Eestlaste matusepaik Lübeckis

HARALD REBANE

Lübeckis on umbes 5000 sõjahauda Esimesest ja Teisest maailmasõjast. Mälestusmärkidel on tekstid mitmes keeles, loomulikult ka saksa keeles. Kõige märkimisväärsem on Vorwerker-kalmistu. Terve väli on täis pommitusohvrite ja pagendatute kalme. On mälestusmärgid nimetuile, kes puhkavad võõras mullas kaugel kodumaast, neile, kes uppusid merelaineis või hukkusid vägivalla ohvreina. On mitmekujulised obeliskid ja monumendid Ukraina, Vene, Leedu, Läti ja Eesti põgenikele. Leiame obeliski, mis märgib, et sellel kalmistul on maetud 380 Nõukogude kodanikku, kes hukkusid fashistlikul Saksamaal aastail 1941 - 1945.

Eestlaste mälestusmärgil on peale põgenemisel hukkunute nimede Eesti Vabariigi kolm lõvi, aastaarv 1947 ning tekst Schleswig-Holsteinis maetud eestlased. Esiküljel on 30 nime. Allservas on Fern der Heimat ruhen hier Esten (kaugel kodumaast puhkavad siin eestlased).

Toogem ära nimed esiküljelt: Hugo Oja, Raivo Lehis, Hans Jantra, Willem Tozens, Endel Meius, Franz Hindre, Oskar Võsa, Karolus Sirkel, Hilda-E. Teder, August Moorits, Endel Toom, Elmar Birk, Eduard Lindma, Eduard Tuvi, Vlad. Kesküla, Gustav Jaaska, Konst. Jõgeva, Hugo Kivimäe, Aarne Saluse, Edgar Tomingas, Ernst Kiivit, Fromh. Klais, Theodor Nagel, Paul Riis, Johannes Räst, Leonh. Riesenbuk, Mihkel Paakspuu, Paul Karu, Leonh. Jerkovitsh, Eino Neljas.

Mälestussamba teisel küljel identifitseeritavad on 18 nime: Felix-W. Greenberg, August G. D. Grass, Ursula Maydell, Vivi Reigo, Victor Matson, August Lätt, Elmo Kapp, Ago Sepp, Selma Tikso, Karl Tiels, Pilvi Aren, Matti Alliksaar, Juhan Piho, Martin Haan, Mart Nurk, Aleksander Alver, Rosalie Gutmann, Anne-Loore Noor. 14 jääb nimetamata.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele