Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAAN KELDER
Valitsus kiitis teisipäevasel istungil heaks kommertspandi seaduse eelnõu, mis sätestab endisest täpsemalt kommertspandi mõiste, panditava vara koosseisu ja müügi korra. Seaduse vastuvõtmise otsustab parlament loodetavasti lähema kahe nädala jooksul, ütles üks seaduseelnõu autoreid, justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna spetsialist Villu Kõve eile «Postimehele».
«Praegu on kommertspant nii-öelda õigusliku anarhia seisundis, sest pole täpselt reguleeritud, milline vara kommertspandi alla kuulub, kuidas see registreeritakse ja kuidas panti müüa,» ütles Kõve. «Minu andmetel pole siiani Eestis õnnestunud kommertspandi realiseerimist olnudki.» Kommertspandi seaduse alusel luuakse register, mis hakkab tööle koos äriregistriga ja on kohtuniku kontrolli all nii nagu kinnistusraamatki. Kommertspandi puhul tehakse äriregistris sisalduvate märkuste kõrvale märge ka selle kohta, et ettevõtte käibevarad on koormatud kommertspandiga.
«Uue seaduse kohaselt läheb pandi vormistamine formaalselt rangemaks, kõik pandi seadmiseks esitatavad dokumendid peavad olema notariaalselt tõestatud.» Seadus sätestab selle, kuidas toimub kommertspandi müük juhul, kui varale esitavad nõudeid mitu pandipidajat, samuti selle, milline vara kommertspandi alla kuulub. Seaduseelnõu kohaselt ei saa kommertspandi alla kuuluda vara, mida on võimalik tagada muu registerpandiga - näiteks autod ja ehitised.
Peamised kommertspandi hulka kuuluvad varad on ettevõtte kaubavarud, likviidne käibevara - sularaha ja turukõlbulikud väärtpaberid kommertspandiga tagatava vara hulka ei kuulu. «Kommertspandi seaduse peamine idee on anda laenuandjale täiendav tagatis vara kohta, mida pole registerpandina võimalik pantida,» ütles Kõve.
Eelnõu kohaselt muutub kommertspandiga tagatud nõue juriidiliselt varasemast nõrgemaks. «Pankrotimenetluses on kommertspandi tagamisjõud teiste pantidega võrreldes väiksem,» ütles Kõve.
Kommertspandiga tagatud nõudest on tähtsamad ka maksu- ja palganõuded, tähtsuselt tahapoole jäävad tagatiseta lihtvõlanõuded ja ettevõtte omanike nõuded.
Kommertspandi seaduse eelnõu on koostanud justiitisministeeriumi eraõiguse osakonna spetsialist Villu Kõve ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Andres Vutt, kes on ka eelmise aasta septembrist kehtima hakanud äriseadustiku autorid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TÕNIS HAAVEL, Hansapank
Eile hommikul oli Saksa mark Euroopa valuutaturgude avanedes kolmapäevase kursiga võrreldes enamiku valuutade suhtes mõnevõrra tugevnenud.
USA dollar püsis kogu ennelõuna 11,47 Eesti krooni ümbruses. Sarnane liikumine jätkus ka pärastlõunal. Allpool on vastas väga tugevaks peetavad tasemed 11,42 ja 11,36 Eesti krooni, millest allapoole läbimurdmine eeldab arvatavasti uudiseid USA eelarveläbirääkimistest ja kindlasti ka jeeni kaasabi.
Seega püsib dollar lähemate päevade jooksul suure tõenäosusega viimase kahe kuu piirides. Kui eelmisel nädalal prooviti vana hea vahemiku ülemisi ääri, siis sel nädalal on suuremas ohus olnud alumised piirid.
Alumiste ja ülemiste piiride ründamine ei ole tegelikkuses dollari kursile tõelist ohtu kujutanud. Kõik vähegi suuremad muutused on tagantjärele loetud USA eelarveläbirääkimistest mõjutatuks.
Nii dollari kui Saksa marga seis on valuutaturgudel suhteliselt kehv. Viimast mõjutavad kasvavad kahtlused Saksamaa tõenäoliselt kehva rahvamajanduse koguprodukti suhtes.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KRISTIINA TÕNNISSON
Valga õmblusettevõte AS Walko käärib juba pikemat aega tegevjuhtide käitumise tõttu. Täna lahkuvad ametist senine peadirektor Aldo Nõu ja kommertsdirektor Terje Mängel. Walko pearaamatupidaja Terje Ratassepa sõnul tuleb peadirektori ja kommertsdirektori lahkumine ettevõtte arengule kasuks. «Ettevõtet juhtides pidasid nad silmas eelkõige isiklikke huve,» põhjendas Ratassepp oma seisukohta.
Terje Ratassepa sõnul ei võtnud endine juhatus ettevõtte olukorra parandamiseks midagi ette. Küsimusele, kas osa ettevõtte tegevjuhtkonnast oli korrumpeerunud, vastas Ratassepp: «Ma arvan küll.» «Ettevõttes töötamine muutus ebainimliku töökliima tõttu võimatuks. Inimesed ei suutnud enam eraldada emotsioone faktidest,» põhjendas Terje Mängel ametist tagasiastumist.
AS Walko juhatuse esimees ja erastamisagentuuri läbirääkimiste osakonna peaspetsialist Boris Polov peab juhtkonna vahetust ettevõtte arengu seisukohalt negatiivseks. Samas möönab ta, et Walko juhtivtöötajate vahel on isiklikke konflikte liiga palju.
Aldo Nõu sõnul algasid lahkhelid tema ajal sellest, et palgad ei tõusnud, vaid pigem langesid. «Minu ametisoleku ajal on ettevõtte töötajate arv vähenenud 130 inimese võrra. Kui jätkaksin peadirektorina, jõuaks Walko optimaalse töötajate arvuni - 450,» sõnas Nõu.
Kollektiivi üheks suurimaks puuduseks peab Aldo Nõu seda, et vastasleer eelistab temaga suhelda ajakirjanduse abil. «Walkos on traditsiooniks saata direktor ära koos skandaalidega,» lisas Nõu. Senise kommertsdirektori Terje Mängeli lahkumist saadab skandaal. Mängel koostas eelmise aasta 8. aprillil faksi Soome firmale Terinit AB, paludes kanda 8860 FIMi valmisõmmeldud riiete eest oma isiklikule arvele.
Terje Mängeli sõnul seda raha tema arvele ei laekunud. «Mina ei ole Teriniti palgal, kuid ma ei välista võimalust, et ma seda tulevikus ei tahaks. Walkoga ei seo mind enam mitte miski,» lisas Mängel.
Mängeli sõnu kinnitab ka Terinit AB esindaja Eestis Uno Kaseväli. «See raha oli seotud hoopis muu tehinguga. Et tekkisid probleemid, leidsime tehingu teostamiseks teise võimaluse,» lausus Kaseväli.
Boris Polovi sõnade kohaselt pole juhatusel selle fakti kohta mingit seisukohta. «Ei ole selge, kas Terje Mängel tekitas Walkole majanduslikku kahju või mitte,» kommenteeris juhtunut Polov. Peadirektor Aldo Nõu sõnade kohaselt on selles küsimuses läbi viidud juurdlus. «Osapoolte selgitused on piisavalt veenvad mõistmaks, et raha ei kuulunud tõesti Mängelile,» ütles Nõu.
1994. aastal ostis Walko Saksa firmalt Bohnhoff Moden kasutatud õmblusseadmed ja uued pressid, mis maksid 1 250 300 krooni. Selleks tehinguks polnud aga juhatuse otsust. Walko spetsialistide arvates osteti need seadmed liiga kallilt. Makstud raha eest oleks saanud ka uued õmblusseadmed, enamik ostetud seadmeid on aga 15-20 aastat vanad. Kommertsdirektor Terje Mängeli sõnul palus Walko juhtkond enne ostmist tehnikainsenerilt hinnangut nende masinate kohta. Hinnangu kohaselt olid seadmed kasutamiskõlblikud. «Küsisime ka töötajate käest, kuid nemad vaikisid. Alles pärast ostu-müügilepingu sõlmimist tulid negatiivsed vastukajad, kuid ametlikku seisukohta ei võtnud keegi,» sõnas Mängel.
«Meie teada olid need masinad vaid kindla toodangu õmblemiseks, pärast mida need hiljem uuesti ära viiakse,» ütles vastaspoole esindaja, pearaamatupidaja Terje Ratassepp. Tema sõnul olid need masinad enne väikefirmas Astra, kust need välja visati. Praegu käib Walkos ametkondlik juurdlus võlanõuete ja praagiaktide kohta, mille kohaselt peaks õmblusettevõte Walko oma praaktoodangu eest maksma umbes 1,2 miljonit krooni trahvi. Võrreldes seda summat õmblusettevõtte kasumiga (eelmise aasta 9 kuu kasum oli 1,1 miljonit krooni), selgub, et peaaegu kogu ettevõtte kasum peaks sel juhul minema trahviks.
Suurem osa trahvisummast - 960 000 krooni - on mõeldud firma Bohnhoff Modenile, mis on Walko üks suuremaid tellijaid ja millelt ta ostis ka vananenud masinad. Osal ettevõtte töötajatel on tunne, nagu sooviks tegevjuhtkond maksta firma Bohnhoff Modenile raha ükskõik millisel teel.
Aldo Nõu sõnade kohaselt on Bohnhoff Modeni reklamatsioon põhjendatud, kuid mitte selle suurus. «Summa peaks olema alla poole esitatud nõudest,» lausus Nõu. Küsimusele, miks töölised õmblesid valesti, vastas Nõu, et nii oli mugavam. Skandaaliga lahkus ka Walko eelmine kommertsdirektor Heiki Troon. Eelmise aasta märtsis teatas Aldo Nõu, et ta pole rahul Heiki Trooni tööga. Sama aasta mais nõudsid ka majandusministeeriumi esindaja Helje Lang ja tollane juhatuse esimees Ülo Pärnits kommertsdirektori karistamist. Juhatus otsustas vallandada kommertsdirektori usalduse kaotuse tõttu. Põhjuseks toodi ebalojaalsus firmale, oskamatus teha vahet ettevõtte ja isiklike vahendite vahel ning see, et ettevõtte nimel sõlmitud allhankelepingud polnud firmale kasulikud.
Vastavalt peadirektor Aldo Nõu käskkirjale on aga tööleping Heiki Trooniga lõpetatud töötaja enda algatusel ning makstud talle kompensatsiooni kahe kuu keskmise palga ulatuses 20 483 krooni. Juhatuse otsusega vastuollu minnes on makstud Heiki Troonile ka müügipreemia 1995. aasta I kvartali eest - 31 736 krooni.
Aldo Nõu sõnul oli juhatuse otsus tehtud emotsioonide põhjal, faktilisi põhjendusi süüdistusteks polnud. «Minu samm oli kompromisslahendus, hoidmaks ära kohtuvaidlust Walko ja Heiki Trooni vahel. Kui juhatus leidis, et minu otsus oli vale, pidanuks ta mind karistama või korrale kutsuma. Seda aga ei tehtud. Ainuke järelkaja on näägutamine,» sõnas Nõu.
Küsimusele, kas Heiki Troon oleks vallandamise puhul algatanud kohtuasja, vastas Troon, et ta ei armasta teha oletusi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1996