Mart Siimann ootab valitsusliidu suhete selgitamise uut vaatust, Eesti Apostliku Õigeusu Kirik hakkab alluma Konstantinoopolile, Konstantinoopol ei ole rahul

ENNO TAMMER

Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann ütles «Postimehele» valitsusliidu võimalikke vastuolusid selgitades, et vana aasta avalikud ütlemised olid valitsusliidukaaslaste omavaheliste suhete esimene vaatus, järgnema peaks järgmine vaatus, mille käigus suhted omavahel selgeks klaaritakse.

Koonderakonna esimees peaminister Tiit Vähi andis Reformierakonna ühe liidri Valve Kirsipuu varasemate süüdistuste kohta klassikaliseks muutuva määratluse: põhjus on ametialases rahuldamatuses. Mille arvele nüüd kanda Reformierakonna valitsusliiduvastane ülesastumine vana aasta viimastel päevadel?

Arvan, et kõiki olulisi poliitilisi samme, olulisi avalikkuse ees esinemisi käesoleval poliitiliselt väga põnevaks kujuneval aastal mõjutab taustana rida eesseisvaid sündmusi.

Nagu on mitmesugused valimised. Riigikogu esimehe ja tema asetäitjate valimised, kohalikud valimised ja ka presidendi valimised. Võibolla lisanduvad taustaks ka võimalikud süüdistused kriminaalasjades, mida Riigikogu liikmetele võidakse esitada.

Ilmselt nagu ikka mõjutab poliitikat erakondade populaarsuse reiting rahva hulgas. Kindlasti mängivad rolli isiklikud ambitsioonid poliitikas.

Ilmselt praegu ja võibolla tulevikuski mõjutavad Eesti poliitikat erakondade sees ning Riigikogu fraktsioonides olevad oma sisemised probleemid. See kõik on taust.

Saan ma õigesti aru, et just sellist tausta esitades tahate rõhutada: Reformierakond on alustanud teatud valimiskampaaniaid ning alustanud seda oma valitsusliidukaaslaste arvelt.

Ma ei taha seda rõhutada. Tahan lihtsalt märkida, et kõigi erakondade puhul, ka Koonderakonna puhul, kui esineme avalikkuse ees või teeme mingi poliitilise otsuse, see taust mõjutab meid. Ning aasta lõppu jäänud kaks pressikonverentsi, algul Reformierakonna oma, siis meie oma - olid ka sellest taustast mõjutatud.

Nagu lugesin, esines Reformierakonna pressikonverentsil põhiliselt fraktsiooni esimees Valve Kirsipuu.

Kes on ka lisaks Reformierakonna aseesimees.

On. Kirsipuu on väga sümpaatne poliitik minule isiklikult sellepärast, et esineb alati innustunult...

ütleks, et viimasel ajal kuidagi käredalt.

Mina ütleks, et suure otsekohesusega, veenvalt, kirglikult. See on tema stiil. Ja on õnn, et Eestis on poliitikuid, kes niimoodi esinevad. Aga oleks jälle õnnetus, kui kõik poliitikud niimoodi avalikkuse ees esineksid.

Kuid igal juhul eelistan sellist esinemist salakavalale nurga taga kiibitsemisele, mida ka Eesti poliitikas esineb. Lõppkokkuvõttes ei ole midagi hullu. Kirsipuu esines. Selle peale tegime oma pressikonverentsi ning leian, et sellega võiks üks vaatus nagu olla lõppenud.

Niisugusel juhul: milline on järgmine vaatus?

Kirsipuu ei ole mitte ainult väga hea avalikkuse ees esineja, vaid on ka suurepärane suhtleja. Minul on temaga kujunenud head suhted ning inimlik vahekord täpselt samuti nagu teiste Reformierakonna juhtide Heiki Kranichi ja Siim Kallasega.

Seepärast oleks minu ettepanek, et järgmine vaatus oleks eesriide taga. Et istutaks maha ning arutataks omavahel probleemid selgeks. Et kõik osapooled saaksid, kui vaja, esitada vastastikku pretensioone.

Ja kui leitakse neile rasketele mõtlemisülesannetele lahendusteid, siis tuleb avalikkusele märku anda. Kui ei leita, eks siiski tule märku anda.

Järgneb niiöelda finaal.

Ei tea veel, mis on finaal. Arvatavasti on finaal kaugel ning enne tuleb veel päris mitu vaatust. Poliitika on piisavalt põnev ning ühe-kahe vaatusega tavaliselt hakkama ei saa.

Kõrvaltvaatajale on aga arvatavasti esimese vaatuse põhjal jäänud mulje, et alles moodustunud valitsusliidus käärib väga tõsiselt.

Mina ei ütle, et käärib väga tõsiselt. Eks algusest peale oli teada, et probleeme koalitsiooni sees on. Kokku on läinud üsna kireva koosseisuga liit. Igal osapoolel on oma valijaskond ja oma programm, mille realiseerimise eest seistakse.

Poliitikas on kõige põhilisem ikkagi huvi ja püütakse leida kõige soodsam positsioon oma huvide, oma programmi, oma lubaduste realiseerimiseks. Kui Reformierakond leidis poliitilist tausta vaadates oma reitingut vaadates, et võibolla tuleks natuke näidata jõudu, siis on see mõistetav.

Seepeale leidsime meie, et on vaja veel kord kinnitada: valimiste eel sõlmitud liit maarahva esindajatega on endiselt koos ja see on jõud, millega peab arvestama.

Te püüate tekkinud seisu pisendada. Ei saa ju pidada loogiliseks, et enda tähtsustamine käib valitsusliidukaaslase halvustamise arvelt.

Mida te silmas peate?

Reformierakonna puhul on kaudselt tajutav siht saada lahti osapoolest nimega Maarahva Ühendus ning võtta kilbile euroreformiminister Endel Lippmaa.

Mõtiskleme koos. Kui Reformierakond, kel on omad põhimõtted, sümpaatsed põhimõtted, oma valijaskond, populaarsus rahva hulgas, leiab, et oma ideede ja programmide realiseerimiseks oleks neile niisugune positsioon sobivam, kui Maarahva Erakonna asemel oleks mõni teine erakond... Ja kui nad näevad, et niisugune võimalus on olemas, siis nad käituvad õigesti, kui üritavad seda võimalust realiseerida.

Meie omakorda leiame, et meie oma ideede, programmi, lubaduste realiseerimiseks saame tegutseda koos Maarahva Ühendusega. Nii fikseeritigi praegune seis: nemad andsid märku, meie andsime märku. Poliitilise käiguna ei ole selles midagi erakordset.

Ja Siimann kinnitab endiselt: KMÜ on koos kuni selle Riigikogu lõpuni?

Ma ei ole kinnitanud, et kuni selle Riigikogu lõpuni. Küll aga kinnitan, et antud hetkel pidasime taas omavahel nõu ja leidsime, et koos olles suudame vastutust kanda kõige paremini.

Reformierakond on viidanud ka hääletustele Riigikogus. Ja kindlasti võib tajuda teatud segadust, kui valitsusliidukaaslased hääletavad erinevalt.

Meil on värskelt kahe valitsusliidu kogemus ning võimalus võrrelda. Eelmises liidus Keskerakonnaga lepiti kokku ja püüti leida mehhanismid, mis tagaks ühtmoodi hääletamise. Ja nõuti raudset distsipliini.

Loomulikult tekitab see inimeses, Riigikogusse pääsenud isiksuses teatud tõrksust, kui ta peab alati ja vääramatult alluma erakondlikule või koalitsiooni distsipliinile. Inimesed ei mõtle ju kõigis asjades ühtemoodi.

Fraktsiooni juhina võin öelda, et sellise raudse distsipliini, ühtemoodi hääletamise läbiviimine oli küllaltki raske, ebameeldiv ja alati see ei õnnestunud.

Kuid mis teha, see garanteerib edu, välistab juhuslikkuse ning annab valitsusliidule võimaluse oma kavad ellu viia.

On küll niimoodi. Kuid see ühtemoodi hääletamine võib hakata teatud inimestele, isiksustele vastu.

Seekord üritasime teha nii, et lõpptulemus oleks igal juhul tagatud. Kuid on ju küll juhtumeid, kui inimesed, kes on pikka aega ühe idee eest võidelnud, võivad hääletusega iseendaga vastuollu minna. Seepärast on lepitud kokku: on lubatud erapooletu olla, on lubatud vastu olla, kuid lõpptulemus peab olema garanteeritud.

Ja seni on süsteem uues koalitsioonis töötanud. Välja arvatud üks näide, kui hääletamisega tekkinud otsus erines varasemast kokkuleppest. See ei olnud tingitud mitte Maarahva Erakonnast, vaid Reformierakonnast. See võis ka olla juhus.

Millisest hääletusest te räägite?

See oli hääletus, kas võtta menetlusse seaduseelnõu võlakirjade emiteerimisest suurte kultuuriobjektide ehitamiseks.

Varem oli Reformierakonnaga kokku lepitud, et asja on vaja veel uurida, et me ei lase seda menetlusse. Tegemist on tõsise küsimusega, ei ole põhjust kergemeelselt midagi otsustada. On vaja konsulteerida pankade ja finantstegelastega, et kas ja kuidas.

Opositsioon jäi oma suureks rõõmuks seekord peale. Reformierakonda polnud hääletuse ajal saalis. Oli paar-kolm inimest ja needki hääletasid, kuidas jumal juhatas. Eelnenud oli ka pikk öö, kui istusime hommikuni valitsuse seadusega. Võibolla see mõjutas.

Kuid kõikide teiste seaduseelnõude puhul on lõpptulemus selline, nagu on enne kokku lepitud. Pealegi leppisime kokku, et ei hakka tegema mingeid rangeid mehhanisme ega moodusta mingeid koalitsiooninõukogusid.

Eelmine kord rõhutati just, et koalitsiooninõukogu on valitsusliidu sees tekkivate vastuolude tasandaja ja leevendaja.

Samas oli see ka vastuolude tekitaja.

Te olete tihti toonitanud: Koonderakonna analüütikud leidsid seda ja teist. Kuivõrd Koonderakonna analüütikud hoiatasid, et midagi hakkab juhtuma?

Tunnistan, et detsembris tõesti ennustasime omavahel, et Reformierakond niisuguse ürituse ette võtab. Ürituse all mõtlen katset Maarahva Erakond koalitsioonist välja arvata ning uue partneriga asendada. Nii et mingil määral olime valmis. Aga et see käik tuli vana aasta lõpus, oli üllatus.

Kuivõrd on teie erakonnas kooskõlastatud, kes võiksid olla kandidaadid Riigikogu esimehe kohale ja keda erakond toetaks presidendi valimistel?

Erakond ei ole veel selliseid otsuseid langetanud. Kõigepealt tahaks selgust saada praeguses konfliktis, selle sügavuses.

Üldiselt olen optimist ja usun, et oleme piisavalt targad poliitikud. Mis tähendab, et kui kõik valitsusliidu osapooled on analüüsinud seisu riigimeheliku lähenemisega, sünnivad mingid kompromissid, aga valitsusliit jätkab samas koosseisus.

Kui peaks juhtuma, et läheb teisiti, siis loomulikult võib tulla ka hoopis teine lähenemine võimalikele kandidaatidele.

Nii et ei juhtu nagu Keskerakonnaga: algul läheb kirjavahetuseks ja siis laguneb valitsusliit?

Kirjasaatmise kogemus meil on. Pressikonverentsi korraldamise kogemus on. Ehk mõtleme nüüd äkki midagi muud välja.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Konstantinoopolis arutasid Moskva ja Konstantinoopoli patriarhaadi sinodi esindajad Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Konstantinoopolile alluvuse taastamist. Lõppdokument valmib veebruaris ja sellele kirjutatakse alla Moskvas. Patriarh Aleksiust esindasid sinodi liikmed metropoliidid Kirill ja Juvenalis, samuti peapiiskop Kornelius Tallinnast, kes teatasid, et nad ei vastuta selle eest, mis hakkab Eesti õigeusklike hulgas toimuma pärast Konstantinoopolile allutamist, samuti on Moskva huvitatud kirikuhoonete omamisest Eestis. Enne dokumendile alla kirjutamist kohtuvad Konstantinoopoli esindajad ka Eesti riigivõimu esindajatega.

2.-4. jaanuarini kohtusid Konstantinoopolis esmakordselt kaks sinodit ja arutasid eile Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku saatust. Tallinna Issanda Muutmise peakiriku koguduse juhatuse liige diakon Aivar Sarapik selgitas «Postimehele», et jutt on Eestis ametlikult registreeritud kirikust, mis 1923. aasta tomosega sai autonoomia Konstantinoopolist ja mida 1978. aastal Konstantinoopol Eesti osas ei tunnistanud, aga tunnistas EAÕK eksiilkiriku osas.

Aivar Sarapik selgitas «Postimehele», et läbi räägivad sinodid ja kokku on lepitud, et EAÕKst, ei Eestist ega Rootsist keegi sinna ei lähe, sest siis võib Moskva kohtumise vaidlustada. Aivar Sarapik on Konstantinoopoli sinodi palvel koostanud õigeusklike praeguse olukorra kirjelduse. Oikumeenilise patriarhaadi sinodis ja Eesti kiriku taastamisega tegelevas töörühmas osalema paluti Eesti olusid teadev ja kaitsta oskav Soome preester Heikki Huttunen, öeldi «Postimehele» usuasjade talitusest.

Aivar Sarapiku sõnul tehti põhimõtteline otsus juba ortodoksi kirikute esindajate kohtumisel Patmose saarel, kuhu oodati ka Moskva esindajaid. Otsus, mis sisuliselt tähendab Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku taastamist Konstantinoopoli jurisdiktsiooni alla, jäi vormistamata, kuna ühe osapoole - Moskva patriarhaadi - esindajaid kohal ei olnud.

EAÕK esindajad arvasid enne otsuse teatamist, et ilmselt negatiivset tagasilööki Eestile ei tule. Seda on kinnitanud ka peapiiskop Johannes Soomest, kes on teatanud, et kohtumistel on püütud muuta piiskoplikku juhtimist ja viia Moskva patriarhaadi mõjuvõim Eestis miinimumini. «Postimehe» andmeil ei ole Konstantinoopol Moskva patriarhaadi tegevust Eestis viimase kolme aasta jooksul praktiliselt tunnistanud ja on pidanud seda ebakiriklikuks. Nad on näinud, et Eestis püüti tekitada täiesti uut uue nimega kirikut. Kui see ei õnnestunud, otsustati võtta endale juba traditsioonidega, tegutseva kiriku nimi. Korneliuse juhitav kirik on viimastel aastatel mitu korda nime vahetanud.

Moskva patriarhile alluvad õigeusu kogudused Eestis on eelmise aasta lõpust aktiviseerunud. Korraldati massiürituseks luba küsimata ristikäik, on esitatud Tallinna linnavolikogu ja Riigikogu liikmete kaudu pöördumisi väidetava «ebaseadusliku kiriku registreerimata jätmise» pärast, nõudtud Nevski katedraali ja teiste kiriku varade õigusjärgsele omanikule taastamise tühistamist, kinnitati «Postimehele» usuasjade talitusest. Neljapäevases «Eesti Päevalehes» teatati märtsis toimuvast ristikäigust. Ka Riigikogu vene fraktsiooni liikmete avaldus patriarh Bartolomeosele oli ajastatud eile lõppenud kohtumise ajaks.

«Postimehe» küsimusele, millal Eesti Apostliku Õigeusu Kirik saab endale piiskopi, vastas Aivar Sarapik, et seni ei ole saanud täiskogu korraldada ja piiskopi valida. Piiskopkonnavalitsuse ruumid Tallinnas Pikk 64, kus peaks asuma EAÕK sinod, on okupeerinud Moskva patriarhaadi piiskop. Sarapik arvas, et Konstantinoopolis arutatakse ka, millise piiskopi valitsusalasse EAÕK võiks kuuluda. «Kirik tekib kogudustest ja kogudus kristlastest, mitte piiskoppidest,» ütles Sarapik ja lisas, et vaidlus, et enne piiskopi määramist pole EAÕK seaduslik, tuleks lõpetada.

Sarapik meenutab, et 1993. aastal, kui see tundus veel võimalik, püüdsid nad oma vene usuvendadega rahumeelselt arutada sisulisi kiriku taastamise võimalusi, ent need lükati kõrvale. Sarapiku arvates olid selle protsessi taga Iljashevitsh, Morozkin ja teised Moskva patriarhaadi ustavad teenrid.

Põhimääruse järgi saab kiriku täiskogu kokku kutsuda metropoliit. Kuni Konstantinoopolist ei ole EAÕKle määratud valitsevat piiskoppi, kes seda protsessi alustaks, on kirik dilemma ees. EAÕK allub autonoomse kirikuna Konstantinoopoli patriarhile ja sellepärast ongi kirik sinna pöördunud.

EAÕKs on registreeritud 34 kogudust, 20 kogudust on esitanud registreerimiseks avalduse, seega oma valiku teinud. 84 kogudusest kuni 30 võivad olla Moskva poole peal, lisas Sarapik. Valitsev kirikupea võidakse määrata Soomest, Põhjamaadest või kusagilt mujalt.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996