Merita pank lõikab kasu Eesti-Soome äri kasvust, Hansapangast 200 korda suurem, Miljonid on kinni eurotunneli all

ARGO IDEON

Soome Merita panga umbes 1000 ärikliendiga Tallinna harukontorit võib pidada tõsiseltvõetavaimaks Eestis tegutsevaks välispangaks. Filiaal on mahult jõudnud Eesti pankade esikümnesse.

Merita panga Tallinna kontor ei ole tegutsenud veel aastatki, kuid selle areng on Senior Manager Erkki Poutiaineni sõnade kohaselt suundunud kavakohaselt ülesmäge. Panga peamisi turunishshe on Soomega seotud firmadele ja kaubavahetusele pangateenuste pakkumine. Lisaks Soome, Rootsi ja teiste välisriikide firmadele on klientide seas ka mõned puhtalt Eesti päritolu ettevõtted.

«Raske on hinnata, kui suur osa meie tuhandest kliendist on Eesti firmad, sest paljud siin registreeritud klientidest kuuluvad tegelikult Soome kapitalile,» ütles Poutiainen.

Enne Merita kontori avamist tegutsesid Tallinnas selle eelkäijate, Soome pankade Kansallis-Osakepankki (KOP) ja Suomen Yhdyspankki (SYP) esindused, mida kavatseti hiljem kontoriteks muuta. Mullu kevadel toimus Soomes kahe pangagrupi laineid löönud ühinemine, mis viis kokku ka SYPi ja KOPi tegevuse Tallinnas. Kahe panga liitmine ei ole senini päriselt lõppenud. Vaid nädal tagasi toimus arvutisüsteemide mitusada miljonit marka maksma läinud ühendamine, mis Merita-siseselt ristiti pretensioonikalt Big Bangiks («suur pauk»). Pärast põhjalikku ettevalmistust viidi ühe nädalavahetuse jooksul ühtsesse süsteemi mitu miljonit kliendikontot. Poutiaineni andmeil oli tegemist maailmas seni suurima selletaolise ettevõtmisega, mis Tallinna kontorit puudutas aga vaid riivamisi.

Panga jurist Juhani Seilenthal ütles, et Merita Tallinna harukontor on andnud Eesti ettevõtetele välja seni paarkümmend laenu. Laenusaajad on reeglina seotud Soome Merita emapangale hästituntud Põhjamaade firmadega, mis enamasti on ka laene käendanud. Valuutalaenude intressi baasiks on HELIBOR või LIBOR, millele pank lisab marginaali. Eesti krooni laenuintress on seevastu olnud kokkuleppeline ja valuutalaenude omast kõrgem, kuna Seilenthali sõnade kohaselt «on Eesti kroon lihtsalt kallim valuuta». Arvelduskrediidi baasintress on Merita filiaalis 13%.

Aastavahetusel oli Soome suurima pangagrupi Merita bilansimaht 278,7 miljardit marka (ligi 710 miljardit Eesti krooni), mis ületab Eesti suurima kommertspanga tiitlit hoidva Hansapanga vastava näitaja umbes 200-kordselt. Merita panga Tallinna kontori bilansimaht ulatus mullu sügisel ligi 300 miljoni kroonini. Sellega edestab filiaal näiteks ERA panka, Innovatsioonipanka ja Krediidipanka.

Teistest Soome pankadest on Eestis jala maha saanud Postipankki ja OKO pank, kuid neil on esialgu avatud vaid esindused. «Oma kogemustest võin öelda, et kontori asutamine on viinud meie tegevuse Eestis uuele tasemele,» viitas Poutiainen Merita panga edumaale kodukonkurentide ees. Esindus saab tema sõnutsi vaid peakontori teenuseid vahendada.

Merita Tallinna kontor on avaldanud soovi astuda ka Eesti Pangaliidu liikmeks, kuid takistuseks on erimeelsus liikmemaksu suuruse osas. Seda tuleks tasuda vastavalt panga bilansimahule. Pangaliit arvestaks Meritalt heameelega liikmemaksu kogu emapanga bilansilt. «See tähendaks, et maksaksime kinni kogu pangaliidu tegevuse,» leidis Poutiainen, kelle sõnul on Merita nõus vaid Tallinna filiaali suurust arvesse võtva liikmemaksuga.

Tallinnas tegutsevat Soome panka puudutab otseselt ka Eesti Panga ja pangaliidu koostöös valminud hoiuste tagamise seaduseelnõu, mille kohaselt kuuluksid esialgu tagamisele kuni 20 000-kroonised hoiused 90% ulatuses. Et Merita pangas asuvad hoiused on hetkel tagatud vastavalt Soome seadustele täielikult, piiranguteta ja 100-protsendiliselt, tähendaks Eesti hoiusetagamissüsteemi laienemine Merita filiaali klientide jaoks senisest ebasoodsamaid tingimusi.

Kahest ühinenud pangast on Meritale päranduseks jäänud hulgaliselt halbu laene. Üks näiteid on La Manchei alusesse raudteetunnelisse maetud raha, millest 1995. aastal tuli kirjutada kahjudesse 62 miljonit Soome marka. «Eurotunnel oli mammutprojekt, mille ehitust finantseeris enamik Londonis tegutsevaid panku,» rääkis Poutiainen. Praegusele Meritale jäänud osa oli projektis suhteliselt väike. Eurotunneli ehitus kestis esialgu kavatsetust tunduvalt kauem ning maksis tunnelisündikaadile planeeritust enam, mis on sajandi ettevõtmisele tekitanud märkimisväärseid finantsraskusi. Poutiaineni sõnade kohaselt ei saa projekti paigutatud raha siiski lugeda täielikult kadunud summade kilda.

Hoolimata mitmele poole kadunud rahast õnnestus Merita kontsernil mullu kahjumist väljuda ja lõpetada 1995. aasta 491 miljoni marga suuruse kasumiga. 1994. aastal olid praegusesse kontserni kuuluvad pangad jäänud 1,273 miljardi margaga kahjumisse.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele