Kaks poissi hukkus Saaremaa Ühisgümnaasiumi põlengus, Viis eriti raskes seisundis last toodi lennukitega Tallinna haiglatesse, Ülakorrustel jäädi suitsuvangi, Lapsed surid, Kohal on spetsialistid, Kuressaares on leinapäev

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

NEEME KORV, TOOMAS MATTSON, EPP ALATALU

Eile pärastlõunal hukkus Kuressaares Saaremaa Ühisgümnaasiumi hoones seni teadmata põhjustel puhkenud tulekahjus kaks koolipoissi, kelle isikut ei olnud eile õhtuks kindlaks tehtud. Kümned koolilapsed viidi raskete vigastustega haiglasse, viis eriti raskes seisundis last toodi eile õhtul erilennukitega Tallinna haiglatesse.

Esialgu teatati, et neljakorruselise koolimaja esimesel korruse koridoris võimlapoolsete treppide juures leidis kella pärast kella 13 aset plahvatus, misjärel puhkes tulekahju. Praegu teadaolevatel andmetel hävis põlengus esimese ja teise korruse vahelise trepi keskosa. Kogu maja täitus mõne minuti jooksul paksu mürgise suitsuga, sest tuld võtsid koridoris olnud võimla poroloon- ja kummimatid. Päästeamet sai väljakutse kell 13.20, kell 14.16 oli tulekahju likvideeritud.

Siseministeeriumi pressiteate kohaselt oli kooli trepikojas kuuldud tugevat plahvatusele sarnanevat pauku. Päästeameti eksperdid välistavad siiski sihtotstarbelise pürotehnilise seadeldise olemasolu sündmuskohal.

«Tegemist on väga erilise tulekahjuga, mida uurivad parimad eksperdid,» ütles siseminister Märt Rask eile õhtul uudisteprogrammi «Aktuaalne kaamera» erisaates. Gümnaasiumi emakeele- ja kirjanduse õpetaja Sirje Kreismann oli õnnetuse hetkel neljandal korrusel tunnis. Suitsu märkas tema sõnul üks juhuslikult ukse kõrval asetseva prügikasti juurde läinud poiss. «Ütlesin seepeale, et näe, jälle põletab keegi koolimajas kammi. Läksin siiski ukse juurde ja veendusin, et asi on kammi põletamisest kaugel,» rääkis õpetaja.

Seepeale püüdsid õpetaja ja õpilased läbi tumeda suitsu treppidest alla minna. Kuumus ja üha tihenev suits ei lasknud neid aga edasi. «Ma ei saanud selles kohutavas suitsus edasi. Kolmandalt korruselt paistis aga juba esimene. Vahepealseid treppe ei olnud enam olemas,» kirjeldas Kreismann.

Seejärel üritati majast väljuda teise külje treppidest, ent suits tegi edasiliikumise sealgi võimatuks. Siis taganeti neljanda korruse klassiruumidesse, kus avati aknad, et pääseda vingumürgitusest. Emakeeleõpetaja kinnitusel ei olnud tuletõrjujail kasutada pikka redelit ning mõned õpilased ja õpetajad sooritasid hüppeid isegi kolmanda korruse akendest.

Kui tuletõrje suutis tule lämmatada ja allesolevad trepid veega kasta, pääsesid ülakorrustel viibijad majast välja. Põlevast koolimajast leiti kahe umbes 12-14 aastase poisi surnukeha. Eile õhtul kell 20 ei olnud nende isik veel kindlaks tehtud, sest surnukehad on sedavõrd põlenud.

Kuressaare haigla anestesioloog Juhan Nemvalts ütles «Postimehele», et haiglasse toodi üle 20 lapse, kel on põletushaavad, luumurrud ja hingamisteede kahjustused. «Noorematel on näo, käte ja reite põletused, sest paljud, kes ei julgenud alla hüpata, said põletada,» rääkis arst.

Raskemaid vigastusi said üheksa last, viis last on väga raskes seisundis.

Kõige raskemas seisundis olevad viis last saadeti eile õhtul kahe lennusalga erilennukiga Tallinna, kus neid olid vastu võtmas Mustamäe haigla ja kliiniline lastehaigla. Esimene lennuk tõi kaks kannatanut, 11-aastase tüdruku ja üheksa-aastase poisi. Tüdruk viidi Mustamäe haigla reanimatsiooniosakonda. Poiss viidi lastehaigla traumatoloogiaosakonda. Järgmine lennuk maandus pool tundi hiljem kolme kannatanud koolilapsega, kõik üheksa-aastased.

Lapsi käis ära toomas Tallinna Mustamäe haigla intensiivravi osakonna juhataja Ülo Kivistik. Tema sõnul paigutati kolm last reanimatsiooniosakonda.

Tallinna kliinilisest lastehaiglast öeldi «Postimehele», et nende haiglas on neli last, kaks traumatoloogiaosakonna intensiivpalatis ja kaks reanimatsioonis. Ühel on väga tõsine hingamisteede põletus, tema seisund on kõige ohtlikum, kinnitas Merike Martinson. Kuigi kõik on raskes seisundis. Kuressaares kannatada saanutest ühel lapsel on selgroomurd, ühel reieluumurd, on vaagnaluumurde, hüppeliigse ja randmeliigese nihestusi.

Siseministeeriumi teatel on täiendava arstliku kontrolli läbinud 40 last.

Kuressaare haiglasse jäid eile õhtuks ravile 23 last. Neist ühegi seisund ei ole eluohtlik. Kuressaare linnavalitsuse kriisistaabi juht abilinnapea Jaan Lember ütles, hoone on blokeeritud ja valvatav, maja juurde on veetud ajutine valgustus,

Sündmuskohale saabusid erilennukiga päästeameti eksperdid - tuletõrjeinspektor, eridemineerimisgrupi juhataja ja tema asetäitja, neli arsti ning kaks kriminaalpolitseinikku. Teiste hulgas sõitis Kuressaarde ka keskkriminaalpolitsei direktor Kalev Prillop.

Kuressaare Ühisgümnaasiumis õpib umbes 820 last, kuuenda tunni ajaks oli osa algklasside õpilasi lahkunud, majas oli ligi 600 last.

Selles osas majast, kus toimus õnnetus, käis parasjagu intensiivne õppetöö. Tulekolde koridori juures on ka suur auditoorium, kus peeti uue süsteemi järgi kolmele klassile korraga humanitaarloengut, seal oli 70-80 inimest.

Linnavalitsuse kriisistaap arutas eile õhtul ka koolimaja taastamistöid. «Taastamine läheb lahti juba kolmapäeval selles majaosas, kuhu politsei juurde lubab. Väga palju on puruks aknaid, sest lapsed tulid põhiliselt akende kaudu välja. Esialgse hinnangu järgi läheb maja taastamiseks vaja miljon krooni,» ütles abilinnapea Lember.

Kolmapäeval lähevad tulekahjus kannatada saanud Saare Ühisgümnaasiumi lapsed kooli Kuressaare Gümnaasiumi, kus nad hakkavad käima teises vahetuses. Kuressaares on tänaseks välja kuulutatud leinapäev, jõulukuuskedel süüdatakse mälestusküünlad, ütles abilinnapea Jaan Lember.

Peaminister Tiit Vähi avaldas eile õhtul siirast kaastunnet Kuressaares hukkunud laste omastele, õpetajatele ja koolikaaslastele.

President Lennart Meri avaldas eile saarlastele sügavat kaastunnet traagilise õnnetuse puhul. «Hävis kindlustunne, mis on hoovanud koolimajast ja on igale inimesele kallis. Väike, aga sitke ja jonnakas Eesti Vabariik ehitab kooli uuesti üles, kuid see ei anna elu tagasi lastele, teie koolikaaslastele,» kinnitas president.

Ta kutsus kõiki jõukohaselt toetama Saaremaa Ühisgümnaasiumi taastamist.

«Äratagu õnnetus ellu meie koosmeele, tõendagem iseendale ja teistele, et ühiselt me suudame!»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles