L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

KUNSTLIKULT TEKITATUD TELESÕDA, KUI HEA SÕBER ON HELMUT KOHL

NN
KUNSTLIKULT TEKITATUD TELESÕDA, KUI HEA SÕBER ON HELMUT KOHL
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
VAHUR KALMRE

Taas on Eesti kultuuriminister, seekord Jaak Allik, sattunud teleseriaalide ja poliitika tõmbtuultesse. Just Allik peab pärast ringhäälinguloa komisjoni nõu ärakuulamist lõplikult otsustama, kellele oma taotluse esitanud teletegijatest antakse ringhäälinguluba.

Televaatajale tähendab see, kas tuttaval kanalil on võimalik ka edaspidi vaadata EVTV/RTV saateid ja seriaale TV-3 nime all või antakse see kanal näiteks veel sündimata teleprogrammile, mida justkui tahaksid tegema hakata Kuku raadio omanikud Rein Lang ja Hans H. Luik (AS Trio).

Langi ja Luige äkkosalemine telekanalite konkursil on ühelt poolt selgelt destruktiivse, teiselt poolt aga ka poliitilise iseloomuga.

Praegu pole AS Trio teleprogrammi tegemiseks kaugeltki valmis. Triolased on juba väljendunud, et juhul, kui luba antakse neile, eks siis tule ka teleprogrammile mõtlema hakata. Siiani nad seda järelikult tõsiselt teinud pole, mis tõestab veel kord, et nad ei taha niivõrd ise teleturule tulla, kuivõrd proovivad segada TV-3 oma kanali saamisel.

Loomulikult on Luik juba jõudnud välja käia oma igavese postulaadi väliskapitali kahjulikkusest Eesti ajakirjandusele. Paraku tõestab tegelikkus, et just Eesti sisekapital on Eesti ajakirjanduse sõltumatusele raskemad päitsed.

Eesti poliitika ja ärimaailm on nii tihedalt põimunud, et Reformierakonna ideoloogil Langil on väga raske tõestada, et raadio- ja teletööd tehes on ta sellest ideoloogiast sõltumatu.

Ringhäälinguloa komisjonil on, mida enne Allikule nõu andmist uurida. Neid lausa kohustab selleks ka näiteks ringhäälinguseaduse 40. paragrahv, mille järgi ringhäälinguluba keelatakse välja anda, kui televisiooni- ja raadiojaama valdaja või päeva- ja nädalalehe vastutav väljaandja muutuks samaaegselt televisiooni, raadio ja päeva- või nädalalehe vastutavaks väljaandjaks. Langile-Luigele telekanali andmisega satuks niisugusesse monopolisti seisusesse ei keegi muu kui Hans H. Luik (ajalehed, raadiod, siis ka televisioon).

Koonderakondlasest kultuuriminister Allik võib oma otsusega nüüd kärpida tiibu Reformierakonna ühel ideoloogil Langil. Lisaks aga on Koonderakonna üks nüüdseid juhte Mart Siimann ju RTV endine peategija. Nii aga pannakse «Vaprad ja ilusad» ning «Armastuse dzungel» jälle kohalikku poliitikat tegema.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

TAAVET LIIAS

Venemaa president Boriss Jeltsin nimetas eile Moskvas viibivat Saksamaa liidukantslerit Helmut Kohli oma parimaks sõbraks. Kohl on korduvalt käinud näiteks Washingtonis, kuid USA president pole Euroopa võimsaima tööstusriigi juhti kunagi oma sõbraks nimetanud.

Kohl asus Moskva suunas teele teadmisega, et Venemaa luureteenistuste aktiivsus Saksamaal aina kasvab ja mitmed Vene diplomaadid on just spionaazisüüdistusega pidanud Saksamaalt lahkuma. Vähe sellest, kaks nädalat tagasi käskis Jeltsin laiendada luuretegevust välismaal, et vähendada Venemaa tehnoloogilist mahajäämust Läänest.

Kummaliselt kukub välja. Kohl teab, et Venemaa on aktiviseerinud luuretegevust Saksamaal ja laseb ennast ikkagi oma sõbraks nimetada. Ja kavatseb jätkata abi andmist Venemaale. Normaalses poliitikas esitaks Kohl Saksamaa protesti ja ähvardaks majandusabi katkestamisega.

Viimasega Kohl küll Moskvas ähvardas, kuid üksnes juhuks, kui Jeltsinit tagasi ei valita ja uus president lahkub reformikursilt.

Põhjusi, miks Kohl ja Saksamaa tema taga nii väga Jeltsini tagasivalimisest unistavad, võib olla mitmeid.

Saksamaa ajakirjandus süüdistab Kohli liigses leplikkuses Venemaa poliitikas. Võimalik, et Saksamaa poliitilised liidrid usuvad tõepoolest, et Venemaad õnnestub meelitada Euroopaga ühte julgeolekustruktuuri, mis loob Euroopas olukorra, kus on nii hundid söönud (Venemaa) kui ka lambad terved (Vahe-Euroopa). Järelikult on loogiline, et tuleb toetada igati Venemaa majandusreforme, et Venemaast saaks normaalne Euroopa riik.

Paraku nõuab Jeltsin oma spioonidelt, et need Läänest saladusi varastades kõrvaldaksid Venemaa tehnoloogilise mahajäämuse. Peamine, mida Venemaa Läänest vajab, on moodne sõjatehnoloogia. Seega pole Venemaa loobunud plaanist kunagi taas relvajõule toetudes maailmas olulist rolli mängida.

Seega on alust arvata, et Kohl on Jeltsini südamesõber üksnes Venemaa presidendivalimiste ajaks. Pikaajaline sõprus mõjuks halvasti mitte ainult Vahe-Euroopale, vaid ka Saksamaale endale.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Impressum

Webmaster, lehekülje algusesse

Copyright © Postimees 1996

Tagasi üles