Tallinna linnakohtu määruse kohaselt peaks RTV jääma RTVks, Eldur Parder raputab valitsusliitu, 50?, Kas kõigil 50-l oli maaelu komisjoni toetus?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
ENNO TAMMER

Tallinna linnakohtu hagi tagamise määruse kohaselt peaks EVTVga ühinenud RTV jätkama kuni kohtu lõpliku lahendini tegevust RTVna ning ta ei tohiks loobuda ringhäälinguloast.

Tallinna linnakohtu kohtunik Koidula Laurisaar kinnitas eile «Postimehele», et linnakohtusse on antud RAS Estimpeksi hagi, milles vaidlustatakse AS Reklaamitelevisiooni üldkoosoleku otsus.

Laurisaar teatas, et tegi eelmisel reedel hagi tagamise määruse, mille kohaselt on AS Reklaamitelevisioonil keelatud ringhäälinguloast loobumine kuni asja lõpliku lahendini kohtus.

Kohtunik pidas tõenäoliseks, et eelistung hagi arutamiseks toimub märtsi lõpus või aprilli algul.

«Postimehe» täpsustuse peale, kas nüüd on küsimärgi all ka RTV ühinemine EVTVga, vastas kohtunik, et ühinemise koha pealt ei ole kohus midagi keelanud ning seda ka ei arutata.

Laurisaare sõnul vaidlustas AS Reklaamitelevisiooni üks aktsionäre aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse, nõudes selle kehtetuks tunnistamist. «Vastava otsusega otsustas AS Reklaamitelevisioon lõpetada saadete edastamise hiljemalt 1. veebruariks 1996,» täpsustas ta.

«Postimehe» küsimusele, kas seda võib tõlgendada nii, et RTV kuni kohtu lahendini peab jätkama endise RTVna, vastas kohtunik jaatavalt.

«Peaks jätkama nii nagu enne. Kuid loomulikult võivad nad selle määruse peale 10 päeva jooksul kaevata,» tõdes kohtunik.

17. jaanuaril teatasid EVTV ja RTV ühinemisest ning ühise TV-3 loomisest. TV-3 omanikeks on esialgsetel andmetel EVTV, Eesti Finantsinvest, Soome Mainos TV, Tele-Media Eesti ja Krenno.

TV-3 eetrisse minekuks on vaja taotleda kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba, sest nii EVTV ja RTV on loobunud senisest ringhäälinguloast.

Täna peaks koos olema kultuuriministeeriumi ringhäälingu loakomisjon, et otsustada, kellele läheb EVTV ja RTVst vabaks jäänud kanal. «Postimehe» andmeil on tõenäoline, et loakomisjon täna lõplikku otsust ei tee.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Maarahva Erakonna ja Põllumeeste Kogu saadikurühma aseesimees Eldur Parder tunnistas «Postimehele», et ta tõepoolest küsis Riigikogu juhatuselt, kuidas protseduuriliselt oleks võimalik lahkuda valitsusliidust. Parder väitis, et tal on valmis kirjutatud fraktsioonist välja astumise avaldus.

Osa Riigikogu liikmeid püüdis väita, et puhun mullikesi, kui kirjutan, et käisite Riigikogu juhatuses uurimas, kuidas saaks valitsusliidust lahkuda. Käisite või ei käinud?

Käisin jah Toomas Savi juures ja küsisin, kuidas käib see protseduur, mis ma pean tegema, kui ma tahan välja astuda. Savi ei teadnud selle kohta ka midagi vastata, saatis mind nõuniku juurde.

No ma sain selgeks, et juhatus ei olegi sellest huvitatud. Et kui tahad fraktsioonist välja astuda, teed fraktsiooni juhatusele avalduse ja kõik.

Ja selle avalduse olete teinud?

Avaldus on valmis küll.

Aga te ei ole seda veel käiku andnud?

Ei ole. Täna (eile - E.T.) kell üks algab nõupidamine, kus on koos Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse fraktsioonide esimehed ja aseesimehed. Kohale on kutsutud ka Ülo Peets, justkui teine osapool Põllumeeste Kogust. Seal me siis tahame välja öelda oma seisukohad.

Miks te üldse äkki väljaastumise mõttele tulite?

Asi ei ole alanud nüüd.

Olen ka kuulnud, et käite juba paar kuud selle mõttega ringi.

No juba siis, kui Tiit Vähi sõlmis Reformierakonnaga koalitsiooni, ütlesin ma Vähile, et meil sinuga edasist poliitilist koostööd ei saa olema.

Olen algusest peale ära näinud, milline tagajärg on sellel Reformierakonnaga kauplemisel. Ütlesin ka Vähile, et see liit on Koonderakonna lõpu algus, et selleni tahetaksegi viia.

Ja muidugi nagu me kogu aeg hääletasime. On kokkulepe, et hääletame nii, kuidas ise näeme, kuidas meie põhikiri ette näeb, kuidas valijad meilt seda ootavad.

«Meie» all mõtlete praegu Põllumeeste Kogu, mitte tervet üheksaliikmelist fraktsiooni, kuhu kuulute.

Ikka Põllumeeste Kogu, mitte kogu fraktsiooni.

Viimase tilga pani maareformi muudatuste arutelu ja hääletamine. Ma lihtsalt ei mõistnud, ei saanud aru, ja paljud ei saanud aru, mis toimub saalis, kui nulliti ära maaelukomisjoni otsused.

Ühe Riigikogu juhtivkomisjoni toetusotsused, mida oli üle kümne punkti, hääletati lihtsalt maha.

Kusjuures ettepaneku suure saali hääletuseks tegid ju niiöelda omad mehed.

Jah. Tegid Koonderakonna mehed ja oli haaratud ka Maaliit.

Ja teile tundus see imelik.

See oli mulle niivõrd vastunäidustatud... Ma ei tea, minu meelest oli selline käitumine lihtsalt alatu.

Pärast seda läksitegi Riigikogu juhatusse abi paluma, kuidas saaks valitsusliidust lahkuda.

Jah, pärast seda suure vihahooga. Eks me täna (eile. E.T.) arutame veel seda.

Teine asi, et selle taga on ikkagi ka meie valijate - nii palju kui neid on, aga viis tuhat neid ikka oli - surve, et tuleks välja astuda. Senimaani on aga Põllumeeste Kogu juhatus otsustanud, et me saame ise otsustada selle hetke, millal välja astume või kuidas edasi.

Põllumeeste Kogu liikmed on praegu Riigikogus vist ainult kaks: teie ja Peets.

Kaks jah.

Aga pärast seda maareformi asja oli teisigi sama moodi mõtlejaid. Pensionäride ja Perede Liidu saadikurühmast näiteks oli mõnigi, kes oli samuti väga vihane ja lubas välja astuda. Võib ka aru saada, et inimesed läksid endast välja.

Täna tahame välja öelda kõik oma seisukohad.

Seisukoha, et Põllumeeste Kogu kavatseb valitsusliidust välja astuda?

Me ei taha ka päris seda. Koos Maarahva Erakonnaga tulime ning nüüd siis kohe vahetada lippu... See on halb. See ei ole hea ei meile ega EMEle. Kui me eraldume Riigikogus, siis kaotame Põllumeeste Kogu nime ning oleme ühesõnaga see soo.

See eraldumine ei anna praegu midagi. Arvan, et otsustame vähemalt nii kaua koos olla, kui tulevad Riigikogu juhatuse valimised. See otsustab ära, kes on kes ja kes kuhu jääb.

Nagu isegi näete, see Reformierakonna käitumine praegu... Millegipärast Reformierakond väga pabistab ja kiirustab. Milles asi, ma ei saa isegi hästi aru.

Juhuslikult olete Reformierakonnaga ühes liidus.

See liit minu arvates kaua ei püsi, see laguneb nagunii. Kuid meie kartus oli selles, et me ei taha nende rusude alla jääda. Mõtlesime, et saaks enne ära eralduda.

Aga vaatame, kuidas see olukord edasi läheb.

Ühesõnaga: oma avaldusega te ei kiirusta?

Nojah, ootame esialgu ära. Eks see sõltub sellestki, mis täna (s.t. eile - E.T.) räägitakse.

Muidugi pani mind imestama see, kui ruttu ajakirjandus asjast kinni haaras. Me pole ju öelnud, et me esitame avalduse, vaid alles küsisime üht-teist.

Nii et keegi on ikkagi väga huvitatud, et selline asi toimuks. No ma saan aru, et see oleks muidugi huvitav. See oleks ikkagi KMÜ ja EME esimene lagunemine.

Kogu loo ajend on ikkagi maareformi kohta käivad parandusettepanekud. Palju te neid üldse tegite?

Põllumeeste kogu ettepanekuid oli palju. Peetsiga kahekesi tegime umbes 50 ettepanekut.

Jah. Need olid põhimõtteliselt suunatud talude ja peremeeste toetuseks. Ja need läbi ei läinud.

Ei olnud.

Maareformi õigusaktide muutmine on väga tähtis asi, kuid see on tehtud juristide poolt. See on puhtalt juristide seadus, on palju praktilisi...

Te tahate öelda, et talumehi ei ole arvestatud.

Ei ole. Talude asju ei ole sisse võetud. Arvatakse, et see on tühine väike kildkond, seda ei arvestata.

Võin ma ikkagi teha järelduse, et poliitiliselt on Põllumeeste Kogu valiku ees?

Jaa, oleme küll valiku ees.

On kaks võimalust: kas jätkate koos seniste valitsejatega või...

Jah, seda on raske öelda. Meie liikmed ei toetanud Arnold Rüütlit. Oleme ise ka aru saanud, et tihti neil reedeti maakondades peetavatel koosviibimistel on sõnaõigus kolhoosiesimeestel ning me oleme justkui ripatsiks sees.

Aga samas oleme kah saanud nagu võidelda. Kui oled vaid kahekesi, siis ei saa sa midagi. Praegu saame ikkagi mõjutada, natuke kaasa aidata, kasvõi mõnes üksikus punktis.

Jutt on esialgu teist ja Peetsist. On veel mõni teisitimõtleja?

Oli jutt Ando Lepsiga, tema on ka nagu täielik vastand. Kuid tema arvas, et see on nüüd küll viimane võimalus välja astuda. Et tuleks püüda sees ikka teha kihutustööd nii palju kui võimalik ja võtta, mis võtta annab.

Eks seda ole hääletustel näha. Meie oleme hääletanud ikka nii, kuidas meie südametunnistus ütleb ja põhikiri ette näeb.

Miks te ütlesite, et valiku tegemisel on oluline koht Riigikogu juhatuse valimistel?

Asi selles, keda sinna valida. Ei ole veel otseselt selge, kes on meiepoolne kandidaat. Eks kindlasti Rüütel aseesimeheks. Aga keda toetame esimehe kohale? Siin pakub end iga päev ju Nugis. Ma ei oskagi öelda, kelle poolt hääletame.

Ka Rüütli kohta on natuke pretensioone. Tema KMÜ juhatajana pidanuks rohkem üles näitama initsiatiivi ning kaitsma meie organisatsiooni. Aga noh, nii see on. Rüütel on Rüütel ja midagi teha ei saa.

Kokkuvõttes: täna-homme Põllumeeste Kogu veel valitsusliidust välja ei astu?

Täna ja homme võibolla tõesti ei astu. 26. veebruaril on meie juhatus Tartus, siis võibolla otsustame lõplikult.

Kui te ikkagi otsustaksite fraktsioonist lahkuda, on ka teisi kaasatulijaid?

Ei saa ju. Ma sain aru nii, et kui me oleme selle koalitsiooniga juba tulnud, siis me ei saa moodustada teist fraktsiooni.

Kui nii läheks, kas tuleks veel keegi KMÜ saadikurühmadest kaasa?

Raske öelda, ei saa iga inimese eest vastata.

Olen justkui aru saanud, et osa mõtleb nii nagu teie.

On küll nii. Isegi Maaliidust Villu Müüripeal, vaatasin, hääletas meie poolt. Eks tema ole ka talumees. Kuid kõik ju kaaluvad, mis ma seal üksinda teen. Ei saa midagi teha, ei ole mingit sõnaõigust ning kaotad oma õigused.

Kui palju on teile vastavat pöördumist juba ette heidetud?

Ei ole ette heidetud. Kõik on väga viisakad olnud.

Kuid iseenesest olete hakkama saanud suhteliselt erandliku sammuga.

No see oli ammu teada, see ei olnud mingi uudis.

See ei olnudki uudis?

See ei olnud Koonderakonnale uudiseks. Vähi teadis seda juba ammu.

Et kavatsete lahkuda?

Et meie ei ole seda meelt, et tuleks liituda Reformierakonnaga. See oli tal juba alguses teada. Juba eelmise aasta märtsis selgitasin, miks me ei taha liituda Reformierakonnaga.

Miks siis?

Põllumeeste Kogu põhikiri näeb ette, et meie võitleme Eesti küla ja talu taastamise eest. Reformierakond on ju täiesti vastandlik, nemad ei tunnista põllumajandust.

Kui Põllumeeste Kogu juhatus otsustab lahkuda, kelle juurde siis? Kas Mõõdukad?

Ei, Mõõdukate juurde ei lähe. Pigem siis sinna, kuhu Talurahva Erakond läks.

Isamaaliit?

Jaa, sinnapoole. Oleme ikka parempoolne erakond.

Mul oli läbirääkimisi ka Keskerakonnaga. Vaatan, et Savisaare programm on veel kõige põllumajanduse lähedasem programm. Ja seda arvestades tegi Vähi minu arvates väga suure vea, et laskis Savisaare põhja.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996

    Tagasi üles