Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOOMAS MATTSON
Vene Õigeusu Kiriku kirikuvande alla pandud preester ja Venemaa Riigiduuma eelmise koosseisu liige Gleb Jakunin kinnitab Taani ajalehes «Politiken» jõulude ajal ilmunud intervjuus, et Eesti Apostlik Õigeusu kirik ja Eesti võimude skepsis Moskvast juhitava õigeusu kiriku suhtes on mõistetav, sest seda peetakse õigustatult Vene julgeolekuorganite tööriistaks.
«Moskva kirik kuulub impeeriumi reliktide hulka ja sealne patriarhaat püüab nüüd kolooniaid ja varandusi kokku koguda, aga vaba Eesti kirik on selle vastu,» ütles Jakunin.
Tema sõnul on selge, et Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Eesti võimud suhtuvad skeptiliselt Moskva kirikusse, keda peetakse põhjendatult endist viisi Vene julgeolekuorganite tööriistaks. «Sellepärast peavad patriarh ja õigeusu kiriku piiskopid nii Eestis kui Lätis keelustama kirikutegelastel osavõtu luuretegevusest,» sõnas Jakunin Taani ajalehele.
Kirikuvande alla pandud preestri teatel on kiriku kasutamine poliitilistel eesmärkidel üldse väga aktuaalne küsimus.
«Parlamendi südametunnistusvabaduse komisjoni liikmena on mul õnnestunud läbi suruda seadus, mis keelab värvata kirikutegelasi siseriikliku julgeolekuteenistuse poolt. Aga uus seadus välisluuretegevuse kohta on nii kavalalt formuleeritud, et see ei takista kirikutegelastel vabatahtlikult töötada julgeolekuteenistuse heaks,» seletas Jakunin.
Küsimusele, mida teha, et takistada kiriku ja luureteenistuse omavahelist segunemist, vastas preester, et on vaja pidevalt juhtida sellisele olukorrale avalikkuse tähelepanu.
«Me oleme avastanud hirmsaid asju selle tagajärjel, et Moskva patriarhaat muutus KGB allosakonnaks. On olemas oht, et need sidemed taastatakse. See on ohtlik ka demokraatiale, sest kui kommunistid ja natsionalistid võidavad, siis tahavad nad kirikut aktiivselt ära kasutada nii välismaal kui siseriikliku julgeolekuteenistuse tarbeks. Sellepärast me nõuame, et kirik kahetseks, et selle kõrgem juhtkond on töötanud KGB heaks, kuid seni on patriarh Aleksius vaikinud,» nentis Jakunin.
Ta kinnitas, et Moskva patriarhaadi ja kindral Aleksandr Lebedi juhitava Vene Kogukondade Kongressi vahel on ideoloogilises mõttes tihedad sidemed. Patriarh on selle Kogukondade Kongressi juhatusse nimetanud ühe vaimuliku akadeemia professori.
Vene Õigeusu Kiriku ja Vene luureteenistuste omavahelise seotuse problemaatika on aktualiseerunud seoses Eesti Moskvale alluvate õigeusklike piiskopi Korneliuse nõuniku Vladimir Iljashevitshi tausta selginemisega. Korneliuse mõjukas nõunik, ajalehe «ME» (Molodjozh Estonii) poliitiline vaatleja Iljashevitsh on KGB luurekoolitusega mees.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
1995. aasta 29. detsembri venekeelses ajalehes «ME» reageeris V. Ivlevi allkirjaga pikem kirjutis 20. detsembri «Postimehes» ja «Eesti Päevalehes» ilmunud lugudele «legaalsest illegaalist» Vladimir Iljashevitshist, kus kirjeldati muuhulgas tema sidemeid KGBga. V. Ivlev (üks Iljashevitshi pseudonüüme) analüüsib «Postimehes» kirjutatut keelelisest aspektist, eestlaste kõnepruugi tundjana teab ta Toomas Mattsoni nime taga otsida kedagi teist, konkreetsemalt venekeelset autorit.
Juba 22. detsembri «Russkii Telegrafis» oli V. Ivlevi allkirjaga teade, et 20. detsembri «Postimees» omistas «talle» ka Ants Arukase, Vello Pärnaste ja Mauno Saari autorluse. 29. detsembri «ME» kirjutises «Poliitikast, koputajatest ja isiklikust aust» kordas «lugejate ustav teener» Ivlev, et «Postimees» omistas talle asjalike ja tugevate «Russkii Telegrafi» kaastööliste Arukase, Pärnaste ja Mauno Saari autorluse. V. Ivlev tervitas neljapäevases lehes kõiki neid «autoreid» jõulude ja uue aasta puhul.
Juba 80ndate aastate lõpus välja tulnud Iljashevitshi pseudonüümi Olev Miil, millest «Postimees» pikemalt kirjutab, «ME» kommentaaris ei mainita. Samas on «Russkii Telegrafi» üks autor mitte Mauno Saari, vaid Maanu Saari (näiteks 4. augustil ja 29. septembril). Ivlev erinevust ei märka. V. Ivlev nimetas Toomas Mattsonit nooreks ja kogenematuks ajakirjanikuks, kelle loo valmimise taga on ilmselt mingi «loominguline rühm». Ivlevi arvates püüti samal teemal artiklit pakkuda ka teistele eesti lehtedele, kuid vastupidiselt Tartu lehele piirdus Tallinna «Eesti Päevaleht» kõrge hinnangu konstateerimisega «Ivlevi loomingulisele ja sotsiaalsele aktiivsusele». Ent «Eesti Päevalehtki» oli absurdsusi korranud, lisas ta.
Ivlev teatas, et ta kontrollis, et Toomas Mattson on tegelikult olemas. Ta lisas, et nagu kõik teavad, on kõik dzheimsbondidest, salajastest ja ilmselt salajastest asjadest kirjutavad ajakirjanikud seotud eriteenistustega ehk lihtsalt öeldes kutsutakse neid koputajateks.
V. Ivlevi allkirjaga loos ei ole ümber lükatud ega ka kommenteeritud ühtegi «Postimehes» trükitud lõiku Iljashevitshi sidemete kohta KGBga. Samas on viidatud Tartu Ülikooli professori, Riigikogu liikme Sergei Issakovi nõukogudeaegsetele loengutele kapitalistlike riikide kõrgkoolides, milleks pidi olema ju «nõukogude võimu eriline usaldus». Autor ei täpsusta rohkem.
Ka oli Ivlev «kohe järgmisel päeval pärast Riigikogu vene fraktsiooni nõunikuks hakkamise ettepanekut helistanud fraktsiooni esimehele Viktor Andrejevile ja ära öelnud», kirjutas Ivlev venekeelses päevalehes. «Ei taha ega ole tahtnud riigiteenistusse, olen juba öelnud, et armastan vabadust,» lisas ta. Aga «Postimehest» oli selgunud, et ta ei olnud Andrejevile ja Issakovile meeldinud oma «liberaalse maailmavaate pärast», seisab neljapäevases «ME-s».
Vladimir Ivlev kommenteeris, et Mattson on Eesti venelastest kirjutades kasutanud venepärast terminit «venekeelne elanikkond» ja ülikoolikaaslasi kutsutakse tema teada kursuse-, mitte grupikaaslasteks. See on näide artikli tegelikust, venekeelsest autorist, teatas V. Ivlev.
Nii nagu suhteid KGBga, ei kommenteeri Ivlev ka Õigeusu kirikuga seotud kohti Mattsoni artiklis. Ivlevi viimase aja teod ongi eestikeelsesse ajakirjandusse jõudnud õigeusu kirikuga seoses. Tema oli üks 9. detsembri ristikäigu korraldajaid, samuti ristikäigujärgse pressikonverentsi korraldaja, kes teatas rangelt, et Eesti Televisioon levitab valeinfot, nagu alluks Korneliuse juhitav õigeusu kirik Moskvale. 4. detsembri «Postimehes» ilmunud loos õigeusu kirikust Eestis on tsiteeritud Ivlevit. Kui peapiiskop Korneliuse kantseleist vastas «Postimehe» telefonikõnele meesterahvas, kes ütles, et tema nime pole vaja kirjutada, tema edastab täpselt peapiiskop Korneliuse mõtteid, siis täpsustuse palve peale lisas ta: ütleme, et Ivlev. Vladimir Ivlev, kuid tema nimi polevat oluline.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MALLE TOOMISTE
14. detsembril sai Viljandi maavanem teede- ja sideministri allkirjaga kirja, milles ministeerium nõustub Eesti Raudtee taotlusega jätta käigust ära Mõisaküla-Pärnu reisirongid alates 1. jaanuarist 1996. Ometi ei teadnud RE Eesti Raudtee reisijateveoameti juhataja Peep Oim konkreetsest kuupäevast veel midagi ja Oimu sõnul jätkub reisiliiklus Mõisaküla-Pärnu raudteel ka sel aastal.
Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder ütles «Postimehele», et tema saatis teede- ja sideministrile 20. detsembril vastukirja, milles tegi kolm ettepanekut: alustada valitsuse ja Eesti Raudtee läbirääkimisi Läti valitsusega Tallinna-Mõisaküla-Riia raudteeliikluse võimaliku avamise asjus ning transiitliini taastamiseni säilitada Mõisakülaga minimaalne regulaarne reisijatevedu vähemate vagunitega. Enne oluliste muudatuste tegemist tuleks maakonda tutvustada riigi üldise transpordi arenguskeemi, sealhulgas raudtee arendamise kontseptsiooniga, kirjutas Seeder.
RE Eesti Raudtee reisijateveoameti juhataja Peep Õim ütles «Postimehele», et tema ei tea ministeeriumist maavanematele jõudnud kirjast, kuid tema sai neil päevil teede- ja sideministeeriumi asekantsleri allkirjaga kirja Pärnu-Mõisaküla liini sulgemise küsimuses, seal pole aga konkreetset sulgemispäeva.
Õim kinnitas, et reisijateveoamet alles hakkab sulgemise üksikasju arutama ja väheamlt jaanuaris reisijatevedu Mõisaküla-Pärnu raudteeliinil jätkub. Õim tõdes, et liikluse sulgemine muudab palju paikkonna elus, kuid üks ettevõte ei saa oma kahjumit suurendades selle eest võidelda, kuna see on riikliku poliitika küsimus.
27. detsembril sai Viljandi maavalitsus Eesti raudtee äri- ja transpordidirektori allkirjaga kirja, milles palutakse maavalitsuse kooskõlastust Pärnu-Mõisaküla reisirongide käigust ärajätmiseks. «Meie seda kooskõlastust ei andnud,» teatas maavanem Seeder.
Mõisaküla jaamaülem Leida Dancis kinnitas «Postimehele» samuti, et jaanuarikuus rongid kindlasti veel sõidavad, kuni raudteevalitsus otsuse sulgemise kohta vastu võtab ja sellest vähemalt 30 päeva varem teatab.
Mõisaküla-Pärnu vahet sõidab praegu kaks rongi, hommikul kell 4.48 Mõisakülast Tallinna ja tagasi Mõisakülla jõuab 21.06. «Täna ei müünud me ühtegi piletit,» tunnistas Dancis reisijate vähesust sellel liinil. «Loodame, et jaamatöötajatel jätkub Mõisakülas tööd vähemalt pooleks aastaks, sest kaubarong jääb ikka mõneks ajaks käima,» ütles Dancis «Postimehele».
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Esmaspäeva õhtul alustati Tallinnas Estonia kontserdisaalis uut aastat traditsioonilise uusaastakontserdiga. Kontserdil esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Arvo Volmeri juhatusel ja Rein Rannap.
Uusaastakontserdi kavas kõlas ERSO esituses Wolfgang Amadeus Mozarti 32. sümfoonia, George Gershwini «Ameeriklane Pariisis» ja P.D.Q. Bachi «Eine kleine Nichtmusik». George Gershwini «Rhapsody in Blues» soleeris Rein Rannap.
Teleülekandega kontserdist hoolimata oli Estonia kontserdisaal lõpuni välja müüdud, kontserdi raamiks improviseeris kontserdisaali fuajees Tõnu Naissoo.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1996