Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KRISTEL RÕSS
Eratööbüroo Sire Agentuuri lisateenimisvõimaluste loetelu on kahanenud ning vähenenud on ka tööotsijate hulk agentuuri kontoris. Ometi on tööbüroo kuulutusse lisandunud paljulubav reklaamlause - saabunud on uued tööd.
«Postimehe» toimetus uuris nende inimeste käekäiku, kes Sire Agentuuri kaudu tööd leida üritasid. Loodetud 1500-6000 krooni suurune kuuteenistus on jäänud ilusaks lubaduseks, mitmel inimesel on olnud tegu agentuurile makstud 177 krooni tagasisaamisega. «Postimehe» toimetusse pöördus Toomas Nael, kellele Sire Agentuur keeldus registreerimistasu tagastamast põhjendusel, et kolm kuud ootamisaega pole möödas. 4. jaanuaril sai Nael agentuurilt üliviisaka vabanduse, mis sisaldab peale tervituste ning kahetsuste lubadust tagastada raha 30. jaanuaril. «Pärast kõigi andmete kontrollimist selgus, et oleme Teie töösoovi saatnud kolmandasse firmasse 13. detsembril,» on avalduses kirjas. Lisaks teatab tööbüroo oma kliendile, et teda teenindanud lohakas töötaja on 5. jaanuarist Sire Agentuurist vallandatud. «Tegemist on tööotsijatelt võetud protsendita laenuga,» arvab Nael.
Kodust käsitööd soovinud Jüri Mullole näidati nende inimeste pikka nimekirja, kellele oli tulnud x-firmast äraütlev vastus. Tal paluti valida teine töölõik ning anti ka uus ootamisaeg kuni 15.jaanuarini.
Kolme kuu eest agentuuris registreerunud Egne Sillaots ning Dagne Valk said registreerimistasu tagasi pärast käiku majanduspolitseisse.
«Kui nõudsin pärast kolmekuist ootamist raha tagasi, esitati mulle väidetavalt Puertoriiko firmast tulnud ankeet, millele oli hariliku pliiatsiga kirjutatud minu nimi.» Nahkehistööd teha soovinud naisele pakkus kauge firma võimalust hakata meisterdama lõhnapadjakesi. «Lisaks nõuti 50 dollarit, mille eest pidi firma saatma vajalikud töövahendid ja materjali.
Raha lubati tagastada pärast seda, kui olen teeninud 200 dollarit,» rääkis Valk. Agentuur keeldus algul registreerimistasu tagastamast, sest tööbüroo justkui täitis oma ülesande - leidis inimesele töö. Majanduspolitsei kinnitas «Postimehele», et nende seisukoht pole veel formeerunud. Inspektor Eero Kosk lükkas ümber Sire Agentuuri eestvedaja Margus Veisveri väite, et politsei konfiskeeris sügisel osa nende raha. «Politseil pole selleks õigust, meie lihtsalt võtame ära. Kui konfiskeerimist ei otsustata, anname raha tagasi. Ka Sire Agentuur sai oma raha kümne päeva pärast tagasi,» kinnitas Kosk. Et Sire Agentuur ei lubanud oma esimestele klientidele kiiret töölesaamist, siis polnud algul põhjust neid süüdistada. Majanduspolitsei ei soovi ausale ettevõtlusele kaikaid kodaraisse loopida. «Praegu tundub, et Sire Agentuur on kuritarvitanud nii majanduspolitsei kui raha maksnud tööotsijate usaldust.» Nii kriminaal- kui haldusasja saab Kose väitel algatada alles siis, kui süütegu on tõendatud, paari kodaniku avaldusest selleks ei piisa.
Sire Agentuuriga suhelnud inimeste hulgas liiguvad ringi jutud tööbüroo kaudu tulusat teenistust leidnud inimestest. On see libaettevõtjate välja mõeldud ilus legend? Kui ei, siis miks ei kosta ükski tasuvat tööd saanud inimene oma heategija eest? Margus Veisveri väitel leiavad tööd 80% agentuuris registreerinuist, kes kõik soovivad jääda anonüümseiks, et varjata oma tulusid maksuameti eest.
Et Sire Agentuuris registreeritud liige on iseseisev kodustöötaja, ei sõlmi ta lepingut tööbürooga, vaid väidetavalt välismaise firmaga. Nii ei vastuta agentuur otseselt millegi eest. Sire Agentuuri pakutavate nikerdus-, meisterdus-, palistus- ja teiste tööde nimekiri on nõnda pikk, et tööotsijale jätkub valikuvõimalusi ning ametlikku ootamisaega tükiks ajaks. Kuid ühel heal päeval võib olla Turu tänav 14 asuva kollase maja parempoolne uks suletud ning tulusa töö lootused jäädavalt haihtunud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KRISTEL RÕSS
Sügisel alustas Tartus tegevust invatehnilisi vahendeid tootev ettevõte Händikäpp Imidzh, mis pakub tööd liikumispuuetega inimestele. Tänavu tagab riik ettevõttele invatehnilise abi keskuse (ITAK) kaudu ligi 400 000 krooni eest tellimusi, kinnitas ettevõtte juht Tanel Joost «Postimehele».
Ettevõtte loomiseks andis 40 000 krooni algkapitali Eesti Puuetega Inimeste Fond. Firma esimeste kuude 10 000 krooni suurune käive on tänaseks kolmekordistunud. Händikäpp Imidzh annab tööd 11 inimesele.
Firma alustas kolme-nelja toote valmistamisest, praegu valmistab ettevõte 22-23 erinevat toodet. Uued tooted on näiteks kõrge neljarattaline käimise abivahend, siibrihoidja, voodilauad ja -ohjad, vanni- ja voodiastmed jm. Nii eraisikute, haiglate kui hooldekodude nõudlus invatehniliste abivahendite järele on suur. Joosti sõnul tuli firmale pärast avamist üllatavalt palju tellimusi. «Meie valmistatud abivahendite kvaliteet on üle kolme korra paranenud. Tulevikus plaanime oma toodangu eksportimist Lätisse ja Leedusse,» kinnitas Joost.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ANTS ALPIUS, Ants Alpius on Eesti Pimedate Ühingu (EPÜ) ettevõtte Epitar direktor.
Eestis on puuetega inimesi ligi 52 000, neist tööealisi ligi 30 000. Senised seadused on sundinud neid inimesi eelistama töötamisele koduskonutamist.
Möödunud aasta 16. mail kiitis valitsus heaks Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsiooni, mis tugineb ÜRO 20. detsembri 1993. aasta vastavale dokumendile. Mitmed reeglid rõhutavad puuetega inimesi puudutava teabe levitamise vajalikkust, et hajutada üldsuse teadmatust ja mittemõistmist.
Invapoliitika üldkontseptsiooni puuetega inimeste tööhõivet käsitlev osa peaks huvitama kõiki, kes on seatud korraldama puuetega inimeste eluolu.
Kontseptsiooni järgi peab riik aktiivselt toetama puuetega inimeste integreerimist avatud tööhõivesse (erialane ettevalmistus, tööhõivet soodustav kvoodisüsteem, varutud või määratud töökohad, eesõigusega töölepingud, maksusoodustused ettevõtetele, mis annavad tööd puuetega inimestele jne.). Riik, töötajate organisatsioonid ja tööandjad peavad tegema koostööd puuetega inimeste organisatsioonidega koolituse ja töötingimuste vallas, sh. paindlik tööaeg, osalise tööajaga töö, töökoha jagamine, eraettevõtlus ja sellega seotud abi.
Nende reeglite koostajad on lähtunud valdavalt avatud tööjõuturust, mis on ilmselt ka õigem. Kuid vähemalt Eesti Vabariigi taassünnini tegutsesid pimedate ja kurtide aastakümnetega väljakujunenud ettevõtete süsteemid rahuldavalt - kes töötada soovis, see ka tööd leidis. Järgmisel aastal 11. detsembril tähistatakse Tartus pimedate organiseeritud tegevuse 75 aasta juubelit ja ülejärgmisel ettevõtte 75. tööaastat. Epitar, endine pimedate ühingu Tartu õppetootmiskombinaat, peab hoolitsema pimedate tööhõive eest Lõuna-Eestis.
Juba enne sõda tõestasid pimedad, et on võimelised ise endiga toime tulema, kui neid vähegi toetada. Tartus muretsesid nägemisinvaliidid kaks korralikku hoonet - pimedate laste koolimaja Era tänav 2 ja tootmishoone Narva maantee 101. Viiekümnendate aastate algul ehitati juba oma raha eest uus tootmishoone Aleksandri tänavas. Lisaks harjadele, pintslitele ja korvidele hakkasid pimedad valmistama kellarihmu ja rahakotte, mitmesuguseid plastmassdetaile jm.
1970. aastate lõpus valmis ajakohane tootmiskompleks koos elamuga. Tootmine laienes, sest hakati tootma ka õhufiltreid. Töötajate käsutuses oli kaks puhkekodu. 1980. aastate alguseks saadi kasumit 1,5 miljonit rubla eeskätt tänu kokkuhoidlikele kulutustele, pingutavale tööle ning loomulikult nn. idaturule. Keskmine töötasu invaliididel oli koos pensioniga 180 rubla.
Eesti Pimedate Ühingu (EPÜ) aastakasum oli ligi 4,5 miljonit rubla. EPÜ ettevõtetes töötas ligi 900 invaliidi ning sama palju terveid inimesi. Ligi 60% kasumist läks riigile kultuuri, spordi, meditsiini, hariduse, loodushoiu, teede- ja elamuehituse jne. toetuseks. Tippaastail töötas Epitaris ligi 220 invaliidi. Neil aastail ei kulutanud riik nägemisinvaliidide peale kopikatki raha. Praegu suudame osalist tööd anda vaid sajale invaliidile.
Kui väetiks peame jääma, et vääriksime tänases turumajanduslikus võidujooksus kaitset? Jänni jäime juba 1992. aastal, mil peaminister Tiit Vähi lubas EPÜ ettevõtete jaluleaitamiseks kolmeaastast maksuvaba perioodi. Loodame nüüd, et kolmandat korda peaministri toolile jõudnud Tiit Vähi oma lubaduse lõpuks täidab.
Ülemaailmne Pimedate Assotsiatsioon ei soovita järgida Lääne malli, kus puuetega inimesed loodavad liialt kõikvõimalikele sotsiaalabi programmidele. Praegu räägitakse isegi Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide valitsuses vajadusest vähendada oma kodanikele jagatavat sotsiaalabi.
Puuetega inimesed on võimelised osalema väga mitmekesise kauba tootmises. Tooraine, turu ja konkurentsivõimega seotud probleemid võiksid saada leevendust, kui riik, kohalikud omavalitsused ja ka uusärimehed meid vahel rohkem mõistaksid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KRISTEL RÕSS
Eesti Puuetega Inimeste Koja käsutuses oli senini 49% hasartmängude tuludest, väikseid summasid on andnud üksikud sponsorid. 1. veebruarist koja raha väheneb, sest 63% hasartmängudest laekuvatest summadest jagatakse sotsiaalsfääri kõigi riskigruppide - vanurite, puuetega inimeste, lasterikaste perede vahel.
Eestis tegutsev Puuetega Inimeste Koda toetab rahaliselt invaettevõtlust, annab käivitusraha põhjendatud äriplaanide teostamiseks. Möödunud aastal toetas fond näiteks Tanel Joosti ettevõtet Händikäpp Imidzh Tartus ja Kaarel Kübarsepa metallitöökoda Rakveres. Fond on püüdnud toetada ka puuetega noorte haridust.
Riigieelarve seaduse järgi haldab Eesti Puuetega Inimeste Koja raha Eesti Puuetega Inimeste Fond, mille nõukogusse kuulub ka osa koja liikmeid. «Praegu ei ole veel loodud Riigikogu komisjoni, mis hakkab jaotama hasartmängude tulusid. Ohus on meie väljatöötatud kohalike kodade süsteem,» ütles Eesti Puuetega Inimeste Fondi direktor Gennadi Vaher.
Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Fond on välja töötanud oma programmi sotsiaalhoolekande seaduse ja Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsiooni rakendamiseks 1996. aastal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1996