Plahvatuses kannatanud eridemineerija toibub

JAAN VÄLJAOTS

Tallinnas autopommi plahvatuses käelabad ja nägemise kaotanud eridemineerija Arne Lokk (24) on endiselt Mustamäe haigla reanimatsiooniosakonnas, kuid toibub tasapisi. Eile lubasid arstid temaga rääkima ka päästeameti demineerimise peaspetsialisti Mati Mullase.

Riigi päästeameti pressiesindaja Tiit Tambi sõnul on päästeameti esindajad käinud haiglas pea iga päev, kuid varem pole arstid soovitanud kannatanuga rääkima minna. «Päästeameti peadirektor Harry Hein ja demineerimise peaspetsialist Mati Mullas olid mõlemad samal öölgi haiglas, kui Lokki opereeriti,» rääkis Tiit Tambi.

28. detsembri õhtul Tallinnas rahvusraamatukogu läheduses seisnud Mercedese juures plahvatanud pommist üliraskelt vigastatud eridemineerija meeleolu olevat vahelduv, kuid ta püüdvat näida optimistlik.

Riigi päästeamet on Arne Loki ja tema perekonna toetuseks avanud erifondi ning selle arvele kandnud juba 10 000 krooni. Päästeameti pressiesindaja ei osanud öelda, kas arvele on lisa tulnud, kuid kinnitas, et paljudel päästeameti töötajatel on kindel plaan teha annetusi oma palgast. «Sügavalt vapustas meid see, et õnnetuse ohver on tore noor poiss, kes ka meie kontori ruumidest läbi käis,» rääkis päästeameti pressiesindaja. «Palgapäev peaks meil olema viiendal, aga pole kindel, kas see õnnestub, sest neljast raamatupidajast on kolm gripiga pikali. Igatahes teeme sissemaksed fondi esimesel võimalusel.»

Riigi päästeametis loodetakse, et Arne Loki fondi eeskujul moodustub abifond kõigile teenistusülesannete täitmisel kannatada saanud päästetöötajatele. Selle vajadust lisaks riiklikule kindlustusele põhjendas Tambi asjaoluga, et kindlustusraha saab kätte pärast haiguslehe lõpetamist, abi on tihtipeale tarvis aga kohe. Riiklik toetus päästetöötaja surma korral on kümne aasta palga ulatuses, esimese või teise grupi invaliidiks jäämise puhul ulatub toetus viie aasta palgani. «Päästja töö on nii spetsiifiline, et ka kergemad vigastused võivad erialasele karjäärile kriipsu peale tõmmata,» selgitas Tambi. «Kui kolmanda grupi invaliidist endine politseinik võib istuda mõnes turvafirmas, siis päästeameti töötaja vajab ümberõpet.»

Eestit külastanud Rootsi päästeveteran Sten Jolind, kes elas üle ka Estonia katastroofi, on öeldnud, et heal päästjal peab olema lausa idamaine hingerahu. «Sa pead olema kindlustatud, et mitte mõelda muule,» vahendas rootslase ideid päästeameti pressiesindaja. «Pabistades ning mõeldes oma elu ja pere peale kaotad väärtuslikke sekundeid.»

Päästeametis on arutletud ka võimaluse üle luua veelgi suurem fond, millest saaksid abi kõik inimesed, kes on süütult õnnetusse sattunud. «See oleks umbes nagu sotsiaalkindlustus neile, kes ei jaksa end mujal kindlustada. Fondist saaks toetust, et näiteks pärast maja põlemist paari kuu jooksul jalad alla saada. Kui minna paljana kui püksinööp panka laenu taotlema, naerdakse sind ju välja,» arutles Tiit Tambi.

Arne Loki erifond on avatud riigi päästeameti arveldusarvel Põhja-Eesti Pangas. Arve number on 0123423705 ja panga kood 784. Pank on lubanud päästeametile, et fondi tehtavatelt maksetelt teenustasu ei võeta.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele