Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIIT TUUMALU
Eesti Filmiarhiiv saab Venemaalt viieteistkümne selle sajandi alguskümnenditel Eestis tehtud üliharuldase kroonikafilmi koopiad. Nagu ütles Eesti Filmiarhiivi direktor Harald Raudi, on nende seas ka vanimad seni teadaolevad Eestis filmitud kroonikad.
Krasnogorskis asuvast Venemaa Filmi- ja Fotodokumentide Riiklikust Keskarhiivist ostetud filmikoopiatest on vanimad kolm 1908. aastal Tallinnas vene operaatorite filmitud kroonikat Vene tsaari Nikolai II ja Inglise kuninga Edward VII kohtumisest, Prantsuse presidendi visiidist ja Toompeal asuva Nevski katedraali nurgakivi paneku tseremooniast.
Filmiarhiivi direktori Harald Raudi sõnul pikendab nende kroonikate koopiate saamine filmilindile jäädvustatud Eesti ajalugu kolme-nelja aasta võrra. Seni on vanimateks filmiarhiivis säilitatavateks Eestis filmitud filmideks Johannes Pääsukese 1911. või 1912. aastal üles võetud kroonikad Tartu linnast ja ümbrusest ning retkest läbi Setumaa.
«Krasnogorskist võib veelgi üllatusi tulla, sest meil pole täielikku ülevaadet sealses arhiivis hoitavatest filmidest. Tsaariaegsed filmid olid kaua aega eraldatud, praegu alles töötatakse seda fondi läbi,» ütles Raudi.
Eestisse ostetud filmide seas on ka kroonikafilmid Nõukogude vägede sissetungist Tartusse ja Narva 1918. aastal ning ringvaatepala Abhaasia eestlaste laulupeorongkäigust 1911. aastal Suhhumis.
«Venelaste tulekut venelaste endi poolelt näitavad filmid on ka pildiliselt väga huvitavad ja informatiivsed. Suurmeeste visiite ja kohtumisi kajastavad filmid on veidi igavamad, sest filmitud on vaid toretsevat eliiti,» ütles Raudi.
Tellitud kroonikafilmid on toodetud põhiliselt omaaegsetes Tsaari-Venemaa ja Nõukogude filmistuudiotes. Filmide autoriõigus kuulub Venemaale. «Välismaalastele maksab koopia tegemine 600 dollarit minut. Nii röövellik hind ei oleks meile jõukohane olnud, kui Krasnogorski arhiiv poleks teinud meile tänu pikaajalistele headele suhetele suurt hinnaalandust,» kinnitas Eesti Filmiarhiivi nooremteadur Merike Jürjo.
Kõrgekvaliteedilisele BETA SP-videolindile salvestatud filmikoopiate maksumus oli umbes 100 000 krooni. Need osteti vabariigi valitsuse poolt Eesti Arhiiviametile Eestit puudutava arhiivimaterjali ostmiseks eraldatud raha eest. Tellitud koopiad peaksid Eesti Filmiarhiivi jõudma lähikuudel. Harald Raudi sõnul on Krasnogorski arhiivis veel kahe-kolme tunni ulatuses Eestit käsitlevat materjali. Seal talletatakse ka 1940. aastal Eesti okupeerimist kajastavat materjali, mis pole kunagi ekraanil olnud, samuti kroonikaid varemeis Narvast pärast venelaste taastulekut 1944. aastal. «Meie huvi on seda suurem, et meil on sellest vaid üksikuid katkeid,» kinnitas Raudi.
Edaspidi peaks Eesti Filmiarhiivi ja Krasnogorski arhiivi vahelist suhtlemist hõlbustama koostööleping, mis näeb informatsiooni vahetamise kõrval ette ka filmikoopiate vahetamist.
Raudi sõnul on Eesti Filmiarhiivis ka Venemaad huvitavat materjali, näiteks filme Petserimaast enne 1940. aastat ja Vene riigitegelaste Eesti-visiite kajastavaid filme. «Koopiate vahetamises on küll kokku lepitud, kuid paika on veel panemata selle üksikasjad,» ütles Raudi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AITA OTTAS
Tartu kuulsaima, Werneri kohviku rendikonkurss lõppes kolmapäeval tulemusteta - ükski rentimise vastu huvi tundnud firma ei esitanud konkreetset pakkumist. Investeerijaid jättis külmaks ka teenindusmaja, kuigi selle rendihindu oli alandatud.
«See oli ootamatu,» nentis linnavarade osakonna juhataja Ülle Laas. «Eelneva huvi põhjal oletasime vastupidiselt mitut pakkumist.»
Kohvikuruumid asuvad vanalinnas, Ülikooli 11. Suurtulekahjus kannatada saanud maja taastas AS Tony ning andis linnale üle eelmise aasta detsembris. Rentnikul tulnuks teha sisetööd ning õuepoolse väliskülje viimistlus. Ülle Laas lisas, et rent ei oleks olnud kõrge ning lepinguprojekt nägi ette, et investeeringud arvestatakse rendi ettemaksuna. Viieaastane leping näinuks ette ka soodustingimustel lepingu pikendamist sama pikaks ajaks. «Peame kinnisvarakomisjoniga otsustama, mis saab edasi,» ütles Laas.
Sama maja teises tiivas peab ülikool avama 1. märtsiks raamatukaupluse, mis asub traditsioonilistes ruumides - nagu asuks ka eelmisel sügisel sajandat aastapäeva tähistanud Werneri kohvik.
Teenindusmaja, mis oli rendikonkursil juba mitmendat korda, ei leidnud samuti vaatamata alandatud rendihinnale investeerijat.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS KALDMAA
Tollidokumentide järgi maksavad automüügifirmade poolt Saksamaalt sissetoodavad pruugitud autod vaid 800 krooni. Selline hind on tolli andmeil mitteametlikult välja kujunenud ja kehtib olenemata auto margist ja väljalaskeaastast.
Kuigi autode tegelik väärtus ületab dokumentidesse märgitut kümneid ja sadu kordi, ei jäta rahandusministeeriumi 1993. aasta määrus tollile sisuliselt muud võimalust, kui võtta see summa aluseks ka 18% käibemaksu arvestamisel. Kõige madalam auto hind dokumentide järgi on Pärnu tollipunktis olnud 8 krooni.
Pärnu tollipunkti peainspektori Arnold Kobini sõnul on saanud igapäevaseks asjaks, et välismaalt sissetoodavate autode dokumentidele märgitud hind on tegelikust tunduvalt madalam. Tollitöötajad on aga võimetud võltsingute vastu midagi ette võtma, sest praegu kehtivad seadusaktid, mis reguleerivad tolliameti tööd, sisuliselt soosivad pettureid. 1993. aasta rahandusministeeriumi määruse kohaselt on käibemaksu määramisel aluseks autoga kaasasolevatel dokumentidel märgitud hind. Kui hinna suhtes tekib kahtlus, võivad tollitöötajad pöörduda eksperdi poole. Seda on ka tehtud, kuid mingit tulemust see siiani andnud ei ole ja põhimõtteliselt ei saagi anda, sest kauba hind on ostja-müüja omavahelise kokkuleppe asi.
Arnold Kobini sõnul keelduvad eksperdid vaidlustamast dokumentides märgitud hindu, sest nende arvamus ei maksa juriidilisest aspektist midagi. Drastilisemate näidetena hindade võltsimise kohta nimetas Kobin kahte juhtumit: 1995. aastal välja lastud Jeep Wrangler ja 1993. aasta luksusauto Mercury Sable vormistati mõlemad tollis hinnaga 800 krooni. Täiesti uus praegu Eestis müügil olev Jeep Wrangler maksab koos käibemaksuga tegelikult 261134 krooni, Mercury Sablei täpset hinda ei osatud Eesti automüügifirmadest öelda, ekspertide arvates võiks kaks aastat kasutusel olnud seda marki sõiduk maksta ligikaudu 250000-300000 krooni.
Raske on täpselt öelda, kui palju on riigil jäänud autohindade võltsimise tõttu raha saamata, sest tegelikke hindu pole teada ja autoregister pole teinud ka veel kokkuvõtet läinud aastal Eestisse toodud pruugitud autode hulga kohta.
Parema puudumisel saab mingisuguseidki järeldusi teha Pärnu tollipunktis vormistatud autode põhjal. Arnold Kobini andmeil käisid nende asutusest aasta jooksul läbi 6000-7000 auto dokumendid. Kui eeldada, et auto keskmine tegelik hind oli 20000 krooni, siis võib riigikassast puudu oleva summa suuruseks ainuüksi Pärnu näite puhul hinnata ligikaudu 25 miljonit krooni.
Seadus ei ole autohindade määramisel ülimalt liberaalne siiski alati, vaid ainult juriidiliste isikute puhul. Füüsilistele isikutele kehtivad spetsiaalsed hinnatabelid ja seal toodud hinnad on 800 kroonist mitme suurusjärgu võrra suuremad. Kõige kallim auto, mille eraisik tõi läinud aastal Pärnu tollipunkti kaudu Eestisse, oli 311000 krooni maksnud BMW 325. Kõige odavam on 1976. aastal valmistatud Moskvitsh 2140, mis maksis 3000 krooni. Dokumente uskudes tuleb välja, et kuigi 20 aastat vana Moskvitsh on odavam heast jalgrattast, on ta siiski peaaegu neli korda kallim 800 krooni maksnud Lääne luksusautost Mercury Sable.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1996