Kaitseminister kaitseb oma kaadripoliitikat, Tallinna linnapea proovib uut ametikorterit nädalavahetusel, Residents on hubane maja puude varjus, Linnapea hakkab elama von Jungi majahoidja korteris, Tallinna rahakotist võeti 3 miljonit krooni, Parlament lu

ENNO TAMMER

Kaitseminister Andrus Öövel kinnitab, et tal ei ole põhjust kahelda ühegi oma ametniku lojaalsuses ning professionaalsuses, püüdes nii tõrjuda opositsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni liikme Jüri Põllu süüdistusi kaitseministri nõukogudemeelsest kaadripoliitikast.

Isamaaliidu saadikurühm ja valitsusliitu kuuluva Reformierakonna fraktsiooni liige Põld esitasid esmaspäeval kaitseministrile arupärimised nelja kaitseministeeriumi ametniku sobivuses kaitseministeeriumi.

«Ministril ei ole alust täna kahelda ühegi oma ametniku mittevastavuses lojaalsuse ega professionaalsuse nõuetele,» ütles kaitseminister eile «Postimehele».

«Mul on hea meel, et kaitseministeeriumis teevad head koostööd ohvitserid, kes on saanud hariduse Nõukogude sõjakoolis, ja ohvitserid, kes saanud koolituse Saksamaal. Lisaks veel väga paljude teiste riikide sõjalised nõuandjad, kes nõu ja jõuga on abiks meie riigikaitsesüsteemi ülesehitusel,» jätkas ta.

Öövel kinnitas, et usutavasti tuleb 1996. aasta jooksul kaitseministeeriumisse tööle veel mitmeid professionaale erinevatest riikidest.

Kas tehtud arupärimised ei pannud ministrit mõtlema, et vahetaks ametnikud välja, küsis «Postimees». «Mul ei ole mitte mingit alust täna nende töölt kõrvaldamiseks. Ei ole esitatud mitte ühtegi konkreetset süüdistust, mis oleks formaaljuriidiliselt kuidagigi vettpidav,» vastas Öövel.

Kas sellest vastusest võib teha järelduse, et arupärimised ei kõiguta ministri positsioone kaadri valikul, täpsustas «Postimees».

«Ministri positsioon on erinevatest osapooltest, erinevatest kildudest panna kokku mosaiik. Selles mosaiigis peavad olema esindatud kõik need inimesed üle terve maailma, kel on oskusi ja teadmisi riigikaitse ülesehitamisel ning kes tahavad tööd teha ja kes on sellele riigile lojaalsed,» selgitas Öövel.

Nimeliselt on arupärimistes märgitud ministeeriumi asekantslerit Elvo Priksi, kes aastatel 1970-72 oli N. Liidu sõjaline nõuandja välismaal, ning ministri nõunikku Arved Jaaskat, kes ENSV siseministri asetäitjana oli 2. veebruaril 1988 Tartu rahu aastapäeva meeleavalduse põhimahasuruja.

Jüri Põllu arupärimine käis ka Pärnu lennusalga staabiülema Aadu Lee ja kantsler Robert Lepiksoni kohta. Põld väitis, et Nõukogude armee kindralstaabi luurepeavalitsuse koolis õppinud Lee vahetab välja ministeeriumi riigikaitse planeerimise büroo juhataja Enn Tupi.

Öövel kinnitas eile «Postimehele», et endine kaitseminister Tupp on ministeeriumis jätkuvalt tööl, kuid alates jaanuari algusest on Tupp neljakuulistel inglise keele kursustel Inglismaal.

Kaitseminister teatas, et Leed ei ole kaitseministeeriumis vormistatud ühelegi ametikohale. «Lee kohta on ministeerium kaitsepolitseisse saatnud järelepärimise, kas Lee saab töötada salastatud dokumentatsiooniga või mitte,» lisas ta.

Öövel eitas, et 2. veebruaril 1988 oli Tartu meeleavalduse mahasurumise juures aktiivne ka tollane Tartu siseasjade osakonna kriminaaljälituse operatiivvolinik Andrus Öövel.

«Minu ja kindral Jaaska vahele jäi kakskümmend trepiastet treppi. Nii et ei saa endale võtta au, jutumärkides, et olin aktiivne mahasuruja. Olin tollal miilitsaleitnant, operatiivvolinik ja eelkõige alaealiste kurjategijate suhtes,» selgitas ta.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Tallinna meer Jaak Tamm elab kesklinnas kolmetoalises kaasaegses funktsionaalses korteris. Ta on külastanud oma Helsingi ja Stockholmi kolleege nende residentsis ja nüüd on ka Tallinna meeril valminud kesklinnas esinduslik elukoht, mida praegune linnapea tahab hoida järgmisele mehele.

Tallinna Vabaduse väljaku lähedale tellis 1932. aastal keegi Ella von Jung villa projekti arhitekt Olev Siinmaalt. Olev Siinmaa ei olnud siis veel nii tuntud kui praegu, tema ja Anton Soansi projekteeritud kuulus Pärnu rannahotell valmis viis aastat hiljem. Von Jungi peres oli projekti andmeil proua ja härra, üks laps ja üks vanaema, kellele maja ehitati.

Sisearhitekt Anu Vainomäe rääkis «Postimehele», et tema on vanasse üheperevillasse, kus vahepeal asus sukavabrik ja pärast korraldati Eesti NSV välisturismi, linnapea ametikodu kujundades arvestanud nii Jaak Tamme ühe suure ja ühe väikse lapse ning koeraga peret kui ka tulevase linnapeaga, kes iganes ta võiks olla.

Maja on 600 ruutmeetrit suur, 36-ruutmeetrisesse vastuvõtusaali mahub õhtust sööma 12, püstijalavastuvõtule 50 isikut ning nõu pidamise ajaks on saali võimalik panna 18 ühesugust tooli, rääkis Anu Vainomäe. Lisaks linnapeaperele mahuvad öömajale ka linnapea külalised. Roosikrantsi tänava villa on ehitatud enne kui tänavaäärsed kõrged majad ja on nüüd jäänud kõrgete majade ja puude varju. Sisehoovile on sisse sõidetud roopad, kus jala oleks libe või ka porine käia, kuid linnapeal on ju ka auto ja autokuur. Linnapea võiks tulevikus residentsist jala linnavalitsuses tööl käia, lähedal ju.

Funktsionalistlik villa on halliks värvitud ja kõrge raudvarbadest aia taga, lipuvardas on Tallinna sini-valge lipp. Lillevaasides on lillad eerikad, need on Tallinna peaaedniku Kersti Lootuse sõnul kõikjal maailmas talvehaljastuses kasutatavad kanarbikulised. Kevadel istutatakse aeda rododendroneid ja teisi varju taluvaid taimi. Täna paigutatakse linnapea residentsi aeda madalad pargivalgustid, lisas Kersti Lootus.

Esikus on kõrged peeglid ja klaasidega lükanduksed, beezhikas klaaskiudtapeet ja poleeritud kiviplaadid. Ruum on kõrge ja külalislahke. Sealtsamast läheb trepp linnapea korterisse teisel korrusel ning sauna, kaminatuppa ja jõusaali keldrikorrusel.

Esimesel korrusel, kus 30. aastatel asusid peremehe kabinet, elutuba, söögituba ja veranda, on nüüd suur vastuvõtusaal ja muusikasalong valge Estonia klaveriga. Eile kõlas toanurgas olnud plaadimasinast Vivaldi, klaverit ei mängitud. Anu Vainomäe arvas, et muusikasaolng võiks ju olla, mõnel peolgi oleks elav muusika kena kuulata. Selgus, et Tallinna rael on olemas Estonia tiibklaver, mis renditud restoranile Gloria. Klaveritiival on tantsinud kabareetähed ja seda peab restaureerima, kuid raad korraldas klaveri juba residentsi.

Eile oli ajakirjanike ringkäigu ajaks kaetud püstijalalaud tikuvõileibade ja korvikestega, koogi, kohvi, punase ja valge veini ning ka Hennessy, Martini, punase sildiga Johnny Walkeri, Absoluti ja ka apelsinimahlaga. Furshettlaual oli valge seelik, seeliku varjus oli Anu Vainomäe joonistatud ja Tartu firmas Rait valmis tehtud kasest ja karjala kasest laud. Need kaks kaske tundusid olevat Anu Vainomäe lemmikspoonid, neid oli ta kasutanud mujalgi.

Linnapea külalise jaoks on ka esimese korruse kabinet, Eesti ja Tallinna lipuga laual, raamaturiiulis oli Ann Tenno ja Dmitri Brunsi Tallinna raamatud, Ivar Leimuse raamat Eesti Vabariigi rahadest, Ernst Jaaksoni «Eestile». Sisearhitekt soovis ka, et oleks oma raamatukogu, kuid seda veel jõuab. Et kunagisse ühe pere kodusse ja nende koduhoidjate korterisse peab mahtuma linna üks esinduslikumaid vastuvõturuume ja linnapea pere elama, tuli maja veidi ümber teha. Nii ongi pererahva magamistoad sattunud garaazhi peale. Köök ja söögituba on hommikuse ja keskpäevase päikese poole.

Kodumasinad on Electroluxi omad, mööbel tehtud Tartu Raitis ja ka Mangide firmas ning Soome Iskus ja Askos, osa põrandavaipu Arsis kootud, valgustid Jacobseni ja Milani toodang. Anu Vainomäe valis ka sööginõud, kõik on enamvähem elamiseks valmis seatud. Vannitoas on Kreenholmi saunalinad.

Praegune Tallinna linnapea on mitu korda teatanud, et tema sellesse majja ei koli, kuigi eile arvas ta lõpuks vaikselt, et võiks ühel nädalavahetusel siiski tulla proovima. Linnapea on ta järgmiste valimisteni, kui volikogu mõnel neljapäeval Koonderakonna aseesimehest meerile umbusaldust ei avalda. Nende kaheksa kuu jooksul võib ju ühe nädalavahetuse residentsis veeta küll.

Osaliselt pelgab linnapea avalikku arvamust, et «ilmtingimata ehitati see maja tema tarbeks ja on muidugi priiskamine ja korruptsioon». Kuid Jaak Tammel on koer, kellele linnapea Tamme külalised meeldida ei pruugi, selgitas ta. Linnavalitsus hakkab oma vastuvõtte seal aga kindlasti korraldama, Kosele Särgava allee puhkemajja nõu pidama ja sauna tegema minna on kaugevõitu. Ka hansapäevade ning Kopenhaageni, Stockholmi, Helsingi, Vilniuse, Riia, Bergeni ja Tallinna meerid arutavad linnajuhtimise probleeme Roosikrantsi residentsis.

Esinduslik on ka kunstivalik, Lepo Mikko, Olav Marani, Lemming Nageli, Peeter Mudisti, Ants Viidalepa, Rein Kelpmanni, Inge Kudisiimu, Anu Kalmu, Jüri Arraku, Kaljo Põllu ja teiste maalid ja graafika on deponeeritud kunstifondist. Praegu pole omal kohal veel Maasike Maasiku vaip. Anu Vainomäele meeldis, et kuigi projekti konkretiseerudes meenutati talle pidevalt rahakoti kõhnust, sai ta ka kokkuhoidlikult töötades valida väga häid materjale ja oma ideid ikkagi teostada, mitte olla ainiti rahakotist sõltuv.

Anu Vainomäe sõnul läksid mööbel, valgustid ja kodumasinad maksma miljon krooni. Mööbel osteti otse tehastest, saades nii võimaluse valida kangast ja tingida hinda. Rahakotist tulenevalt on mõned asjad veel puudu, nagu näiteks linnapea voodi kate, lisas ta. Jõusaali kangid ja veloergomeeter on kesklinna valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse ühisost.

Linnapea arvas, et hinnaga 6000 krooni ruutmeetri kohta, sinna sisse mahuvad ka mööbli ja haljastuse maksumus, on maja valminud väga odavalt. Võrdluseks lisas linnapea, et kinnisvarabürood müüvad kesklinnas kortereid hinnaga kaheksa kuni kümme tuhat krooni meetriruudu eest.

Eilne Tallinna õhtuleht teatas, et renoveerimiseks kulus kolm miljonit krooni. Ehitas Inrestauraator, Anu Vainomäe sõnul tehti talle ettepanek 1994. aasta septembris ja siis tehti alles majale ekspertiis, mis tõendas maja kardetust hullemat seisukorda. Maja valmis aastavahetuseks ja Anu Vainomäe jõudis ka kardinad akende ette seada.

Järgmise Tallinna linnapea valib järgmine Tallinna volikogu. Ei pea arvestama, et meeriks saajal peab olema avar kodu ja lahke perenaine, sest etiketi kohaselt tuleb ka koduseid vastuvõtte korraldada. Nüüd on linnapeal, kuhu kolida.

See Roosikrantsi tänava maja peab vastu pidama mitmele linnapeale ja nende kõigi külalistele. Linnapeaks valitakse ikka targad inimesed, kes funktsionalistlikus hoones elada oskavad. Seda peab siis juba sügisel arvestama.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Parlament lubas Eesti kaitseväe jalaväekompanii suuruse allüksuse isikkoosseisuga kuni 150 kaitseväelast Bosnia-Hertsegoviina territooriumile üheks aastaks rahu tagama.

Riigikogu võttis eile vastu otsuse «Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahu tagamise missioonil Bosnia-Hertsegoviina territooriumil».

Vastavalt põhiseadusele ja Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seadusele otsustas Riigikogu: «Kasutada Eesti kaitseväe jalaväekompanii suurust allüksust isikkoosseisuga kuni 150 kaitseväelast NATO rahutagamisejõudude koosseisus Bosnia-Hertsegoviina territooriumil tähtajaga kuni üks aasta».

«Eesti on korduvalt kõigil tasanditel välja öelnud, et me ei taha olla ainult julgeolekut tarbiv riik, vaid tahame ka ise julgeolekut toota. Just osalemine 20. sajandi lõpu kõige suuremas julgeolekualases sündmuses - rahu tagamise missioonis NATO juhtimise all - on väga tõsine tõestus sellele väitele,» ütles eile «Postimehele» kommentaariks kaitseminister Andrus Öövel.

Kaitseminister pidas oluliseks rõhutada otsuse kahte aspekti. «Välispoliitiliselt ja kaitsepoliitiliselt on väga hea, et Eesti väikeriigina, tundes küll muret oma julgeoleku pärast, suudab keskenduda ka Euroopas lahendamist vajavatele probleemidele,» selgitas ta esimest aspekti.

Teiseks rõhutas Öövel osalemise praktilist poolt ehk kaitseväe arengu seisukohalt avanevat võimalust saada tõsine kool NATOs toimuva kohta.

«Missioon toimub ÜRO mandaadiga, kus klassikalisele rahuvalvele lisandub olulisemalt jõulisemaid meetodeid nime all rahu tagamine,» seletas ta.

«Et operatsioon on NATO juhtimise all, oleme haaratud NATO planeerimise protsessi, NATO operatsiooni juhtimise protsessi. Peame suutma vastata NATOs kehtestatud väljaõppe nõuetele, tegutseda NATO riikidele omases logistika baasi tingimustes. Loomulikult õpime nii tundma standardiseerimise protsessi saladusi kui selliseid,» põhjendas ta.

Kaitseministri sõnul on jalaväelaste minek teataval määral juba alanud, sest praegu on üheksa soomustransportööri juhti, kaks veoautojuhti ning üks sideohvitser Taanis väljaõppel ning 29. jaanuaril lisandub neile veel 25 jalaväelast.

Ööveli kinnitusel on Taani pataljoni, mille koosseisus on Eesti, Läti ja Leedu jalaväerühm, viimine lahingupaikadesse kavandatud 2.- 10. märtsile.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS PAET

Teisipäeval valis 19 500 elanikuga Sillamäe linnavolikogu uueks linnapeaks 33-aastase Sergei Sobolevi, kes töötas seni linnasekretärina. Erinevalt oma eelkäijatest valdab Sindist pärit Sobolev eesti keelt ning olulise ülesandena näeb ta eesti keele süsteemset õpetamist linnavalitsuse töötajatele.

1. veebruarini jätkab linnavolikogu otsuse kohaselt oma tööd ka senine linnapea Vitali Menshikov. Seega on Sillamäel nädal aega kaks linnapead.

Sergei Sobolev ütles «Postimehele», et on linnapea ametis eilsest, kuid samas on tekkinud natuke kummaline olukord, sest volikogu otsustas nimetada Sobolevi linnapeaks, samas kui senine linnapea Vitali Menshikov otsustati juba varem vabastada alles 1. veebruarist.

Sobolevi sõnul andis Sillamäe volikogu hinnangu Menshikovi linnapeaks oleku ajale eelmise aasta 21. novembril. Üldine hinnang linnavalitsuse töötajate kohta oli rahuldav, kuid paar inimest, kaasa arvatud Menshikov, said volikogult mitterahuldava hinnangu. «Ka mina hindaksin endise linnavalitsuse tööd rahuldavalt,» nentis Sobolev.

Suurimate puudustena senise linnavalitsuse töös nimetas Sobolev puudujääke linnavalitsuse struktuuris, sest osa linnaelu valdkondi pole täielikult vastutavate isikutega kaetud. «Menshikov võttis liiga palju tööd enda peale.»

Rääkides Sillamäe seisust võrreldes teiste Eesti linnadega ütles Sobolev, et Sillamäe pole Eestis kaugeltki esireas. «Linna probleemid on rasked, sealhulgas on üks suuremaid probleeme tööpuudus. Linna elanikest on 10-11% tööta. Ka kodakondsuse ja keeleküsimused tekitavad pidevalt pinget. Sillamäel on elanikkonnast 3,6% eestlasi, kuid neist kõik ei valda eesti keelt. Eesti kodanikke on Sillamäel umbes 2000. Kokku elab linnas 19 500 inimest,» rääkis Sobolev.

Esimese olulisema linnapea tööna nimetas Sergei Sobolev struktuurimuudatusi linnavalitsuses. «Samas hüppasin ma tegelikult sõitvasse rongi ning muud küsimused on lahendamisel. Seega midagi muud kardinaalset ma ei oskagi pakkuda,» arutles linnapea.

Sobolev nentis, et eesti keele oskusega on Sillamäe linnavalitsuses olukord raske. «Ametnikest oskavad eesti keelt mina ja kantselei juhataja, kes on eestlanna. Eesti keelt oskab ka abipersonal - tõlgid, sekretärid. Kuigi viimase kahe aasta jooksul on siin olnud märgatav muutus. Paljud linnavalitsuse töötajad saavad eesti keelest juba päris normaalselt aru ja mõistavad eestikeelseid dokumente lugeda. Kuid eesti keele oskus on siiski suur probleem,» rääkis Sobolev.

Samas nentis Sillamäe linnapea, et mõne aja pärast võib linnavalitsuses tulla atesteerimine ja kui mõni ametnik atesteerimise ajaks eesti keelt ära ei õpi ja kodakondsust ei saa, «siis võib ennustada, mis juhtub».

Sobolevi sõnul käib linnavalitsuses keeleõpe individuaalselt. «See on ka asi, millesse ma tahan sekkuda. Võimalik, et keeleõpe tuleb muuta süstemaatilisemaks. Ehk tuleb leida linna eelarvest vahendid, et keeleõpe oleks süsteemipärane, mitte aga nii, et ühe kuu õpin ja teisel kuul pole aega. Narvas on eesti keele õpe linnavalitsuse liikmetele normaalselt korraldatud - igal hommikul on eesti keele tund.»

Sobolev rääkis, et rohkem kandidaate peale tema linnapea kohale polnud. Kuigi volikogus tehti ka ettepanek kuulutada linnapea koha täitmiseks välja avalik konkurss, ei leidnud see toetust.

Rääkides enda erakondlikkusest ütles Sobolev: «Andsin juba mõni aeg tagasi avalduse Koonderakonda astumiseks, kuid ma ei oskagi öelda, kas ma olen selle liige või ei.»

Sergei Sobolevi linnapeaks valimise poolt oli 21 volikogu liikmest 19.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON

Riigikohtu esimees Rait Maruste kinnitas «Postimehele», et ta näeb mitmeid märke Eesti võimalikust pöördumisest 1930ndatel aastatel Euroopas valitsenud autoritaarse mõtteviisi ja rezhiimi juurde.

Maruste sõnul on korporatiivsed ühendused läbi kasvamas riigiaparaadi ja poliitikaga, paljud poliitikud on suures sõltuvuses majanduslikest grupeeringutest ning on tehtud kaugeleulatuv katse neutraliseerida kohtusüsteemi jõudu ja nõrgendada omavalitsusi.

Maruste ütles, et veel kunagi pole taasiseseisvunud Eestis majanduslike huvigruppide surve riigiaparaadile ja kohtule olnud nii suur kui praegu.

«Eestis on nüüd üht-teist ühiskondlikust varast omanikustatud, on tekkinud kiht inimesi, kellel on reaalsed ja jõulised huvid riiki valitseda oma soovide kohaselt. Ühed poliitilised grupeeringud on aidatud võimu juurde ja nüüd eeldatakse riigiaparaadilt ja poliitikuilt oma huvide kaitsmist. Seda võiks pidada loomulikuks sooviks, kui käsi ei oleks sirutatud ka kohtu erapooletuse ja sõltumatuse järele ilmse sooviga võtta see täitevvõimu ühese kontrolli alla,» märkis Riigikohtu esimees.

Ühe karmi näitena tõi Maruste möödunud aasta lõpus justiitsministeeriumi üllitatud kohtute seaduse eelnõu.

«See eelnõu on selge katse võtta kohus üheselt ja totaalselt justiitsministri kontrolli alla, allutades endale muuhulgas ka Riigikohtu, mis on ka konstitutsioonikohus, ja tema esimehe. Plaanitakse ka kohtuesimeeste nimetamine ja tagandamine muuta ainusõltuvaks justiitsministrist jne.

«Pange tähele, seoses rublaskandaaliga on juba tõusetunud poliitilise õigusemõistmise problemaatika, tulemas on ka SIA ja relvakaubanduse lood. See peaks olema kõigi osapoolte huvides, et probleemi hindav institutsioon ei oleks ühe ega teise poole sõltuvuses. Kui neid kahtlusi ei hajutata, ei ole võimalik panna ka avalikkust usaldama kohut ja uskuma asjade erapooletusse lahendamisse ning inimese kaitstusse riigivõimu võimaliku omavoli eest,» kinnitas Maruste.

Riigikohtu esimehe hinnangul sarnaneb kohtute seaduse eelnõu hämmastavalt kolmekümnendate aastate Saksamaa kohtukorralduse seadusega. Arusaamatu on taotlus pöörduda tagasi sajandi alguse Euroopasse.

«Seaduseelnõu on selges vastuolus põhiseaduse esimeses peatükis sisalduvate printsiipidega, samuti paragrahvis 146 sisalduva imperatiivse nõudega, et kohus on oma tegevuses sõltumatu, seega mitte ainult õigusemõistmises, vaid kogu tegevuses,» selgitas kohtu esimees.

Tema sõnul ähvardab justiitsministeeriumi eelnõu paralüseerida nii põhiseaduslikkuse järelevalve kui ka halduskohtumenetluse.

Justiitsminister Paul Varul on kinnitanud, et uut kohtute seaduse eelnõu ei saadeta enne valitsusele, kui see on põhjalikult ka kohtunikega läbi arutatud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TAMBET KAUGEMA

Rahvusraamatukogu kolmanda korruse suures näitusesaalis avati eile hiina tarbekunstinäitus, mille vahendas Hiina suursaatkond Tallinnas.

Näitusel eksponeeritakse tänapäeva hiina kunstnike taieseid ja nende valmistamisel on kasutatud 13 hiina traditsioonilist tehnikat. Hiina kunstnikele on iidsed rahvatraditsioonid ammendamatuks infoallikaks, öeldakse näituse tutvustuses. Üheskoos professionaalsete kunstnikega esinevad Tallinna näitusel ka hiina rahvakunstimeistrid.

Näha saab hiina kunstnike loodud seinavaipu, suuri lehvikuid ja vaase, lampe, lauakelli jms. Hiina meistrid on väga tuntud kui emailitud ja lakitud esemete, värviliste laternate, paberlohede ning mänguasjade valmistajad, öeldakse tutvustuses.

Hiina suursaadik Eestis Sun Dadong avaldas näitust avades lootust, et väljapanek aitab eestlasi õppida paremini mõistma hiina kultuuri. Suursaadiku sõnul usub ta, et see ei jää viimaseks hiina kunsti ning kultuuri tutvustavaks näituseks Eestis.

Tarbekunstinäituse kuraator ja Hiina Rahvusvahelise Näituseagentuuri administratiivdirektor Chang Jianguo selgitas, et rahvusraamatukogus eksponeeritav käsitöö väljendab hiina inimeste armastust elu vastu. Tema sõnul rikastab selline kultuurivahetus nii Eestit kui Hiinat.

Näitusesaalis on kaasavõtmiseks välja pandud ka mitmesuguseid Hiinat puudutavaid teatmematerjale. Rahvusraamatukogus saab näitust vaadata kuni 6. veebruarini.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Tartu Ülikool sai Rootsis elavalt õigusjärgselt majaomanikult volituse mitme Tartu kesklinnas asuva kinnisvara edasiseks haldamiseks ja nende ekspluateerimisega tegeleva fondi loomiseks.

Tartu linnavalitsus on otsustanud Rootsis elavale õigusjärgsele omanikule Friedrich Fred Raimond Allikule tagastada majad Tartus aadressidel Veski 63, Kastani 2, Peedul asuva «kirjanike puhkekodu» ja kaks hoonet Tartus Tolstoi tänavas. Allik volitas eile Lundis viibiva Tartu Ülikooli rektori Peeter Tulviste ja haldusprorektori Riho Illakuga kohtudes Tartu Ülikooli hoolitsema kinnisvara tagastamise edasise protsessi sujumise eest.

«Alliku lõplik eesmärk on luua hoonete põhjal oma vanemate nimeline fond, mis hakkaks kinnistute ekspluateerimisest saadava kasumi arvelt maksma mitmeid stipendiume,» selgitas Riho Illak telefoni teel Lundist «Postimehele». «Kinnisvara väärtus ulatub mitme miljoni kroonini.»

Veski tänav 63 asuvas hoones tegutses kuni viimase ajani naha- ja suguhaiguste dispanser, samuti on hoones erakorterid.

Kolmekorruselise hoone esimesel korrusel käib praegu remont. Tartu Ülikool kavatseb sinna üle kolida arstiteaduskonna dekanaadi, mis praegu kasutab kolme ruumi ülikooli peahoones. Illaku sõnul jääb dekanaat hoonesse kolmeks aastaks, kuni valmib uus biomeedikum.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Valga uurimisbüroo direktor Ants Aasma ütles eile «Postimehele», et on esitanud süüdistuse mehele, kes läinud aasta detsembris sõitis Valgamaal purjuspäi surnuks isa ja poja.

Valga uurimisbüroo süüdistab 48-aastast Lembit Saart kriminaalkoodeksi § 204 lõike 2 põhjal: liiklusõnnetuse põhjustamine, mis tõi kaasa kahe või rohkema isiku surma. Ants Aasma märkis, et selle paragrahvi järgi saab mõista karistuseks kolm kuni kaksteist aastat vabadusekaotust.

9. detsembri õhtupoolikul kaldus Valga-Uulu tee 4. kilomeetril vastassuunavööndisse veoauto GAZ 53A, roolis keskmises joobes Lembit Saar (veres 2,0% alkoholi). Samas lähenes Niva, millega sõitsid isa (40), ema (39) ja nende üheksa-aastane poeg.

Veoauto ja Niva kokkupõrkes said kohapeal surma Nivat juhtinud mees ja tema poeg. Naine viidi raskete kehavigastustega Valga keskhaiglasse. Veoautojuht sai avariis tugeva ajupõrutuse ja shoki ning viidi ravile Taagepera haigla esimesse psühhiaatriaosakonda. Nivas sõitnud olid sama maakonna Hummuli valla elanikud, veoautojuht Tõlliste valla mees.

Ants Aasma ütles, et õnnetuse põhjustanud juht tunnistas ise end süüdi, raskendavaks asjaoluks on aga purjuspäi autojuhtimine. Varem pole Aasma andmeil Lembit Saarel liikluseeskirja rikkumisi olnud.

Aasma lisas, et tõenäoliselt peaksid kriminaalasja materjalid jõudma kohtu kätte juba selle kuu lõpuks. Süüdistatav on andnud allkirja elukohast mittelahkumise kohta.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Teisipäeva keskpäeval põrutas Tartus raudteejaama kõrval asuva maja seina 26-aastase naise juhitud Ford Sierra. Kiirabi toimetas naise kaelalüli ja selgroo vigastustega Maarjamõisa haiglasse. Kannatada said ka auto ja majasein. Esimese korruse korter, mille kahe akna vaheline sein on nüüd upakil, oli seisnud tühjana.

Tartu politsei pressiesindaja Peeter Rehema täpsustas, et Ford oli suundunud raudteejaama eest mööda Vaksali tänavat piimakombinaadi suunas, kuid millegipärast ei suutnud juht autot kurvis talitseda ning auto sõitis üle tänava, paiskudes vasakul asunud halli puumaja seina vastu.

«Pauk oli kõva, terve maja kohe värises,» rääkis maja teisel korrusel õnnetuse ajal kodus laua taga istunud vanamees. «Vaatasin aknast välja, aga näha polnud midagi. Auto oli majast natuke eemale põrganud, teisest aknast nägin. Kui alla sain, oli juba hulka rahvast ümber kogunenud. Üks mees kutsus mobiiltelefoniga kiirabi ja politsei. Naine oli autos täitsa uimane.»

Kohale kihutanud kiirabi toimetas naise haiglasse, umbes tunni pärast viidi minema ka autovrakk. Õnnetust jäi sündmuspaigale meenutama tühja korteri viltu sõidetud sein, lahtipõrunud lauapilpad, Fordi ratta purunenud ilukilp ning tulede killud.

Mõningate asjaolude selgitamiseks palub liikluspolitsei juhtunu pealtnägijail helistada telefonil 420 002. Majaelaniku sõnul olevat nägijaid olnud mitmeid, teiste hulgas ka koeraga jalutanud mees, kes kartnud, et auto temale otsa paiskub.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS, AIVAR AOTÄHT

Tartu linnavalitsus nõustus munitsipaalettevõtte Liikor ettepanekuga tõsta Tartus bussipileti hinda seniselt kahelt kroonilt kolmele kroonile. Uus hind hakkab kehtima 1. veebruarist.

Üldkuupilet hakkab maksma 65 krooni (seni 45 krooni), soodushinnaga kuupilet pensionäridele ning õpilastele 25 krooni (praegu veel 15). Kümnepäevapilet hakkab maksma 25 ja kvartalipilet 170 krooni.

Tartu linnavalitsus jäi hinnatõusuga nõusse, kui seda olid arutanud ka linnavolikogu tarbijakaitsekomisjon ja ning eelarve- ja majanduskomisjon. Ühe variandina oli linnavalitsuses arutlusel ka pensionäridele võrreldes õpilastega suuremate soodustuste andmine, aga see ei leidnud toetust.

Liikori direktor Sulev Piibar ütles hinnatõusu kommenteerides, et peamine põhjus oli novembris kehtima hakanud kütuseaktsiis, mis mõjutab kogu transporti.

Piibar sõnas, et bussipiletite hinda pidi kergitama ka seetõttu, et Tartu linnaliinidel sõitvad bussid on väga vanad ning nõuavad palju remonti ja tagavaraosasid, mis aga maksavad väga kallist maailmaturu hinda. Lisaks mõjus ka üldine inflatsioon ning vajadus tõsta bussijuhtide palku, mis jäävad Piibari sõnul alla Eesti keskmise.

Liikoril on kavas soetada liisingulepingu alusel ka viis täiesti uut Scania bussi, kuid nagu Sulev Piibar kinnitas, ei ole busside ost hinnatõusu puhul määravaks teguriks. Piibar sõnas, et sel aastal tuleks tasuda busside eest umbes 4,5 miljonit krooni (sellest kaks miljonit on lubanud linnavalitsus ja kaks miljonit peaks tulema ka riigilt). Kokku lähevad viis uut Scania bussi esialgseil andmeil maksma 13,5 miljonit krooni. «Äkki õnnestub hind alla saada, aga kõrgemaks see enam ei lähe.»

Praegu on Liikoril 85 linnaliinibussi. Neist üle 20 aasta on vanad 4 bussi, 15-20-aastased on 31 bussi ja 10-15-aastased 21 bussi, 5-10-aastased 28 bussi ja vaid üks buss on aastane.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996