erastamisel oluliselt halvendanud.
TKP seitsmeliikmelisse pankrotitoimkonda kuuluvad esimees Arno Mägi, Anne Schmidt Eesti Panga juriidilisest osakonnast, Hansa Kindlustust esindav Jüri Ploom advokaadibüroost HETA ja Aldo Kaljurand Paul Varuli advokaadibüroost. Lisaks neile eraisikutena Johannes Leet, Laine Rumvolt ja Veljo Ipits.
Sama koosseisuga pankrotitoimkond on Eesti Kütusele esitatud nõude loovutamise põhimõtted selle aasta 5. mail juba korra heaks kiitnud, seega oli eilse koosoleku kokkukutsumine toimkonna ühe liikme hinnangul kummaline.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KRISTEL RÕSS
Eile arutasid Tartumaa vallavanemad AS Liivimaa Bussi saatust. Kaalumisel oli kaks varianti - kahe uue bussifirma loomine või AS Liivimaa Bussi ja ME Tarbuse ühendamine. Vallavanemad otsustasid viimase variandi kasuks, mida toetab ka Tarbuse juhatus.
Kaks kolmandikku Liivimaa Bussi aktsiatest kuulub Tartu linnale ja üks kolmandik Tartumaa Omavalitsuste Liidule. «Mis saab maavalitsusele kuuluvatest Liivimaa Bussi aktsiatest, on läbirääkimiste küsimus,» ütles AS Liivimaa Bussi juhatuse esimees Mati Kermas eile «Postimehele». Maavalitsus ei kavatse müüa bussiliine ühekaupa, vaid soodsaid koos vähemsoodsatega. Kermase sõnul ei ole siiski kindlat garantiid, et kahjumiga töötavad maaliinid alles jäävad.
11. detsembril võtab Tarbuse haldusnõukogu vastu lõpliku otsuse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KRISTEL RÕSS
Tartu kavatseb suurendada linna järgmise aasta eelarvet võlakirjade emiteerimisega ligi 55 miljoni krooni eest. Sellest rahast on plaanis finantseerida peamiselt teedeehitust ja Kroonuaia silla ehitust, ütles linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Janno Reiljan «Postimehele».
Üksikisiku tulumaksust laekub eelarvesse 184 miljonit krooni ja riigi toetust 50 miljonit krooni. Linna majandustegevus toob sisse ligi 10 miljonit krooni. Enne riigieelarve seaduse vastuvõtmist pole Reiljani sõnul lõplikud summad kindlad.
Teisipäeval oli volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis vaatluse all 17 miljoni krooni võrra suurendatud hariduskulude eelarveline osa. Eelarve- ja majanduskomisjonis tulevad 13. detsembril veel arutlusele linnavarade majandamise tulude suurendamine ning valitsemiskulude vähendamine.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995