Kas taastada Eesti Aleksandrikool?, Elavaks mälestusmärgiks, Kaarlimõisas, Kõo mõisas, Olustvere mõisas

OSKAR MÖLDER

Olustvere Kõrgema Põllumajanduskooli ajaloomuuseumi juhendaja, endine õpetaja

Meil on taastatud mitmeid endisi prestiizhikaid koole. Koole, millel on oma ajalugu ja tähendus meie haridussüsteemis, nagu Westholmi Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Prantsuse Lütseum, Treffneri Gümnaasium jt. Kui meie põllud on sõna otseses mõttes poolenisti söödis, siis hariduspõllul juba külv käib.

Kõigi sagimiste ja askelduste kõrval on seni üldsuse tähelepanu alt väljas Eesti Aleksandrikool. Eesti Aleksandrikool oli ju eesti rahva suurüritus möödunud sajandi teisel poolel. Tema tegevus lõpetati 1941. aasta algul, kui nimetus Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkool muudeti Olustvere Põllumajandustehnikumiks. Kooli revideeris Moskva Üleliidulise Põllumajandusministeeriumi peainspektor. Ta andis koolile kõrgeima hinde. Kauaaegne koolijuhataja Villem Männik aga küüditati Siberisse, kus ta suri. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas. Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada nö. elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks.

Kooli asutamiseks peeti Tarvastus oktoobris 1862 nõupidamine. Seal otsustati hakata rahva seas raha koguma. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Valmisid ka kooli õppeplaan ja programmi põhialused. Algas ulatuslik rahakogumine (aastatel 1870-1880), üldsummas suudeti koguda üle 100 000 rubla. Peakomitees tekkisid aga lahkhelid. Ülevenemaalise reaktsiooni tugevnemise olukorras avati kogutud rahaga Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1888. aasta 20. augustil venekeelne linnakool. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd.

1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu. 1907. aastal avati samas kooli ruumides kuuekuised põllutöökursused, mis 1909. aastal viidi üle Kõo mõisa. Nende kursuste järeltulijana avati 8. jaanuaril 1914 Põltsamaa lähedal Kõo mõisas eesti Aleksandri kõrgema astme alampõllutöökool. Sinna anti üle ka kõik Eesti Aleksandrikooli varad. 1917. aastast hakati koolis õpetama emakeeles. 1919. aasta septembris muudeti kool Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooliks ja viidi 1920. aastal koolile paremate tingimuste loomiseks üle Olustvere mõisa. Kooli ülalpidajaks sai Viljandi Eesti Põllumeeste Selts ja Viljandi maavalitsus. 1. augustist 1938 nimetati kool Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkooliks, millena ta töötas kuni 1941. aastani. Siis nimetati kool Olustvere Põllumajandustehnikumiks.

Saksa okupatsiooni ajal oli kool Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool, 1944. aastast jällegi Olustvere Põllumajandustehnikum, 1964. aastast Olustvere Sovhoostehnikum ja 1992. aastast kuni tänaseni Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool.

Seega ei ole Olustvere kooli järjepidevus Eesti Aleksandrikooliga katkenud. Selles on säilinud paljud Eesti Aleksandrikooli tõekspidamised ja traditsioonid. See kõik on ilmekalt eksponeeritud ka õppeasutuse ajaloomuusemis. Ja et kuuldavasti seisab ees kooli nime muutmine, teen avalikkuse ees ettepaneku taastada Olustveres õigusjärgluse alusel Eesti Aleksandrikool.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele