Keskerakonna valimiskampaania raha jääb tõestamatuks, Edgar Savisaar võib välja jääda rublamüügi erikomisjonist, Kolmandiku kiirabivisiite võiks teha jaoskonnaarst, Aasta ajakirjandusauhinna võitis Tarmo Vahter, Kirjanduse aastapreemiad, Valga linnapea äh

ENNO TAMMER

Keskerakonna esimees Andra Veidemann tunnistas «Postimehele», et kohtus oleks pea võimatu tõestada valimiskampaaniaks saadud raha päritolu.

Teisipäevaõhtuse erakonna juhatuse koosoleku kohta võttis Keskerakond kummaliselt salatseva hoiaku. Miks? Justkui oleks tegu põrandaaluse organisatsiooniga.

See hinnang on natuke ülekohtune. Eks igas erakonnas ole asju, mida ei minda kuhugi tänavanurkadele ja turuplatsidele teatama. Sest need on ikkagi protsessid, mis on pikaajalisemad, mille kohta lõppjärelduste tegemine võtab aega.

Ühesõnaga: juhatus ei jõudnud kokkuleppele Edgar Savisaare küsimuses.

Arvan, et jõudsime kokkuleppele üsna paljudes küsimustes. Tunnistagem ausalt, et asi on hoopis suuremates ja üldisemates küsimustes. Küsimus, mismoodi Keskerakond jätkab. Kas erakond teeb mingeid olulisi muudatusi või jätkab sama taktikaga kui seni? Need on konkreetsed küsimused, mis seostuvad üldisemate protsessidega.

Aga küsimus sellest, kas koos Savisaarega või ilma temata?

Praegu ei ole keegi seda küsimust nõnda püstitanud. Edgar Savisaar on Keskerakonna liige. Meil ei ole jätkuvalt mingit alust ega põhjust seda küsimust tõstatada.

Mis põhjusel te ikkagi ei taha välja öelda, mida teisipäeva õhtul otsustati: kas Savisaar erakonna juhatuse meelest võib osaleda rublamüügi erikomisjonis või mitte? Kuidagi narrilt kõlab jutt, et otsustasime vaikida.

See oli juhatuse otsus. Delikaatsem on küsimus selles mõttes, et fraktsioon on oma otsuse teinud.

Ja esitas Savisaare komisjoni liikmeks.

Esitas. Teisipäeva õhtul oligi selline «pärast lahingut rusikatega ei vehita» seis või omamoodi järelleil. Me lihtsalt arutasime kujunenud situatsiooni. Olin Strasbourg’is, kui oli Riigikogu saalis hääletamine. Tagantjärele tean, et Koonderakonna liikmed sellest osa ei võtnud.

Neil ei olnud Savisaare osalemise suhtes seisukohta ning nad jätsid hääletamata. Nüüd tegi Koonderakonna esimees peaminister Tiit Vähi häält, et Savisaart pole komisjoni vaja, ning usutavasti Koonderakonnal on seisukoht.

Just. Enne kui jõudsin koosolekule, kuulsin, et Vähi tegi niisuguse avalduse. Ajakirjanikud palusid kommentaari. Ma ei osanud kuidagi kommenteerida, sest teadsin, et hääletuse ajal ei võetud seisukohta. Ju siis võeti vahepeal seisukoht.

Üldiselt on paranduste esitamise tähtaeg möödas ning see protsess on olnud imelik ja ebakindel. Sest tegelikult saan aru, et Riigikogu ikkagi aktsepteeris Savisaart komisjoni liikmena.

Arutelu on katkestatud ning on ju võimalik, et keegi esitab parandusettepaneku Savisaar välja arvata.

Kuulsingi hommikul, et isegi kolme inimese poolt on tehtud vastav parandus. Vähi aga tegi veel hoopis uude zhanrisse kuuluva ettepaneku, et polegi vaja uut komisjoni, vaid laiendage SIA komisjoni volitusi.

Keskfraktsiooni ettepanek Savisaare osalemise kohta on siis ikkagi jõus.

Nii see on.

Ilmselt ei olnud Savisaare osalemine komisjonis erakonna juhatuses põhiteema.

Ei olnud.

Või kui, siis võiks üldistades esitada teema: Savisaare vari Keskerakonna maine kohal.

Ilmselt me mõtiskleme probleemide üle jätkuvalt ja nii kaua, kui ei ole selge, millised on SIA skandaaliga seotud uurimise tulemused.

Ma ei väsi kordamast, et lugu on üha kummalisem. Kaua siis ikkagi võib. Saan aru, et nüüd tehakse mingeid vihjeid, et lugu ei ole ainult lintidega seotud lugu, vaid on hoopis midagi enamat. Samal ajal kui pöördud Riigikogu liikmena ametiisikute poole, siis nad ei soovi kommenteerida.

Kelle poole te olete pöördunud?

Mina näiteks olen küsinud kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli käest, kui kaugele need asjad on jõudnud, kas on tulnud täiendavaid asjaolusid.

Kujutan ette, et kõige valusam teema on ikkagi Keskerakonna raha.

Keskerakonna raha on kindlasti valus küsimus. Olen üleüldse rahaasjades äärmiselt eluvõõras inimene kogu aeg olnud. Nüüd aga olen enda poolt teinud seda, et kohe pärast erakorralist kongressi oli minu esimene tungiv nõudmine: erakond hakkab elama ja tegutsema eelarvelise organisatsioonina.

Te räägite praegu tulevikku vaadates.

See on jah tulevikku vaadatuna.

Kuid küsimus on lähiminevikus. Juba lõppenud sügisel küsisin teilt, kui kindel saate olla, et Keskerakonna valimiskampaaniat ei finantseeritud kahtlastest allikatest.

Võimalik, et erinevates erakondades on erinevad viisid. Meil oli nii, et igaüks, kes kandideeris - eriti need, kel oli rohkem sidemeid -, pidi ise otsima sponsoreid. Kui õnnestus saada sponsorraha rohkem, abistas ta ka vaesemaid ja viletsamaid vendi, kes ei olnud võimelised raha hankima.

Igas riigis on poliitikute taga sponsoreid, kes toetavad erinevate poliitiliste jõudude kandidaate. On mõistetav, et isegi ühe laua taga oma erakonnakaaslastega istudes võidakse täpselt samuti vastata: ma ei saa öelda, kust sain raha, sest sponsor ilmselt ei finantseerinud ainult mind, vaid selle kaudu veel seda ja seda.

Kui kindel saate olla Keskerakonnale tulnud raha päritolu seaduslikkuses?

Ma lihtsalt ei tea seda.

Paraku võibki nii jääda hõljuma kahtlus, et sponsoriks oli ka allilm.

See on väga kurb lugu, et need asjad on niimoodi.

Kuivõrd selgeks te endale tagantjärele olete teinud valimiskampaania finantseerimise?

Loomulikult olen püüdnud seda teha. Kuid on üsna trafaretne vastus: loomulikult hankisin raha, kuid need on sponsorid, kes ei soovi, et nende nimed avalikustatakse. Nad ei ole Keskerakonna liikmed ega ole ka mingid Keskerakonna variorganisatsioonid.

Nii et te ei tea valimiskampaania raha päritolu?

Ei tea, ütlen täiesti ausalt. Oma raha võin sendi pealt ära näidata, sest mul ei olnud sponsoreid ja ma kulutasin üsna palju isiklikku raha.

Kui tihti on Savisaarelt küsitud sponsorraha allikaid?

Muidugi olen küsinud. Ja oleme saanud...

...põiklevaid vastuseid. Võib nii öelda?

Võib nii öelda. Kuid põiklevaid vastuseid on andnud praktiliselt kõik, kes on saanud raha. Ma ei tooks Savisaart mingi erandina välja. Arvan, et isegi need, kes ilmselt on erakonda saanud toetada tunduvalt väiksemate summadega, on andnud täpselt samasuguseid põiklevaid vastuseid.

Ja keegi ei saa neid kohustada tegelikkust avaldama.

Nii on.

Kuid ometigi võiksite teistele erakondadele algatuse korras eeskuju anda ja panna lauale üksikasjalise aruande koos paberitega raha tuleku ja mineku kohta.

Väga hea algatus. Mulle ka meeldib.

Kui te nii teeksite, hajuksid kahtlused, mis kummatigi hõljuvad ringi sügisest saati.

Te olete intervjueerija, mitte mina. Kuid kuivõrd tõsiselt selliseid asju saab ikka võtta? «Eesti Ekspressi» lugu oli paras shokk...

Teile või erakonnale?

Nii mulle kui erakonnale.

Loos oli üllatavat vähe. Ühel või teisel viisil on neist asjust ikka räägitud.

Vaadake, kui räägitakse midagi kusagil nurga taga, siis võivad sel olla väga erinevad põhjused ning sel ei pruugi olla sügavat sisu. Kui inimesed julgevad midagi paberile panna - ja mul on respekt kirjutatud sõna ees -, siis hakkan mõtlema, mis see on.

Ma pakungi võimalust, et pange paberid lauale ja tõestage raha liikumine.

Võin öelda, et pärast seda, kui sain erakonna esimeheks, olen karmi nõudmise esitanud ja korraldanud majandamise eelarve põhimõttel. Et on näidatud, kust tuleb, kuhu kulub. Ükskõik mis kellaajal võib ükskõik kes küsida ja ta saab raha kohta infot.

Minu soov on, et erakonna eelarve tehtaks lähtuvalt riigieelarvest saadavast rahast. Kui tuleb sponsorannetusi, võetakse need lisaeelarvetena vastu.

Ja selgelt on kirjas ka sponsorid.

Jaa. See on minu kindel tahtmine.

«Eesti Ekspressi» belletristiline vaade Keskerakonna siseellu oli muljetavaldav. Kuidas te ise seda käsitlete: kas on põhjust algatada kohtuprotsesse või tuleks pigem tänada kergitatud avaliku tähelepanu eest?

Minu jaoks oli loo üldine tonaalsus ikka selline, et vaevalt keegi Keskerakonnast plusspunkte lõikas.

Erakonna esimehena peaksite mõtlema erakonna maine kaitsmisele.

Esimehena küll. Kuid mõtlen ka sellele, kuivõrd on väited kohtus kaitstavad. Kahtlemata shokeeris erakonna seostamine allilma rahaga.

Te ei suuda tõestada, et ei olnud allilma raha?

See on probleem. Kuidas ma annan kohtusse, kui tegelikult on tunne, et see asi pole üldse tõestatav. Võin ju öelda, et minu teada ei ole allilma raha olnud. Kuid kui minult küsitakse tõendeid, pean ütlema, et neid ei ole või et ma ei tea. Ei ole mõtet minna ütlema, et ma ei tea.

Põhimõtteliselt peaks vastaspool algatuseks tõestama, et on allilma raha.

Jah. Aga loos olid konkreetsed isikud, nimed. Ennekõike on riivatud just nende inimeste au. Loogiline oleks, et nemad esitaksid hagid.

Neid nimesid ei olnudki väga palju.

No ikka oli. Ja mängu toodi tsentrifond.

Põhitegelane oli Savisaar. Ja siis teised Keskerakonna teada-tuntud tegelased. Nende hulgas ka kodanik Andra Veidemann. Üldiselt oleks ju teilgi üksikisikuna põhjust solvumiseks, hagi esitamiseks.

Olengi solvunud. Tunnistan, et olen advokaatidega nõu pidamas. Kaalun seda võimalust tõepoolest, sest selline oli ka minu esimene emotsioon. Samal ajal on mul respekt kohtu vastu. Pean täpselt teadma, kuidas selliseid lugusid menetletakse. Olen solvunud, kuid sellest võib väheseks jääda.

Kuivõrd oli juhatuses arutusel võimalus pöörduda hagiga kohtu poole?

Sellist arutelu ei ole olnud. Küsimus on ikka kohtusse pöördumise mõttekuses. Kui see kujuneb «Eesti Ekspressile» järjekordseks võimaluseks näägutada Keskerakonna või minu üle.

Kohtult on võimalus paluda, et kuni kohtuotsuseni on väljaandel keelatud seda teemat käsitleda.

Hea nõuanne. Kujutlesin lihtsalt, et kohtu kaudu saab «Eks-press» täiendava võimaluse tohutuks publicityks.

Lisaks näägutamise efektile, mida teie võite väga valusalt võtta, on ka efekt, et Keskerakond ja tema väljapaistvad tegelased on pidevalt meedias. Tahate või ei taha, kuid seegi on reklaam.

Võibolla on see minu teatud naiivsus, kuid ma lihtsalt ei arva, et see oleks parim viis reklaami teha. Kuigi, jah, mujal maailmas kasutatakse seda laialdaselt. Mina tahaks vahelduseks ka positiivsemat reklaami.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Edgar Savisaar võib välja jääda Riigikogu rublamüügikomisjonist, sest teisipäeval toimuvaks komisjoni moodustamise aruteluks on tehtud muudatusettepanekud arvata Savisaar koosseisust välja.

Põhiseaduskomisjoni esimees Tiit Käbin kinnitas eile «Postimehele», et rublamüügi erikomisjoni moodustamise otsuse eelnõu arutamiseks muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on möödas ja et tehtud ettepanekute hulgas on ettepanek Savisaar koosseisust välja arvata.

Küsimusele, kas see on Keskfraktsiooni poolt tehtud, vastas ta eitavalt. «On Indrek Kanniku ja Vootele Hanseni vastav ettepanek ning ka Reformierakonna fraktsioon on sellise ettepaneku teinud,» lisas ta.

Keskerakonna esimees Andra Veidemann väitis eile «Postimehele», et fraktsiooni otsus nimetada Savisaar komisjoni liikmeks on endiselt jõus. Veidemanni sõnul otsustas fraktsioon nimetada Savisaare komisjoni liikmeks, sest Savisaar valdab ainest rohkem kui teised fraktsiooni liikmed.

Käbin tunnistas, et rohkem komisjoni koosseisu osas liikmete muutmise ettepanekuid ei tulnud. Eelnõu kohaselt oleks komisjonis 9 liiget 9 fraktsioonist ning lisaks üks Parempoolsete esindaja.

Nädal tagasi hääletas Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul Savisaare nimetamist erikomisjoni liikmeks. Savisaare osalemise poolt oli 29, vastu 26 Riigikogu liiget.

Hääletustulemused näitasid, et endist siseministrit toetasid lisaks Keskfraktsioonile vene fraktsiooni liikmed ning valitsusliitu kuuluva Maarahva Ühenduse liikmed. Koonderakonna fraktsioon eelistas mitte hääletada. Vastu olid opositsiooni esindajad ja Reformierakonna fraktsioon.

Koonderakonna esimees, peaminister Tiit Vähi teatas teisipäeval jõuliselt vastuseks «Postimehe» küsimusele, et tema hinnangul ei tohiks Savisaarel olla kohta rublamüügi erikomisjonis. Erinevail hinnanguil on tõenäoline, et uuel hääletusel hääletab Koonderakonna fraktsioon Savisaare osalemise vastu.

Vähi avaldas teisipäeval mõtte, et rublamüügi erikomisjoni võibolla polegi vaja, vaid võiks laiendada SIA erikomisjoni volitusi ka rublamüügi asjaolude uurimiseks.

Kuivõrd on Koonderakonna esimehe ettepanek kajastatud tehtud muudatusettepanekutes, küsis «Postimees» põhiseaduskomisjoni esimehelt, eeldades, et Koonderakonna fraktsioon võis vastava parandusettepaneku teha.

«Sellist mõtet ei ole parandusettepanekutes. Küllap see oli Vähi mõttevälgatus. Kuigi selle oleks võinud alguses kohe teha, kui eelnõu oli valitsuses arutusel,» vastas Käbin.

Käbini kinnitusel vormistab põhiseaduskomisjon oma seisukohad muudatusettepanekute osas 5. veebruaril ning 6. veebruaril on vastav otsuse eelnõu Riigikogu täiskogu arutada.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Meditsiinilise kiirabi olukord paraneb kiiresti, kui inimesed hakkavad taas jaoskonnaarsti käest abi küsima, mitte esimese hooga kiirabi kutsuma. Tervishoiujuhid teatasid eile, et kiirabibrigaadile tuleks kinnitada oma eelarve, mitte tasuda väljakutsete järgi.

Tänavu doteerib riik kiirabi 18,5 miljoni eelarvekrooniga. Statistika järgi oli eelmisel aastal kiirabi väljakutseid 5% vähem, Lääne-Virumaal isegi 30% vähem. Samas on Viljandi kiirabi teinud 22% visiite rohkem. Kiirabi on seni saanud haigekassalt raha väljakutsete arvu järgi.

Strateegiliseks meditsiiniharuks oleva kiirabi töö väheneks kolmandiku võrra, kui korraldada ümber esmatasandi meditsiiniabi, selgus eilsel kiirabiteemalisel nõupidamisel. Inimene peab igal juhul arstiabi saama, kuid peaks ise rohkem ka arsti juurde minema. Ka kiirabiga haiglasse viidud patsiendi tervise küsimuses peetakse perearstiga nõu, ütles Tallinna Mustamäe haigla peaarst Teet Lainevee.

Tiit Kütner Tallinna tervishoiuametist ütles, et Tallinnas on plaan kahe aasta jooksul korraldada ööpäevane valve ka kohalikes polikliinikutes. Kiirabi on vältimatu abi, kuid kolmandik väljakutsetest ei ole vältimatud. Praeguse statistika alusel viib kiirabi 50% patsientidest haiglasse, vaid kümnendik jääb haiglaravile, ütles Peeter Mardna sotsiaalministeeriumist.

Eestis on 84 litsentseeritud kiirabibrigaadi. Tallinnas läheb kiirabi väljakutse maksma 340 krooni (enne bensiinihinna tõusu 230 krooni), Tartus 184, Narvas 109 ja Pärnus 220 krooni. Haigekassa maksab kiirabile 65 krooni väljakutse kohta, eriarsti väljasõidu eest 90 krooni. Kolmandik kiirabi patsientidest ei ole abi osutamisel haigekassa liikmed või ei suuda seda tõestada, ütles Tallinna kiirabi peaarsti asetäitja Raul Adlas. Rahata aga kiirabi ei jää. Mardna kinnitusel on riigieelarves kindlustamata inimeste haiglakulude eest tasumiseks tänavu 25 miljonit krooni.

Peeter Mardna lisas, et kui Eestis on lihtsam kutsuda kiirabi kui minna ise haigla vastuvõtutuppa või jaoskonnaarsti vastuvõtule, siis mujal maailmas on põhjendamatute kutsete pärast kohtuski käidud. Kutsuja peab teadma, et kiirabi on kallis.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

UUDISTETOIMETUS

Eesti juhtivate ajalehtede peatoimetajaist koosnev zhürii määras 25000 Rootsi krooni suuruse aasta ajakirjandusauhinna «Eesti Ekspressi» tegevtoimetajale Tarmo Vahterile.

Vahter pälvis 1995. aasta parima kirjutava ajakirjaniku nimetuse 6. ja 13. oktoobril «Eesti Eks-pressis» ilmunud reportaazhide eest, mis avasid lugejaile lindiskandaali kulissidetaguseid.

zhürii tõstis esile Vahteri põhjalikku reporteritööd, sündmuste paeluvat ja detailiderohket esitust ning kirjutiste mõju Eesti avalikule elule.

Teine peapretendent aasta ajakirjandusauhinnale oli «Eesti Päevalehe» erikorrespondent Toomas Sildam, kes avalikustas esimesena, et eradetektiivibüroos SIA tehtud läbiotsimisel leiti helilinte paljude tipp-poliitikute omavaheliste vestluste salvestustega. zhürii hinnangul jäi Sildami kirjutis Vahteri reportaazhidele alla reporteritöö mahukuselt ja esituse meisterlikkuselt.

25 kandidaadi seast jõudis lisaks Vahterile ja Sildamile kuue finalisti hulka «Äripäeva» reporter Kalle Uibo artikliga kultuuriministeeriumi katsetest kontrollida ajakirjandust, «Eesti Päevalehe» uudistetoimetuse juhataja Hannes Rumm «Eesti Ekspressis» ilmunud surmanuhtlust käsitlevate erikülgedega, «Eesti Ekspressi» toimetaja Tiina Jõgeda uurimuslooga Karl Linnasest ja «Postimehe» Venemaa korrespondent Marko Mihkelson Tshetsheenia presidendi Dzhohhar Dudajevi intervjuuga.

Zhüriisse kuulusid Igor Rõtov «Äripäevast», Vahur Kalmre «Postimehest», Kalle Muuli «Eesti Päevalehest», Priit Hõbemägi «Eesti Ekspressist» ja Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud, «Favoriidi» peatoimetaja Priit Pullerits.

Auhind antakse kätte veebruari viimasel nädalal Tallinnas. Selle pani parimale kirjutavale ajakirjanikule välja Carl-Johan Bonnier, Bonnieride kirjastuskontserni esimees. Bonnieridele kuulub 51% «Äripäevast».

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

UUDISTETOIMETUS

On selgunud eesti kirjanduse aastapreemiad, mille annab välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital.

Zhürii koosseisus Ruth Hinrikus (esimees), Andres Langemets, Kajar Pruul, Ülo Tonts ja Ele Süvalep otsustas, et 1995. aasta eesti kirjanduse laureaadid ilukirjandusliku proosa alal on Tõnu Õnnepalu («Hind») ja Andrus Kivirähk («Ivan Orava mälestused» - kumbki 12500 Eesti krooni), luule alal Jaan Kaplinski («Mitu suve ja kevadet» - 25000 krooni), näitekirjanduse alal Astrid Reinla (postuumselt; televisioonistsenaarium «Õnne 13» - 25000 krooni), laste- ja noorsookirjanduse alal Peeter Ernits («Ei või olla!» - 25000 krooni), esseistika alal Jaak Rähesoo («Hecuba pärast» - 25000 krooni), ilukirjandusliku tõlke alal võõrkeelest eesti keelde Udo Uibo (J. Kosinski «Kirgas lind», A.Koestleri «Pühendatud», G. Orwelli «Valaskala kõhus» ning ajakirjades «Looming» ja «Vikerkaar» avaldatud tõlked - 12500 krooni), ilukirjandusliku tõlke alal eesti keelest võõrkeelde Horst Bernhardt (V. Luige «Ajaloo ilu» ja «Seitsmes rahukevad» - 12500 krooni).

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIU RITARI

Möödunud reedel oli Valga linnavalitsuses ümarlauakohtumine, kus viibis ka Valga kohaliku ajalehe «Valgamaalane» ajakirjanik Imbi E. Kaljuste. Samal päeval pärast kohtumist kirjutas ajakirjanik kohtumisest sõnumi ning saatis selle tutvumiseks Valga linnavalitsusse. Imbi E. Kaljuste ütles, et saatis artikli linnavalitsusse eesmärgiga paluda sellele ka linnapea kommentaari. Pärast artikli läbilugemist helistas linnapea toimetusse, nimetades artiklit pasaks ja ajakirjanikku kommunistiks, ning ähvardas korraldada nii, et Kaljuste pärast kohaliku ajalehe erastamist esimesena ära koondatakse.

Valga lasteaedade juhatajatele korraldatud ümarlauakohtumisel osalesid Valga linnavalitsuse kutsel ka Riigikogu, haridusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esindajad. Ümarlauakohtumine oli tingitud Valgas teravalt üles kerkinud lasteaiaprobleemist. Nimelt kehtestati Valgas alates käesolevast aastast 100-kroonine lasteaiamaks lasteaias käivate laste vanematele, mida Valga linnavõimud nimetavad lastevanemate osaluseks lasteasutuste eelarves. Et linnarahva sissetulekud on väikesed, protesteerisid möödunud aasta lõpus lasteaiamaksu vastu nii lapsevanemad kui lasteaednikud. 8. detsembril piketeeris Valga raekoja ees enam kui 150 lapsevanemat ja lasteaednikku linnavalitsuse aetava perevaenuliku poliitika vastu.

Imbi E. Kaljuste artiklis oli lühidalt ära mainitud, et linnavalitsus ei olnud eelnevalt korraldanud küsitlust, kuidas hinnatõus võiks mõjutada lasteaias käivate laste perekondi. Ka leidis äramärkimist see, et lasteaiamaksu kehtestamine on läinud valutumalt seal, kus linnavalitsused ja lasteaiad koos hooldekogudega on omavahel tihedalt koostööd teinud.

Imbi E. Kaljuste ütles «Postimehele», et pärast artikli läbilugemist helistas talle Valga linnapea Meelis A. Atonen, kes karjunud telefonis, et kuidas Kaljuste julgeb talle midagi niisugust saata, see on täiesti pask. Kaljuste palunud selgitada, mis siis valesti on, kuid Atonen vastanud, et seda ei saagi selgitada. Atonen nõudnud Kaljustelt aru, miks too ei kirjuta, et Valga maavalitsuse alushariduse nõunik on lool (Valga maavalitsuse alushariduse nõunik on olnud Valga lasteaednike poolel ja leidnud siiani, et täiendava lasteaiamaksu kehtestamine ei ole seadustega kooskõlas - T. R.). Veel tundnud linnapea huvi, kuidas Kaljuste aru ei saa, et ta on kommunist. Lõpuks ähvardas linnapea Atonen ajakirjanikku: «Kui leht erastatakse, siis korraldame, et Kaljuste on esimene, kes koondatakse.»

Kõnealune artikkel ilmus teisipäevases «Postimehes» pealkirja all «Valga linnavalitsuses arutas ümarlaud lasteaiaprobleeme».

Valga ajaleht «Valgamaalane» kuulub praegu Valgamaa Omavalitsuste Liidule, tänaseks on välja kuulutatud ajalehe erastamine.

Valga linnapea Meelis A. Atonen on ka varem püüdnud mõjutada Valga ajakirjandust. Nii saatis Valga linnapea möödunud aastal 25. oktoobril Valgamaa Omavalitsuste Liidule kirja, kus taotles ajalehe peatoimetaja väljavahetamist. «Valgamaalase» peatoimetaja Toivo Gulbe tunnistas tollal, et tema arvates on probleemid tekkinud sellest, et kohalik ajaleht ei ole Valga võimudel piisavalt käe all. Möödunud aasta kevadel aga karistas Valga linnapea 1000 krooni suuruse rahatrahviga Valga turvakodu juhatajat selle eest, et too söandas ajakirjanduses oma asutuse probleemid avalikustada.

Valga linnapea Meelis A. Atonen ütles «Postimehele», et tema arvates on Imbi E. Kaljuste ebakompetentne ajakirjanik. Atonen tunnistas, et neil oli Kaljustega möödunud reedel tüli. «Võtsin Kaljuste saadetud artiklit isikliku solvamisena, sest mina ei ole «Valgamaalase» toimetaja ja ma ei saanud aru, miks Kaljuste selle artikli mulle saatis,» selgitas Meelis A. Atonen. Atonen kinnitas, et mingit kommentaari Kaljuste temalt ei palunud.

Atonen ütleb, et Kaljuste artiklis ei olnud vestlusringi õigesti kajastatud ja sellepärast öelnud linnapea ajakirjanikule, et kui too samas stiilis jätkab, siis vaevalt ajalehe uus omanik või peatoimetaja enam talle tööd annavad.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KLAAS

Alates uuest semestrist tõusevad Tartu Ülikoolis õppestipendiumid. Selle põhjuseks on vabariigi valitsuse otsus miinimumpalga tõstmise kohta.

Õppestipendiumide määramist reguleeriv rektori käskkiri näeb ette, et Tartu Ülikoolis on stipendiumide määr seotud miinimumpalga suurusega. Et vabariigi valitsus tõstis jaanuarist miinimumpalga suurust, siis otsustas ka Tartu Ülikooli valitsus tõsta stipendiume.

Nagu selgitas Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Lea Michelson «Postimehele», tõusevad stipendiumid tagasiulatuvalt jaanuarist ning tõus saadakse kätte koos veebruari stipendiumiga.

Ülikooli pearaamatupidaja asetäitja Anne-Mari Vals rääkis «Postimehele», et kuivõrd stipendiumide väljamaksmise viimane päev on 13. kuupäev, siis ei jõutud kuidagi stipendiumide tõusu jaanuaris vormistada.

Lea Michelsoni sõnul näeb stipendiumide maksmist reguleeriv rektori käskkiri ette, et stipendiumide määr kinnitatakse ühtsena, mis tähendab, et üliõpilane, kellele stipendium on määratud, peab selle saama ülikooli valitsuse poolt kehtestatud suuruses. Teaduskondadel pole mingit õigust stipendiume kuidagi vähendada.

Lea Michelson selgitas, et stipendium määratakse põhi- ja magistriõppe üliõpilastele õppeedukuse põhjal. Doktoriõppe üliõpilased, residendid ning internid saavad kõik stipendiumi, kusjuures pidevalt jälgitakse nende reaalset õppe- ja teadustöö edenemist.

Välisüliõpilastest saavad stipendiumi vaid need, kes õpivad Tartu Ülikoolis lepingu alusel, ning kui stipendiumi maksmine on reguleeritud Tartu Ülikooli ja selle ülikooli vahelises lepingus, kust välisüliõpilane tuleb.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Tartu raadio tutvumismäng «Saame kokku», milles neiud ja noormehed stuudiosse helistades tutvusi sobitavad, aitas politseinikel lahti harutada umbsõlme ühe korteri ümber, mis oli võõrast passi kasutades üürile võetud, tühjaks varastatud ja kolmandatele isikutele edasi välja üüritud.

Tartu kriminaalpolitsei korterirühma inspektorite sõnul saanud kogu lugu alguse võõrast passist, mille kile all olnud vale mehe pilt.

Passi tegeliku omaniku Urmas A. väitel olevat dokument talt varastatud, võõrast passi tehingutes kasutanud Innar A. kinnitavat aga, et oli selle ostnud 1995. aasta kevadel tundmatult taksojuhilt, kelle kätte olevat pass jäetud külma arve pandiks. 1995. aasta sügisel läinud Innar A. (24) oma naisega tülli ning otsustanud endale eraldi korteri üürida. Ajalehest leidis noormes sobiva pakkumise Pika tänava viiekorruselises majas. Korter oli neljatoaline, kuid üürilisele said kasutamiseks kolm tuba, ühte tuppa jäi korteriomaniku kraam. Üürilepingu Tallinnas elava perenaisega sõlmis Innar Urmase passi kasutades, olles vahetanud selles eelnevalt foto.

Perenaisele üüri ettemaksmiseks laenanud Innar 2000 krooni oma tuttavalt Valdur E-lt, keda politseinikud nimetasid omakeskis Innari vanemaks kolleegiks petturluse alal. Eks Valdur sattunud oma sõpradega Innarile külla ning ühiselt otsustatud lahti lõhkuda korteriperenaise lukus tuba ja võtta sealt üürivõla katteks majakraami. Muu väärtusliku seast leitud ka ühe aktsiaseltsi dokumendid ja pitsat ning üüritava korteri ostumüügileping.

Perenaise toast võetud matti mitmel korral, kuid viimaks tärganud hirm, et äkki juhtub omanik koju tulema ja seda märkama. Raha tagasiteenimiseks otsustatud korter omakorda välja üürida. Paaril korral korteri ostudokumente paljundusmasina vahelt läbi lastes, vajalikesse lahtritesse pabereid peale kleepides ja uusi andmeid kirjutades tekkis koopia ostu-müügilepingust, mille kohaselt sai korter Urmas A. omaks. Mõistagi esines Urmas A. passis oma pildiga ja uute üürnikega rääkides oma näoga Innar.

Korteri topelt väljaüürimine õnnestus edukalt. Kaks noort sõjaväelast dokumentide originaale näha ei nõudnud ning maksid petturile poole aasta üüriks ette 6000 krooni. Pärast seda Innar ehk vale-Urmas kadus.

Suur oli uute üüriliste üllatus, kui nad leidsid ühel heal päeval oma ukse vahelt kirja, kus korteri omanikuks nimetas end hoopis keegi tallinlanna, kes päris kurjustades, miks on üür maksmata ning mis õigusega on vahetatud välisukse lukk. Kinnituse kurjale kirjale said uued üürilised, kui hakkasid korteri tegelikku omanikku kinnistu dokumentidest uurima. Korteri perenaine sai seevastu teada, et tema lukustatud toas pole sugugi kõik nii, nagu see omal ajal jäänud oli.

Petetud hakkasid abi otsima ning viimaks jõudis teave petistest politseisse.

«Otsisime üles Urmase, kelle passi tehinguis kasutati,» selgitasid politseinikud oma tegutsemiskäiku. «Urmas kinnitas, et tema pass on varastatud, kuid ta teadis tütarlast, kes oli passi pärast selle vargust näinud.»

Nii Innar kui Urmas olid osalenud noorte hulgas populaarses Tartu raadio tutvusmängus «Saame kokku». Saatuse tahtel olid nad mõlemad tutvunud ja kokku saanud ühe ja sama tütarlapsega. Innar varem, Urmas hiljem. Tütarlaps oli näinud Innari käes Urmase passi ning sellest hiljem Urmasega kohtudes tollele rääkinud.

«Meil oli teada vaid nimi - Innar - ja mobiiltelefoni number,» kirjeldasid jälgi ajanud politseinikud, kes jõudsid õige meheni nädalaga vaatamata asjaolule, et telefon tegelikult Innarile ei kuulunudki. Juhtunu lähem uurimine tõi päevavalgele teisedki võõra passiga toime pandud suliteod. Lugejale juba tuntud korteri perenaise toast leitud aktsiaseltsi pitsatit ja dokumente kasutades oli valmistatud garantiikiri, mille alusel osteti ühest Tartu kauplusest järelmaksuga videomagnetofon ja televiisor. Sedapuhku kasutas Urmas A. passi Innari aasta vanem vend Janno. Ka teistkordne pildi vahetamine passis polnud probleemiks. «Sisse maksti 2000 krooni, kaupa võeti 9000 eest,» täpsustas juhtunuga tegelnud politseinik. «Samast poest võeti hiljem ühe pärnaka passi kasutades veel üks televiisor ja mikrolaineahi.»

Politseinike sõnul on perenaise toast varastatu suuremalt jaolt õnnestunud tagastada. Kauplusest väljapetetu on teadaolevalt müüdud edasi tundmatutele isikutele. Täpsemalt selgitab asja uurimisbüroo. Küllap jõuavad asjaosalised vastavalt teenetele kohtu ette. Politseinikel jääb üle rõõmustada õnneliku juhuse ning kurvastada Eesti passi laialdaste kasutusvõimaluste üle.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENE PAJULA

Haapsalu linnavolikogu kehtestas oma esimese kohaliku maksu - müügimaksu - 24. märtsil 1995 ja see hakkas kehtima nädala pärast, 1. aprillil. Haapsalu oli Eesti omavalitsustest esimene, kes müügimaksu kehtestas. Haapsalu linnapea Urmas Suklese teada on praeguseks müügimaks ka Jõhvis ja Valgas ning selle kehtestamine arutlusel paljudes kohtades, sealhulgas ka Tartus. Tollane linnavolikogu eelarve-majanduskomisjoni esimees ja praegune aselinnapea põhjendas seda nii: kuna riigieelarvest antav toetus vähenes 1995. aastal võrreldes eelmise aastaga üle 3 miljoni krooni, siis on linnaeelarvet väga raske lisatuludeta tasakaalu saada. Parim variant olnuks käibemaksu suurendamine 1% võrra ja selle tulu laekumine kohalikku eelarvesse. Paraku seadus seda ei luba. Seadusega on määratud, et kohalikud maksud makstakse ettevõtte puhaskasumist, mis tähendab, et müügimaksu pealt peab ettevõte maksma nii käibe- kui ka tulumaksu, suurendades kohaliku maksu pealt ka riigieelarve tulusid. Et aga müügimaksust midagi paremat ei leitud, siis otsustas eelarve-majanduskomisjon jääda selle juurde.

Tervet volikogu polnud kerge nõusse saada. Haapsalu linnavolikogu arutas müügimaksu kehtestamist kolmel järjestikusel istungil ja vahepealsetel nädalatel andsid linnavalitsuse ametnikud linnapeaga eesotsas volinikele lisaseletusi. Linnapea Urmas Suklese seisukoht oli, et linnavolikogu ja -valitsus on igati turismi arendanud ja sellega kaupmehi toetanud. 1% käibest ei tohiks selle eest olla liiga kõrge hind, seda enam, et selle rahaga heakorrastatakse linna, mis omakorda peaks tooma kaasa rohkem külalisi. Müügimaksu kolmandaks aruteluks olid linnavolinikud pehmeks räägitud ja põhimõtteliselt polnud maksu vastu enam keegi. Arutati vaid maksumäära: kas 0,5% või 1%. 21st volikogu liikmest hääletas 1%-lise müügimaksu poolt 10, vastu 8 ja kolme liiget ei olnud kohal. Teade, et kõigest nädala pärast hakkab müügimaks kehtima, aktiviseeris ettevõtjaid tunduvalt. Juba 25. märtsil kogunes Läänemaa Eraettevõtjate Liidu kutsel umbes 30 ettevõtjat, et maksu vastu protesteerida. Paberil oli liit eksisteerinud juba ligi kolm aastat, kuid püsinud rohkem varjusurmas.

Ettevõtjad olid häiritud paljudest asjadest. Sellest, et neid polnud varem hoiatatud, sellest, et nendega polnud konsulteeritud, sellest, et maks tuleb maksta puhaskasumist ja selle pealt omakorda riigimaksud tasuda ning kõige lõpuks sellest, et müügimaksu ei nõutud kõigilt.

Haapsalu müügimaksu määrus sätestas, et müügimaksu võetakse vaid lõpptarbijale müüdud kauba ja teenuse eest, kusjuures ainult Haapsalus registreeritud firmadelt. Ette rutates peab märkima, et õige mitmed firmad registreerisidki ennast ümber Haapsalut ümbritsevas Ridala vallas. Esimene avalik märk ettevõtjate vastuseisust ilmus 4. aprillil «Lääne Elus» (LE), kus ettevõtjad oma seisukohti põhjendavad. Selleks, et maksta ära 1% käibest, tuleb kauba hinda tõsta kuni 5%, mõningatel juhtudel veelgi rohkem, sest muidu otsotsaga kokku ei tule. Ettevõtjate liit tellis maksu seaduspärasuse kohta juriidilise ekspertiisi.

Kohe pärast seda said ettevõtete raamatupidajad kokku linnavõimudega, et tõestada oma arvutuste õigsust. Kumbki pool jäi endale kindlaks.

6. aprillil ilmus LE-s ettevõtjate liidu avalik 8-punktine pöördumine linnavolikogu poole, milles nõutakse maksu peatamist, selle vähendamist 0,1%-ni, maksust laekuva tulu kasutamist vaid konkreetsete ja avalike projektide finantseerimiseks, mitte lihtsalt eelarveaukude lappimiseks, ning kõigis ettevõtlust puudutavates küsimustes asjaosalistega konsulteerimist.

20. aprilli LE-s põhjendasid oma rahulolematust müügimaksuga ettevõtte juhid ja raamatupidajad. Ettevõtjad pöördusid volikogu poole palvega võtta müügimaks volikogus uuesti arutlusele. Volikogu esimees Ülo Uluots vastas neile, et seaduse järgi võetakse asi istungi päevakorda siis, kui seda nõuab 1% linnakodanikest.

27. aprillil ilmus LE-s ettevõtjate liidu üleskutse koguda allkirju müügimaksu vastu. Kuna linnas tõusid kõigi kaupade ja teenuste hinnad, siis puudutas see kõiki linnakodanikke. Allkirjalehed pandi välja kauplustesse ja teistesse käidavamatesse kohtadesse.

4. mail esines LE-s pika protestiartikliga ettevõtja Paul Särel. Linnavalitsus jäi kõigele kurdiks ja pimedaks ning palkas poolest aprillist maksuhalduri.

18. mail tegid linnavalitsus ja ettevõtjate liidu juhatus ajutise vaherahu ning sõid soojas ja sõbralikus õhkkonnas lõunat. Pärast seda teatas linnapea Urmas Sukles ajakirjandusele, et linnavalitsusel pole varem tõepoolest ettevõtjatega koostööd olnud, edaspidi püütakse nendega rohkem arvestada. Samas kinnitas ettevõtjate liidu esimees Aarne Taal, et nad ei vaidlusta linna rahavajadust, aga loodavad, et koos linnavalitsusega on võimalik leida mingeid teisi rahaallikaid.

Keegi tundmatuks jääda sooviv linnakodanik arvas, et miks need ettevõtjad nii hirmsasti rabelevad. Tehku parem vaikset lobby-tööd ja rääkigu 11 linnavolinikku nõusse.

1. juuni LE-s kirjutas Aarne Taal, et nad on kogunud müügimaksu vastu 882 allkirja ja edastanud need volikogule. Volikogu esimees Ülo Uluots pani allkirjade ehtsuse kahtluse alla ning saatis need linnavalitsuse juristidele ekspertiisi. Linnavalitsuse juriidilise osakonna juhataja Sven Nõmmisto teatas pärast allkirjadega tutvumist, et kuna vaja on ainult 80 allkirja (Haapsalus elabki vaid 8000 hääleõiguslikku kodanikku), siis nii palju õigeid allkirju seal hulgas igal juhul on. Sellele vaatamata volikogu müügimaksu uuesti päevakorda ei võtnud. Järgmise poole aasta jooksul ettevõtjate müügimaksuvastane tegevus avalikult enam ei kajastunud. Tundus, et ettepanekut vaikse «lobistamise» asjus on kuulda võetud. Seda Aarne Taal ei eitanudki. Haapsalu linnavolikogu 19. jaanuari istungil jõuti nii kaugele, et volikogu liige ja ettevõtja (kirjastab muuhulgas ka «Lääne Elu») Arne Veske esitas müügimaksu määrusesse parandusettepaneku vähendada maksu 1%-lt 0,5%-le. Kõik istungist osa võtnud 16 volinikku hääletasid poolt. Niisama lihtne see oligi.

Millega linnavolikogu veenda õnnestus?

Aarne Taal: «Ma arvan, nad said lõpuks aru, et see maks on ebaõiglane. Ja majanduslikult pole sellel üldse mõtet. Planeeritud 1,2-miljonilisest maksust saadi 960000, kusjuures samal ajal vähenes üksikisiku tulumaks 800000 krooni. Need arvud on ju omavahel seoses.»

Kas jääte saavutatuga rahule?

Aarne Taal: «Ei. Kavatseme edasi sõdida selle eest, et müügimaks laieneks kõigile ettevõtetele, ka pankadele ning et ettevõte ei peaks kohaliku maksu pealt riigimakse maksma.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Eile avati liikluseks kaks uut jääteed, teatas «Postimehele» Eesti vetelpäästeühingu vetelpäästeosakonna juhataja Helgi Lutvei.

Kümne kilomeetri pikkune Saaremaa ja Hiiumaa vaheline jäätee kulgeb Soela ja Tärkma vahel. Seal on lubatud sõita kuni 1,5 tonni kaaluvate sõidukitega. Eile avati ka mandrit ja Saaremaad ühendav jäätee Virtsu ja Kuivastu vahel. Sellel üheksa kilomeetrit pikal jääteel võivad samuti sõita kuni poolteist tonni rasked sõidukid. Nagu Helgi Lutvei märkis, on liiklus jääteedel lubatud vaid päevasel ajal.

Kokku on praegu ametlikult avatud kuus jääteed. Lisaks vastavatud kahele teele võib jääd mööda veel liigelda 12-kilomeetrisel teel Laaksaare ja Piirissaare vahel (lubatud kuni 7-tonnistele sõidukitele), sama pikal teel Rohuküla ja Vormsi vahel (kuni 1,5-tonnistele sõidukitele) ning 3,2-kilomeetrisel Haapsalu ja Noarootsi teel (kuni 2-tonnistele sõidukitele). Jalakäijate tarvis on kohalik jäätee Lüübnitsa ja Kolpino saare vahel.

Jääga kattunud meri on osati häirimas praamiliiklust. Saaremaa laevakompanii Heltermaa sadama kassiir Helme Pilnik ütles, et Hiiumaa ja mandri vahel sõidab praam pool tundi kauem kui jääta merega - tavalise poolteise tunni asemel kaks tundi. Muidu kulgevad sõidud graafikukohaselt.

Saaremaa ja mandri vahel jää praamiliiklust ei sega, kinnitas Kuivastu sadama kassiir Janne Lasn. Praamid Saaremaa ja mandri vahel liiguvad plaanipäraselt.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996