Riigikogu vabastas kindral Aleksander Einselni, Tartu Ülikooli raamatukogust kaob aastas 5000 trükist

ALO LÕHMUS

Häältevahekorraga 55 poolt, 22 vastu ja 3 erapooletut otsustas Riigikogu eile vabastada kindral Aleksander Einselni kaitseväe juhataja ametikohalt. Einselni vabastamine jõustub päev pärast otsuse ilmumist «Riigi Teatajas».

Kaitseväe juhataja ametist vabastamise poolt hääletasid Koonderakonna, Maaliidu ning Reformierakonna rahvasaadikud, samuti Mõõdukad.

Isamaaliit ja Parempoolsed ei toetanud kindrali vabastamist. Maarahva Erakonna ja Põllumeeste Kogu liikmed olid samuti vabastamise vastu või jäid erapooletuks nagu ka Keskfraktsiooni saadikud. Riigikogu vene fraktsioon hääletamisel ei osalenud.

Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Lorents avaldas lootust, et enne uue kaitseväe juhataja kandidaadi esitamist teeb president Lennart Meri väga tõsist eeltööd, konsulteerides ka Riigikogu fraktsioonide ja riigikaitsekomisjoniga.

Lorentsi sõnul pole oluline, millise riigi sõjaväelise õppeasutuse on uus kandidaat lõpetanud, vaid see, kas tal on piisav haridus, kogemus ja kas ta sobib koostööpartneriks NATO sõjaväelastele.

Uue kaitseväe juhataja määramist peaks Riigikogu arutama hakkama jaanuaris.

Riigikaitsekomisjoni liige Jaanus Betlem teatas, et Einselni vabastamise tegelikke põhjusi ei ole siiani avalikustatud. Ka andis Betlem teada, et kindrali lahtilaskmine on tema poliitiline lintshimine.

Rahvasaadik Tunne Kelam avaldas kahetsust, et riigikaitsekomisjon on loobunud oma varasemast tasakaalustatud ja konstruktiivsest hoiakust küsimuse arutamisel, mis oleks andnud aega järelemõtlemiseks ja küpsete otsuste langetamiseks. Ta avaldas arvamust, et Einseln oleks nõus ise lahkuma pikema üleminekuperioodi vältel, mis oleks võimaldanud tõhusamat tööd järglase leidmisel ja tööülesannete üleandmisel. Ta leidis, et praegusest informatsioonist ei piisa kaitseväe juhataja vabastamiseks.

Keskfraktsiooni liige Priit Aimla teatas Keskfraktsiooni vastuseisust Einselni vabastamisele olukorras, kus põhilised etteheited Einselnile on presidendi poolt salastatud.

Jüri Adams tõmbas oma sõnavõtus paralleele teiste Ida-Euroopa riikidega ning järeldas, et Einselni vabastamine on jätk Eestis kevadel alanud idaeuroopalikule puhastus- ja tasalülituskampaaniale. Adams küsis, kes on järgmine kõrge riigiametnik, kelle valimistel võitnud jõud sunnivad lahkuma.

Mart Laar põhjendas Isamaaliidu ja Parempoolsete eitavat otsust Einselni vabastamise suhtes sellega, et kui ametlikuks põhjuseks on kindrali isamaaline kärsitus ja poliitilised avaldused, oleks president pidanud nendele reageerima juba ammu, sest avaldusi on Einseln teinud kogu oma ametiaja vältel.

«Praegu on olukord nõnda, et kindral Einseln võib teha avaldusi ühtede poliitikute pihta, kuid kui ta teeb aga teiste pihta, siis lastakse ta ametist lahti. Järelikult on põhjus kusagil mujal. Me ei tea seda põhjust,» rääkis Laar.

Mõõdukate esindaja Andres Tarand meenutas, et kaitseväe juhataja vabastamine on presidendi asi, samuti on kindral oma lahkumisavaldusega usaldanud enese saatuse presidendi kätte. Ta tõdes, et Einselni poliitilised seisukohavõtud on kumuleerunud ning tema ametisse jätmine võib ohtlikult politiseerida ülirahvuslasi.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS PAET

Tartu Ülikooli raamatukogu avariiulitelt kaob igal aastal 3% sealolevatest raamatutest. Raamatuid, ajakirju ja ajalehti kaob TÜ raamatukogust aastas umbes 5000, nende koguväärtus on TÜ raamatukogu asedirektori Kärt Miili hinnangul 100 000 krooni. Varguste tõkestamiseks soovib TÜ raamatukogu valitsuselt 400 000 krooni elektroonilise kaitsesüsteemi hankimiseks.

Kärt Miil rääkis, et siiski tuuakse avariiulitelt võetud raamatud tihti ka tagasi. «Nii nagu nad salaja välja viiakse, tuuakse salaja ka tagasi. Aga kahju jääb ja see on väga suur, sest raamatud on kallid,» ütles Miil.

Miili sõnul on peaprobleem selles, et raamatukogus soovitakse teha rohkem avariiuleid, sest kataloog ei aita inimesi kuigi palju. «Aga me ei saa seda teha, sest avariiulitelt kaob palju raamatuid.»

Rääkides raamatutest, mis on välja laenutatud fondist ning mida tähtajaks ei tagastata, ütles Miil, et nende raamatute asemele nõutakse laenutajalt uut raamatut või trükise kinnimaksmist. «Nii ei saa lugeja lugejaks jääda, kui ta raamatu kaotab või varastab ning seda ei hüvita. On aga ka selliseid raamatuid, mis kaovad koos lugejaga,» rääkis Miil.

Miil rääkis, et kui TÜ raamatukogu uus hoone avati, olid paljud raamatud avariiulitel, kuid 1985-87 kasvas varguste arv oluliselt. Siis tehti varjatud avariiulid, s.t. avariiul küll oli, kuid seal olid raamatud, mida lugeja eriti ei tahtnud. «Lõpuks jõudsime selleni, kus me praegu oleme, et meil on poolavariiul, kust lugeja saab raamatut küll valida, aga ta peab need kõik laenutusena vormistama. See pole aga lahendus, sest palju tuleb uusi raamatuid, mida fondi panna on patt, sest kataloogi järgi on neid väga raske leida,» lisas Kärt Miil.

TÜ raamatukogu on teinud valitsusele taotluse 400 000 krooni eraldamiseks, et osta elektrooniline trükiste kaitse süsteem. Kärt Miil avaldas lootust, et järgmise õppeaasta alguseks on see süsteem rakendunud.

Elektroonilise trükiste kaitse süsteemi rakendamisel pannakse raamatutesse magnetkood, mis annab endast kustutamata jätmisel kaitseväravates märku. Miil ütles, et magnetkoodi on raamatusse võimalik nii panna, et ilma raamatut lõhkumata seda kätte ei saagi.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995