Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetab TIIT KUNINGAS
Eilses «Postimehes» jõudsime antiikolümpiamängude kronoloogias sinnani, kui Rooma keiser Theodosius I keelustas aastal 394 p.Kr. olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise ning Zeusi kuju veeti Olümpiast Konstantinoopolisse. Umbes aastal 450 p.Kr. ehitasid Bütsantsi mungad Olümpias Pheidiase töökoja kohale kloostri. Aastal 522 ja 551 p.Kr. olid Kreekas suured maavärisemised, millega kaasnes Alpheiose jõesängi muutumine ja olümpiapaigad mattusid liiva, savi ja kivirusude alla. Hilisemal keskajal olid olümpiamängud unustatud, Olümpiat tunti nime all Serviana. 1516. aastal avaldatud Veneetsia maakardil on Olümpia nimeks Andilalo. Mis sai edasi?
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
1647. Sakslane Matthias Palbitsky külastab Olümpiat.
1700. Filiumi piiskopi Gulielmum Lloydi teoses «Series Chronologia olympiadum, pythiadum, isthmiadum, nemeadum quibus veteres graeci» tuuakse ära kõigi antiikmängude (ka Püütia, Isthmose ja Nemea mängude) võitjad aastast 776 e.Kr.
1723. Prantsuse munk Bernard de Montfoucond esitab mõtted Olümpia väljakaevamisest oma kirjas Korfu peapiiskopile.
1766. Inglise teoloog Richard Candler leiab Zeusi templi varemeid uurides Pausaniase (elas II sajandil e.Kr.) teoses «Periegesis tes Hellados» toodud Olümpia kirjeldustes kokkulangevusi.
1787. Prantslane François Fahvel sooritab Olümpias esimesed topograafilised mõõtmised.
1806. Inglise arheoloogid Dodwell ja Gell teostavad Olümpias kaevamistöid ja leiavad Zeusi templi sammaste jäänuseid.
1813. Inglise lord Spencer Stanhope valmistab arhitekt Allisoni mõõtmistulemuste põhjal Olümpia territooriumist küllalt täpse kaardi.
1829. Prantsuse arheoloogide rühm sooritab Olümpias kaevamistöid ja leiab mitmeid Zeusi templi friise. Leiud viiakse Louvrei muuseumisse.
1853. Sakslased Ernst Curtius, Carl Bötticher ja Carl Richter teevad ettepaneku Olümpia põhjalikuks väljakaevamiseks.
1859. Evangelos Zappasest saab üks innukamaid olümpiamängude taaselustamise mõtte levitajaid. Tema algatusel peetakse esimesed Kreeka olümpiamängud. Osaleda võivad vaid kreeklased.
1870. Toimuvad teised pan-helleeni mängud.
1874. Kreeka ja Saksamaa sõlmivad nn. olümpialepingu, mille järgi sakslased saavad õiguse teostada 1874-81 Olümpias arheoloogilisi kaevamisi.
1875. Peetakse kolmandad pan-helleeni mängud.
1876. Olümpias kaevatakse välja Bütsantsi-aegne klooster. Leitakse skulptor Praxitelese poolt loodud Hermese kuju.
1877. Leitakse Philippeioni, Palaistroni, Gymnasiumi, varakambrite ja Altiuse värava jäänused - Pausaniase kirjeldused on olnud täpsed.
1879. Kreeka kuningas Georg I külastab väljakaevamisi ja annab käsu säilitada kõik leiud Olümpias.
1881. Kaevamistööd lõpevad. Leitud on on umbes 130 skulptuuri, 1300 kuld- ja 15 000 pronkseset ning 6000 münti. Ateena pankur Andreas Singros annetab raha olümpiamuuseumi ehitamiseks.
1882. Olümpiateemalise kirjanduse algus. Ilmub arheoloog Ernst Curtiuse teos «Olümpia altarid».
1887. 18. mail avatakse Kreeka kuningliku perekonna juuresolekul Olümpiamuuseum.
1888 ja 1889. Peetakse neljandad ja viiendad pan-helleeni mängud.
1894. Antiikolümpiamängudest innustust saanud prantslase Pierre de Coubertini eestvedamisel asutatakse 23. juunil Pariisis Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
1896. 6.-15. aprillini peetakse Ateenas I nüüdisaegsed olümpiamängud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Antiikne staadion Olümpias mahutas kuni 45 000 pealtvaatajat. Istekohti staadionil ei olnud, istuti võistlusareeni ümbritsevatel muldvallidel. Väike tribüün oli vaid ametiisikutele ja eriti tähtsatele külalistele.
Antiikmängude ajaloo uurijad on koostanud ka teadaolevate olümpiavõitjate päritolupaikade edetabeli. Kõige rohkem oli võitjaid Spartast ja Aleksandriast. Kuulus oli ka Kroton, kust pärinesid maadleja Milon ja jooksja Chionis. Krotoni naaberlinnas Sybarises polnud aga sport au sees. Selle linna elanikud olid rohkem pühendunud rikkuse kogumisele. Sybarise linnast oli pärit vaid üks olümpiavõitja - Philytas ja temagi vaid noorte rusikavõitluses. Aastal 510 e.Kr. tegi Krotoni linna atleetidest koosnenud sõjavägi naaberlinna maatasa. Sybarise linna nimi on aga tänini jäänud rikka elunautija sünonüümiks (sübariit).
Antiikolümpiamängude võitjaile langesid osaks kõikvõimalikud austusavaldused ja ka materiaalset laadi hüvitused. Erilist lugupidamist osutati olümpiavõitjaile aga Spartas - nad võisid nüüdsest võidelda lahingus kuninga enda kõrval.
Antiikolümpiamängudel ei tohtinud osaleda naised. Isegi pealtvaatamine oli keelatud. Ainsa erandina võis mängudel viibida viljakusejumalanna Demeteri naispreester, kellel oli kindel koht staadionil kohtunike vastas. Teisi keelust üleastujaid karistati julmalt - heideti kõrgelt kaljult alla. Siiski oli kord juhus, kus range karistus jäi täide viimata. 96. antiikmängudele 396 e.Kr. tuli end meheriietesse peitnud naine Kallipateira Rhodoselt, kes oli ühe rusikavõitlusest osa võtva noormehe ema. Raske võitlus lõppes tema poja võiduga ning rõõmust meeletu ema ei suutnud end talitseda, sööstes poega kallistama. Kallipateirat ei karistatud, sest ta oli pärit väga kuulsast Diagorase sportlasdünastiast ja võis uhkustada sellega, et oli olümpiavõitjate tütar, õde, tädi ja ema.
Aja jooksul muutus suhtumine naistesse siiski leebemaks ja neile hakati korraldama ka omi olümpiamänge heraiasid (Zeusi abikaasa peajumalanna Hera auks). Võistlused peeti samuti Olümpias, kuid pärast olümpiamänge septembrikuus. Võisteldi vaid ühel alal - 5/6 staadioni jooksus (160,22 m). Joosta tuli lahtiste juustega, allapoole põlvi ulatuvas särgis. On teada ka juhtumeid, kus naised võistlesid koos meestega. 128 e.Kr. tuli meeste ees olümpiavõitjaks Belisiche Makedooniast, kes oli parim kahehobusekaarikute võidusõidus.
Antiikolümpiamängude sangaritest on teada ka mõned võitjad, kes jätsid olümpiaaltarile oma elu. 85. mängudel 440 e.Kr. lõpetas spartalane Ladas võidukalt pikamaajooksu. Mees oli endast andnud kõik ja varises pärast finisheerimist surnult maha. Arrachion Phigaliast tuli 54. mängudel pankrationis kolmandat korda olümpiavõitjaks. Otsustavas matshis kulus tal viimaseks pingutuseks kogu jõud ja võidetud vastase kehalt ei tõusnud enam ka olümpiavõitja ise.
Legendide järgi olevat 720 e.Kr. peetud mängudel võitnud staadionijooksu megaralane Orsippos, kusjuures jooksu ajal kaotas mees jalast püksid. Nii pani ta aluse alasti võistlemise kombele.
Varasematel mängudel said võitjad oma autasud kätte vahetult pärast võistlusala lõppemist. Hiljem toimus autasustamistseremoonia mängude viimasel (viiendal) päeval. See toimus lillede ja vanikutega ehitud Zeusi templis. Õlipuuokstest punutud võidupärjad olid kullast ja elevandiluust laual välja pandud kogu mängude aja. Pärast pidulikku autasustamist siirdusid võitjad muusikahelide saatel kaheteistkümne jumala altari juurde, kus toodi tänuohver. Seejärel koguneti Prytaneioni pidusöögile, mille korraldas Elise riik võitjate, kohtunike ja kõrgete külaliste auks.
Antiikolümpiamänge korraldati ajavahemikul 776-393 e.Kr. ühtekokku 293 korral. Nagu nüüdisajal, jäi ka neil aegadel mängud pidamata kolmel korral.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1996