RTV ja EVTV ühine saateprogramm on seaduslik, TALO ei välista survevahendina streike, Edgar Savisaar tegi avarii, Venemaa ei täida korrektselt sõjaväepensionäride kokkulepet, Riigikogu vene fraktsioon süüdistab Eesti riiki kirikuasjadesse sekkumises

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
TAMBET KAUGEMA

1. jaanuarist ühisprogrammi edastavad eraõiguslikud telejaamad RTV ja EVTV pole läinud vastuollu ringhäälinguseadusega, kinnitas kultuuriministeeriumi ekspert Marju Laur «Postimehele».

Marju Lauri sõnul on igal ringhäälingujaamal õigus oma programmi ümber nimetada. RTV ja EVTV on teinud ministeeriumile ühistaotluse muuta nende saateprogrammide nimed ühesuguseks - mõlema telejaama programm kannab praegu nime EVTV/RTV, kinnitas Laur. Nimemuudatus on tema sõnul kantud ka telejaamade ringhäälingulubadele.

RTV ja EVTV vastutavad kumbki oma programmi eest nendel päevadel, millal nad vastavalt ringhäälinguloale võivad eetris olla, väitis Marju Laur.

Kultuuriministeeriumi ekspert selgitas, et kui alanud aastal saab teoks uue telejaama TV 3 asutamine, millest võtavad osa mõned RTV ning EVTV senised omanikud, peab uus telejaam ringhäälinguseaduse kohaselt ikkagi taotlema kultuuriministeeriumilt ringhäälinguloa. Ministeerium kuulutab välja ringhäälinguloa avaliku konkursi ja seda võivad taotleda kõik soovijad, ka TV 3, kinnitas Laur.

ETA teatel ütles EVTV peadirektor Enn Eesmaa, et veel sel nädalal kavatsetakse TV 3 asutamisleping alla kirjutada ja siis hakatakse ministeeriumilt taotlema ringhäälinguluba. Eesmaa sõnul soovivad TV 3 omanikud võimalikult kiiresti tuua vaatajateni uue telejaama saateid, seni aga saab vaadata EVTV/RTV ühisprogrammi. Enn Eesmaa hinnagul võib see aega võtta umbes poolteist kuud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KLAAS

Eile oli koos Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni (TALO) protestiaktsioonide toimkond, kus arutati TALO-poolseid võimalikke protestiaktsioone lähitulevikus.

TALO esimees Toivo Roosimaa rääkis «Postimehele», et eilsel protestiaktsioonide toimkonna koosolekul olid koos põhiliselt kõrgkoolide esindajad.

Roosimaa sõnul on praegused avalik-õiguslikud kõrgkoolid jäetud ilma hooleks. Neile antakse teatud hulk raha ning öeldakse, et saage nüüd ise hakkama. Roosimaa sõnade kohaselt on aga majanduskulud tõusnud 30-40%, kuid lisaraha on kõrgkoolidele eraldatud vaid 18% rohkem. Tema hinnangul on kõrgkoolidel vaid kaks võimalust: kas jätta õppejõududele palk maksmata, palgatõusust rääkimata, või siis hakata neid lahti laskma.

Roosimaa sõnul jõutakse nii taas vana külakooli juurde, kus oli vaid üks õpetaja, kes andis kõiki aineid. Sellisel juhul tuleks riik hästi odavalt välja, arvas Roosimaa.

Toivo Roosimaa teatas, et esimesed TALO-poolsed protestiaktsioonid on planeeritud 16. jaanuariks. Tema hinnangul jäävad need vaid siis ära, kui riiklik lepitaja TALO ja sellega läbirääkimisi pidava valitsusdelegatsiooni kokku võtab ning seal mingi lahendus leitakse.

Roosimaa sõnul taotleb TALO, et tehtaks tasa palgamahajäämus, mis on tekkinud alates krooni käibele tulemisest. Samuti nõuab TALO, et töötasu tõus oleks otseselt seotud tarbijahinna indeksi tõusuga.

Roosimaa sõnul pole ta enam kindel oma varasemates sõnades, et streigi kui äärmusliku protestivahendini ei minda. Teda veenvat selles kirjad, mida TALO on piirkondlikest organisatsioonidest saanud. Roosimaa hinnangul on inimesed nendes kirjades veendunud, et nii edasi minna enam ei saa.

Siiski lootis Roosimaa, et asi streikideni ei lähe, kuid ta ka ei välistanud neid. Roosimaa hinnangul ei takista TALOl streikide korraldamist enam ka nõue kinni pidada töörahust, kuivõrd eelmise aasta palgakokkuleppega fikseeritud töörahu nõue kehtis vaid 31. detsembrini 1995.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Riigikogu liige ja endine siseminister Edgar Savisaar, kes üle kahe kuu ei ole Riigikogus tööl käinud ja hoiab avalikust poliitikast eemale, tegi 29. detsembril sõiduautoga Ford avarii.

29. detsembril kell 16.45 oli Tallinnas Õismäel, Paldiski maantee ja Sõudebaasi tee ristmikul autoavarii. Ühte kahest Fordist juhtis Edgar Savisaar. Tallinna politseiprefektuurist kinnitati «Postimehele», et Edgar Savisaar avariis süüdi ei olnud. «Ta oli kaine ja lubadega,» kinnitas pressiesindaja.

Politseiprefektuurist kinnitati, et avariis oli süüdi teise Fordi juht, kes oli vasakpööret tehes Savisaare juhitud autole ette sõitnud. Autos olnud kannatada ei saanud, seega ei ole politseil andmeid ka selle kohta, kes autodes peale juhtide viibisid.

Politseiametniku kinnitusel ei ole autode kahjustused tõsised. Politseiametniku andmeil ei sõitnud Edgar Savisaar riigile kuuluva autoga.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON

Venemaa ei ole korrektselt täitnud ülemöödunud aasta juulis sõlmitud Eesti-Vene sõjaväepensionäride sotsiaalsete tagatiste kokkulepet, sest ta jättis 1. jaanuariks 1996 Eestile esitamata sõjaväepensionäride ja nende perekonnaliikmete uuendatud nimekirja.

Välisministeeriumi asekantsler Raul Mälk ütles «Postimehele» olukorda kommenteerides, et nimekirja uuendatud variandi õigeaegse üle andmata jätmise põhjuseks on võibolla mingid posti- või edasiandmisprobleemid ning et asjaolusid veel selgitatakse.

«Igatahes on praegu tegemist kokkuleppe kirjatähe rikkumisega,» nentis Mälk.

1994. aasta 26. juulil Moskvas alla kirjutatud kokkulepe näeb ette, et «Vene pool esitab Eesti poolele hiljemalt 30 päeva pärast /.../ kokkuleppe allakirjutamist /.../ nimetatud isikute ja nende perekonnaliikmete nimekirja ja täpsustab osutatud nimekirja iga järgneva aasta esimeseks jaanuariks».

Raul Mälk ei osanud eile öelda, millal leiab aset juulilepete ratifitseerimiskirjade vahetamine.

«Peame Vene poolega vaatama, millal seda teha saab, ja omalt poolt läbi mõtlema, kas meil on tehtud kõik, mis vaja,» ütles Mälk.

Ta lisas, et Eesti poolel pole ka tänaseni infot selle kohta, kas Vene president on lepingu ratifitseerimise seaduse all kirjutanud või mitte. Kokkuleppe kohta käiv ratifitseerimisseadus on alla kirjutatud.

Venemaa saatkonna juures asuva sotsiaalkindlustusosakonna ülem Vladimir Tshaikin ütles «Postimehele», et Vene saatkonnas Tallinnas on uuendatud andmetega nimekirjad olemas ja nende üleandmise probleemistiku lahendavad pooled diplomaatiliste esindajate kaudu.

Tshaikini sõnul on võrreldes leppe allakirjutamise ajaga sõjaväepensionäride arv kahenenud ligi tuhande inimese võrra, olles praeguseks umbes 9500. «Väljarändeprostess käib pidevalt, sealhulgas Ameerika Ühendriikide abiprogrammi toel,» kinnitas Tshaikin.

Eesti kodakondsus- ja migratsiooniameti andmeil on vaid umbes 1600 sõjaväepensionäri alla 50 aasta vanad.

Venemaa saatkonna nõunik-saadik Anatoli Ivanov andis 1994. aastal Eestile üle loendi, kus kirjas 10 517 sõjaväepensionäri ning nende pereliikmete nimed, Raul Mälgu sõnul on see loend «sadu lehekülgi enda alla võttev paberihunnik kõrgusega 15 sentimeetrit».

Eesti pool on korduvalt pöördunud Venemaa poole palvega nimekirjades olevaid andmeid täiendada ja täpsustada, kuid pole vastust saanud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON, EPP ALATALU

Riigikogu vene fraktsiooni liikmed saatsid läinud aasta lõpul Konstantinoopoli patriarhile Bartolomeosile kirja, milles süüdistavad Eesti võime ja rühma «vaimulikke-lõhestajaid» kirikuasjadesse sekkumises ja kirikule surve avaldamises ning Konstantinoopoli patriarhi ja patriarhaadi autoriteediga manipuleerimises. Vene fraktsiooni liikmete väitel tahab Eesti riik õigeusu kirikut tema varast ilma jätta.

«Valdav enamik Eesti õigeusklikke ja praktiliselt kõik poolemiljonilist vene ja venekeelsete elanike huve esindavad poliitilised, ühiskondlik-poliitilised ja kultuuriorganisatsioonid tunnevad ärevust Eesti võimude ebaseadusliku keeldumise üle registreerida õigeusu kirik (Moskva patriarhaadile alluv ja piiskop Korneliuse juhitav - toim.) 1935. aasta põhikirja alusel.»

Samas väljendatakse muret selle üle, et Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku nime all on sellesama põhikirjaga «seadusevastaselt registreeritud väiksearvuline rühm vaimulikke-lõhestajaid ja ilmikuid, kellest viimased nimetavad end Stockholmis asuva eksiilsinodi esindajateks».

Läkitusele on alla kirjutanud «õigeusklike parlamendiliikmete ja kogu Eesti Vabariigi ühiskonna nimel ja volitusel» Riigikogu vene fraktsiooni esimees Sergei Ivanov.

Kirja koopiad saadeti Moskva ja Venemaa patriarhile Aleksius II-le, Ülemaailmse Kirikunõukogu peasekretärile Konrad Reiserile ja Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretärile Jean Fischerile.

Konstantinoopoli patriarh Bartolomeos on möödunud aasta 29. mail Soomes peetud kõnes kinnitanud, et omariikluse taastanud Eesti õigeusu kiriku alluvuse taastamine Konstantinoopoli patriarhaadile on enesestmõistetav.

«Isegi vene õigeusklikud, kes elasid Eestis, ei tunnistanud enam oma sõltuvust Vene patriarhaadist, mis asus ateistlikus Nõukogude Liidus,» rääkis patriarh.

Bartolomeos kinnitas, et Eesti õigeusu kiriku jäämisel Moskva patriarhaadi õigusalluvusse võiks olla Eesti õigeusu tulevikule ebasoovitavaid tagajärgi.

Eesti siseministeeriumi kinnitusel lõpetas Moskva patriarhaat pärast sõda nii juriidilisi kui kanoonilisi seadusi rikkudes Konstantinoopoli patriarhaadile allunud iseseisva rahvakiriku Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku tegevuse Eestis.

«Moskva patriarhaat püüab nüüd seaduseväliseid teid pidi leida võimalust oma piiskopkonna registreerimiseks Eestis Eesti Apostliku Õigeusu Kirikuna, et seeläbi omandada selle kiriku Eestis asuvad varad,» nendib siseministeerium.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Eino Tamm kuulis eile «Postimehe» käest, et väliskomisjoni liikme Sergei Ivanovi allkirjaga on läkitatud Konstantinoopoli patriarhile pöördumine vene õigeusklike olukorra kohta Eestis.

Tamm kinnitas, et tal oli Riigikogu eelmise aasta viimasel töönädalal juttu Sergei Ivanoviga ka õigeusuküsimustest, kuid patriarhile saadetavast pöördumisest Ivanov ei rääkinud.

«Iga Riigikogu liige ja fraktsioon võib kirjutada mis tahes, kuid Riigikogu liige ei pea tegema avaldusi ajakirjanduses ega saatma kirju üle maailma, vaid algatama seaduseelnõu iseenda või fraktsiooni nimel või näiteks kasvõi komisjonis algatama diskussiooni õigeusu kiriku küsimuses,» ütles Tamm. Ta lisas, et praegu kehtivat seadust täidetakse ja ebaseaduslikkust ei ole, kuid kui vene fraktsiooni liikmed peavad vajalikuks, algatagu «uue, parema ja õiglasema» seaduse menetlemine.

«Ei ole mõtet kanda siinseid probleeme maailmaareenile, õigeusu kirikute küsimuse saab lahendada ainult Eestis, vaja oleks saada kaks kogudust omavahel läbi rääkima,» ütles Eino Tamm.

Riigikogu vene fraktsiooni liikmetelt eile «Postimehel» kommentaare saada ei õnnestunud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996

    Tagasi üles