Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS PAET
Eile avaldas «Postimees» 347 Tallinna ja Tapa veduridepoo vedurijuhi pöördumise presidendile, peaministrile ja Riigikogule. Pöördumises nõuti raudtee hävitamise peatamist. Vedurijuhid nõuavad ka RE Eesti Raudtee haldusnõukogu väljavahetamist. Vedurimeeste ametiühinguliidu esimees Tõnu Väät kinnitas, et oma eesmärkide saavutamiseks on vedurijuhid valmis kasutama ka streiki.
RE Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch kinnitas, et vedurijuhtide pöördumine oli talle üllatuseks. Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Väino Soonike oli pöördumise suhtes kriitiliselt meelestatud.
Vedurijuhtide pöördumist kommenteerides avaldas teede- ja sideministeeriumi asekantsler Väino Soonike «Postimehele» imestust, kust pöördumises kasutatud andmed pärinevad. «Näiteks et maanteevedu on kümme korda kallim kui raudteevedu. See on emotsionaalne lähenemine,» leidis Soonike.
Pöördumisele oli alla kirjutanud 347 vedurijuhti. Soonike avaldas aga kahtlust, kust need 347 vedurijuhti pärinevad. «Ma pole kontrollinud, kas meil üldse nii palju vedurijuhte on.»
Rääkides vedurijuhtide pöördumise sisust küsis Soonike, et kui riigil raudtee ehituseks ja korrashoiuks raha ei ole, mis siis teha. «Samas on reisijate arv raudteel oluliselt vähenenud ja kaubavedu pole. Kust raha peaks tulema? Ka valitsus on öelnud, et raudtee jaoks raha ei ole. Mida on teede- ja sideministeeriumil teha? Ei saa ju Issandast jumalast midagi juhtuda, kui ei ole raha. Raha paneb kõik rattad käima,» rääkis Soonike.
Asekantsler selgitas, et teede- ja sideministeerium peab raudteeliiklust säilitama nii palju kui võimalik, aga kui vaja, siis asendama kalli raudteeliikluse odavama maanteeliiklusega. «Me oleme väga edukalt lahendanud Riisipere-Haapsalu raudteel liikluse peatamise järel tekkinud reisijateveo vajaduse, asendades rongiliikluse bussiliiklusega. Selleks läks vaja täiendavalt 145 000 kilomeetrit liinivõrku, mis maksab 399 000 krooni. Liinikilomeeter maksab 2,75 krooni. Me lahendame selle küsimuse, sest see on niivõrd väike raha,» ütles Soonike.
Samas esitas Soonike retoorilise küsimuse, kui palju läheb raha Haapsalu-Riisipere raudtee remontimiseks. «Riigieelarves on Riisipere-Haapsalu raudtee remontimiseks ette nähtud 10 miljonit krooni. See on emotsionaalne lahendus, sest me saame ju samas reisijateveo korraldada 399 000 krooniga.»
«Kui rääkida arvudest, siis kuidas saab öelda, et me midagi hävitame. Kui raha pole, tuleb leida mingi alternatiivne lahendus ja ma arvan, et me saame sellega hakkama,» oli Soonike optimistlik. Kommenteerides vedurijuhtide nõudmist vahetada välja RE Eesti Raudtee haldusnõukogu ütles Soonike, et Eestis pole nii palju spetsialiste, et saaks näiteks 100 inimese hulgast valida. «Haldusnõukogu on aastate jooksul välja kujunenud. Sinna on kogunenud inimeste rühm, mis peaks olema töövõimeline. Eesti Raudtee haldusnõukogus on näiteks maksuameti peadirektor Kalev Järvelill, kes peaks nägema tervet ökonoomikat ja maksupoliitikat. Ma saa öelda, et seal on nüüd mingid tolad koos,» nentis Väino Soonike.
Vedurijuhid ütlesid oma pöördumises ka, et Eesti raudtee lõpp sai alguse, kui Eesti Raudteed hakkasid juhtima mitteraudteelased eesotsas Parbo Juchnewitschiga. Soonike ütles kommentaariks: «Mis tähendab raudteelane? On see mees parem, kes on õppinud mingisuguses Leningradi ja Moskva raudteeinstituudis ja saanud sotsialismiaegseid teadmisi plaanimajandusest? Kas see on parem mees kui erudeeritud inimene, kes on õppinud välismaal, end ise igasugustel kursustel koolitanud? Kas üldse on vaja, et raudtee peadirektor peab olema absoluutselt raudtee haridusega. Mujal maailmas on sellistel kohtadel juristid ja majandusteadlased.»
«Minu arust tuleb Juchnewitschi ees müts maha võtta. Ta on läbi murdnud veneaegse raudteepoliitika, on toonud ametisse uued noored mehed teise maailmavaatega, kasutatud on väga palju välisabi,» rääkis asekantsler Soonike.
«Ma arvan, et meie asjad lähevad absoluutselt paremini,» leidis Soonike.
Soonikese sõnul on tal pilt pöördumise tagamaadest selge. «Üks neid vedurijuhte veab. Alati on igal asjal oma juht. Nagu põdra- või hundikari, kus üks jookseb ees ja korraldab. Probleem on selles, et kõigil on hirm, et nad kaotavad oma töökoha, kui liinivõrk väheneb, sest siis pole vaja ka nii palju vedurijuhte. See on põhiküsimus.»
Soonike küsis, kas keegi vedurijuhtidest mõtleb praegu riigi huvidele. Ja vastas: «Ma ütlen, et mitte üks nendest vedurijuhtidest pole võimeline sellest isegi mõtlema.»
Eesti vedurimeeste ametiühinguliidu esimees Tõnu Väät ütles «Postimehele», et enne järgnevaid samme oodatakse ära vastukajad pöördumisele. Tema sõnul pole esialgu kindel, mida oma eesmärgi saavutamiseks ette võtta, kuid ega peale streigi muid võimalusi ja vahendeid pole. Väädi sõnul tuleb veebruaris raudteelaste konverents, kus otsustatakse, mida ette võtta. Väät nentis aga, et kuigi pikast streigist vist rääkida ei saa, sest ametiühingul pole piisavalt palju raha. Tema sõnul on võimalik, et streigitakse näiteks vaid mõnel liinil või ühinetakse TALO streigiga.
Väät ütles ka, et kõik raudteed tundvad inimesed on Eesti Raudtee juhtkonnast lahkuma sunnitud.
Vastupidiselt Soonikesele kinnitas Väät, et vedurijuhte on umbes 600, kuid kõiki ei saanud kätte, et pöördumisele allkirja saada. Samas kinnitas Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch, et kõik vedurijuhid kokku on umbes 347 - nii palju, kui on pöördumisele alla kirjutanuid.
Väät nentis, et vedurijuhte veel koondatud pole, kuid 9. jaanuariks pidid olema koondatavatest nimekirjad koostatud. Väät möönis ka, et vedurijuhtide pöördumine oli kuigi palju tingitud ka hirmust koondamise ees.
Väät kinnitas, et Juchnewitsch oli pöördumisega täielikult kursis. «Sest ma rääkisin juba ammu, et kui tulevad koondamised, tekivad sellest uued pinged. Samas raudtee juhtkond salatseb. Ükskõik, mida küsid, nad ütlevad vastuseks, et ei tea.» Juchnewitsch kinnitas aga, et vedurijuhtide pöördumine tuli talle ootamatult. «Ametiühingud pole minu suhtes käitunud korrektselt, nad pole mind ette hoiatanud. Ma ei saa aru asja põhjusest. Keegi pole veel rääkinud vedurijuhtide lahtilaskmisest. Selles küsimuses pole ka tuldud meiega läbi rääkima,» oli Juchnewitsch hämmelduses.
Tõnu Väädi sõnul on reisijateveo kahjum nii suur seetõttu, et pooled reisijad sõidavad ilma piletita, kuid trahvi neile ei tehta, vaid neile müüakse rongis pilet.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1996