Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAAN KELDER
Eesti Hoiupanga eelmise aasta auditeeritud puhaskasum oli oodatud 20 miljoni asemel 27,8 miljonit, selle aasta kasumiks võib ennustada vähemalt 50 miljonit krooni, ütles panga juhatuse esimees Olari Taal eile Tartus peetud pressikonverentsil.
Taali hinnangul tuleb käesolev aasta pangale küllalt rahulik. «Hoiupank hakkab realiseerima tehnoloogilist edu, mis meil teiste pankadega võrreldes on, Hansapank muidugi välja arvatud.»
Et varasematest aastatest on panga bilansis üleval 48,5 miljoni kroonine kahjum, teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku eelmise aasta kasum reinvesteerida, mis peaks mõjuma soodsalt aktsia hinnale, kinnitas Taal. «Panga tulud kasvasid mullu 2,3 korda, kulud vaid 38%.»
Taali sõnul oli Hoiupangale eelmise aasta kõige tähtsam sündmus panga avalik aktsiaemissioon ja tulek aktsiaturule. Eelmise aasta oktoobrist on Hoiupanga aktsia hind tõusnud 14 kroonilt 20 kroonini ehk ligi 40%. «Hoiupanga uus aktsiaemissioon on plaanis tänavu augustis-septembris, tahame omakapitali suurendada vähemalt saja miljoni krooni võrra,» kinnitas Taal. Praegu on Hoiupangal ligi 800 aktsionäri. Hoiupank pani möödunud aastal tööle üle-eestilise on-line-süsteemi, mis hõlmab 130 kontorit. Edukas on olnud pangakaartide müük - eelmise aasta aprilli keskpaigast aastavahetuseni müüs pank ligi 70 000 kaarti, mis viis Hoiupanga turuliidriks. «Praegu tuleb juurde 9-10000 kaarti kuus ja me ei näe, et tempo enne sügist aeglustuks. Siis võib olla hakkab turg täis saama,» arvas Taal.
Olari Taali sõnul Hoiupank otsustanud alates aprillist hakata andma kümneaastase tähtajaga ja 12-protsendilise intressiga eluasemelaenu. «Laenu tahame välja anda viis kuni seitse miljonit krooni kuus, kokku vähemalt 40 miljonit krooni,» ütles ta.
Hoiupanga laenutoode on mõeldud konkureerima Hansapanga sama intressi ja tähtajaga eluasemelaenuga, ehkki mõned detailid on erinevad. Esialgse informatsiooni põhjal kavatses Hoiupank oma eluasemelaenu lühema tähtaja ja kõrgema intressiga, kuid et pangal on lootust saada sügisel rahvusvahelistelt rahandusorganisatsioonidelt uusi krediidiliine, tuleb turule soodsam laen. Krediidiliini saamine on otseselt sõltuv omakapitali suurendamisest.
Panga laenudivisjoni direktor Aivar Rehe ütles, et laen on ettevalmistus 15-aastase elamusasemelaenu toomiseks Eestisse, mida toetaks Maailmapank. Rehe hinnangul kavatseb pank sel aastal laenuportfelli suurendada vähemalt 600 miljoni krooni võrra. Ka õppelaenude võtmine Hoiupangast on viimase aastaga kasvanud nii suureks, et see hakkab kasumit tooma. Möödunud aastal andis Hoiupank 39,5 miljonit krooni õppelaenu.
«Õppelaenude osas on rahapuudus, mais-juunis tulevad läbirääkimised haridus- ja rahandusministeeriumiga ning kui lisaraha ei leita, on võimalik laenukontseptsiooni ümberhindamine,» ütles Rehe.
Eesti suuruselt teise panga Hoiupanga laenuportfell kasvas eelmise aasta jooksul 80,2 protsenti ehk 469,4 miljonit krooni. Portfelli maht ületas aasta lõpuks miljardi krooni piiri, ulatudes 1,030 miljardi kroonini.
Sarnaselt Hansapangaga tunneb ka Hoiupank huvi Läti pangandusturu vastu, kuid Olari Taali sõnul on veel vara öelda, millises sealses pangas oleks kasulik osalus osta või kellega koostööd teha.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ARGO IDEON
Soome ICL Data Oy omandas Eesti arvutifirma Systest Plus AS kogu aktsiapaki, ütles «Postimehele» ICL Data Lõuna-Soome hooldusjuht Claus Carpelan.
Arvutustehnika hooldusele ja remondile spetsialiseerunud Systest Plus kuulus tegevdirektor Ants Roose sõnul varem Eesti eraisikutele. 1992. aastal asutatud firma aastakäive on umbes 6 miljonit krooni, ettevõte annab tööd 20 inimesele.
Tehingu summat ei nõustunud ei Soome ega Eesti osapool avalikustama. Carpelani sõnul ostis Põhjamaade suurim arvutustehnikafirma Systest Plusi eesmärgiga laiendada oma tegevust Eestis. Konkreetselt hakkab Eesti tütarfirma tegelema remondi- ja hooldusteenuste osutamisega nii ICLi kui ka teisi kaubamärke kandvatele arvutustehnikaseadmetele. «Oluliselt on kavas laiendada Systest Plus-is tehtavaid allhanketöid ICLile,» kinnitas ta.
ICL sõlmis 1994. aasta juunis ka lepingu Eesti arvutifirmaga Kinex AS, millega osteti 20% Kinexi aktsiatest. Kinexi mullune käive oli ligi 18 miljonit krooni. «Nüüd sõlmitud tehing ei mõjuta ICLi koostööd Kinexiga,» kinnitas Carpelan.
85 protsenti ICL Data Oyst kuulub Jaapani korporatsioonile Fujitsu, 15 protsenti Kanada Northern Telecomile. ICL annab Soomes tööd umbes 2700 inimesele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TÕNIS HAAVEL, Hansapank
Möödunud nädal oli valuutaturgudel tunduvalt liikuvam kui sellele eelnenud paar seitsepäevakut. Suhteliselt olulisel kohal valuutaturgude tähelepanus oli Saksa keskpanga ehk Bundespanga koosolek, kust enamik analüütikuid ei oodanud absoluutselt mingisugust rahapoliitika muutust. Samal ajal ei olnud suuremad turutegijad selles millegipärast nii veendunud - igal juhul liikus dollar terve eelmise nädala ülespoole.
Selle põhjuseks nimetati ootust, et Bundespanga juhid siiski alandavad intresse. Loomulikult sakslased seda ei teinud (tegelikult oli juba varem küllaltki kõrgete Bundespanga ametnike poolt teatatud, et enne veebruari rahapakkumise näitajate analüüsimist ei kavatse keskpank intressiotsuseid vastu võtta) ja dollar tegi kerge jonksu allapoole, kuid hakkas uuesti tõusma enne, kui see allaliikumine oleks jõudnud teisi valuutasid mõjutama hakata.
Sellest uuest tõusust, mis lõpuks osutus isegi möödunud nädala kiireimaks ja ulatuslikumaks, võib järeldada, et pigem oli kogu möödunud nädala tõus tingitud pigem lühikeste positsioonide sulgemisest kui sakslaste otsuse ootusest. Ilmselt olid päris paljud diilerid pärast eelmist keskpanga istungit võtnud lühiajalised positsioonid allapoole ja nähes, et dollar siiski ei kavatse kukkuda, osteti nüüd müüdud dollarid tagasi.
Reedeõhtune tõus on märkimisväärne aga veel ühe teguri poolest - nimelt peetakse dollari ja Saksa marga vahelise kursi juures ülimalt oluliseks tasemeks 1,475 marga piiri. Et dollar sulgus reedel täpselt sellel tasemel, on analüütikud jagunenud pooleks: kas oodata langust uutele selle aasta madalaimatele tasemetele umbes 1,4 Saksa marga kanti või dollari uut ülestrendi ja lähemate kuude oluliselt kõrgemaid tasemeid (1,53-1,55 Saksa marka).
Loodetavasti annab käesolev nädal dollari osas taas pisut rohkem infot. Mõni pikem trend võiks ju tõepoolest juba alata. Seni on suuremate trendidega olnud Rootsi kroon, möödunud nädalal käis kurss koguni 1,75 Eesti krooni juures.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ROLAND AAS, Roland Aas on omavalitsusameti nõunik.
Eelmisel aastal lõppes Eesti-Rootsi kolmeaastane koostööprogramm, mis oli mõeldud Eesti regionaalse arengu toetuseks. Selle käigus asutati kolm ettevõtluskeskust: Võrus (Kagu-Eesti regioon), Viljandis (Lõuna- ka Kesk-Eesti) ja Jõhvis (Kirde-Eesti). Ettevõtluskeskuste tegevus on siiani olnud riikliku regionaalpoliitika peamine meetod.
Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalse Arengu Ameti regionaalarengu osakonna juhataja Jaak Maandi sõnul on loomulik, et Eesti geograafiline areng on praegu ebaühtlane. Vahed piirkondade vahel ei tohi siiski minna liiga suureks. Liiga suur on vahe siis, kui terved vallad või linnad kaotavad oma arenguvõime. Eestis on omavalitsusi, mis on sellise piirini jõudnud. Kõige otsesemalt tagab piirkonna arengu ettevõtete ja uute töökohtade loomine,» tõdes Maandi.
Piirkonna ettevõtluse arenguks on vaja tehnilist infrastruktuuri (teed, sadamad, side jne.).
«Teiseks on vaja kapitali. Aeg, mil majandus on normaalselt toiminud, on väga lühike ja kapitali varud seepärast väikesed,» ütles Maandi. Maapiirkondafes ei jätku kapitali. Normaalne oleks, et ettevõttel on vara, mida ta saaks kasutada näiteks tagatisena. Kogemused ja teadmised, kuidas investeeringuid rahastada, on valdkond, millega ettevõtluskeskused hakkasid tõsisemalt tegelema möödunud aastal,» ütles Maandi. Maandi sõnul on ettevõtluse arenguks vajalikud eeldused (infrastruktuur, kapital ja ettevõtluslembeline keskkond) täidetud Tallinnas ja võibolla veel mõnes suuremas linnas. Ettevõtluskeskused on püüdnud luua puuduvaid eeldusi maapiirkondades. Näiteks Võru- ja Viljandimaal ei ole piisaval hulgal teavet, koolitust, kontakte jm., mis viivad ettevõtja välisturgudele jne., lisas ta.
Esialgu on loodud kolm ettevõtluskeskust. Võru keskusel on filiaal Põlvas, Valgas ja Tõrvas, Jõhvi keskusel Rakveres ja Viljandi omal Jõgeval. «Need on seitse kõige enam toetust vajavat, Tallinnast suhteliselt kaugel asuvat maakonda, kus saab ettevõtlusele vajalikku teavet pakkuda. Keskused on regionaalpoliitika üks nurgakivi, sealt saab informatsiooni, nõu ja vajalikke kontakte,» tõdes Maandi.
Maandi sõnul on keskused pakkunud kohalikele ettevõtjatele soodustingimustel koolitust just nendel aladel, mille järele on kõige suurem vajadus. Koolitus on mõeldud eelkõige väikeettevõtjatele, kes sellest muidu oma väheste liikumisvõimaluste, ajapuuduse jm. tõttu ilma jääksid. Koolitust on pakutud raamatupidamise, arvuti, turustuse, firma juhtimise jm. aladel. Spetsiaalne koolitus on mõeldud ka neile, kes tahavad avada oma firmat.
Ettevõtete nõustamiseks on vaja konsultante ja spetsialiste. Keskuste kaudu on rakendatud tööle Rootsist tulnud ettevõtluskonsultante. Mõned neist on Eestis juba mitu aastat. On koolitatud ka Eesti konsultante, keda saab edaspidi pidevalt kasutada.
«Ettevõtjatele pakutavaid kursusi on vahel võimalik osaliselt doteerida. Kui seda teha ei saa, maksavad firmad need ise kinni,» ütles Maandi. «Mitmed ettevõtjad on käinud keskuste vahendusel välisriikides oma toodangule turgu või koostööpartnereid otsimas. Samuti on välisfirmade juhid tutvunud siinsete võimalustega. Praeguseks on sõlmitud lepingute käive ulatunud sadadesse miljonitesse kroonidesse,» ütles Maandi. Ettevõtluskeskused on aidanud korraldada ka rahvusvahelisi ettevõtlusmesse Jõhvis ja Põlvas.
Peale omavalitsusameti poolt algatatud ettevõtluskeskuste, mille juhtimises osalevad maavalitsused ja omavalitsusliidud, töötavad analoogilised keskused PHARE süsteemis Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. «Erinevus seisneb selles, et riik on keskused rajanud sinna, kus ettevõtluskeskkond on veel nõrk, PHARE omad on aga seal, kus tingimused on soodsamad ja firmasid rohkem. Seepärast töötavad need ka natuke teistel alustel,» ütles Maandi. «Vaatamata oma geograafilisele asukohale on kõigil ettevõtetel sarnased probleemid, ääremaades tulevad need lihtsalt rohkem esile. Seepärast peaks koordineerima süsteemi nii, et keskuste võrk hõlmaks kogu Eestit,» tõdes Maandi. See eeldab aga koostööd nii PHARE kui Jobs and Society asutatud keskustega.
Eesmärk oleks saavutada olukord, kus igas maakonnas oleks vastav keskus. Praegu puuduvad need täielikult Järva- ja Raplamaal.
Kagu-Eesti, Viljandi- ja Virumaa keskuste baasfinantseering on seni tulnud riigieelarvest regionaalsele arengule määratud summadest. Seni on olnud võimalik kasutada Rootsi regionaalameti NUTEK abirahasid.
Suund võetud sellele, et välisabi kadumisel oleksid keskused võimelised ise edasi töötama. Nüüdseks on Eestil olemas väljaõppe saanud inimesed ja ka ettevõtjad suudavad oma koolituse eest midagi maksta.
Maandi sõnul on vastutavad ministrid kinnitanud, et olemasolevate ettevõtluskeskuste rahastamine jätkub.
«Oleks lausa sensatsiooniline, kui olukorras, kus kõik pooldavad regionaalpoliitikat, ei jääks püsima väheseid efektiivselt toimivaid regionaalpoliitilisi meetmeid,» ütles ta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAAN LIITMÄE
Kinnisvaraprojektid on ühe suurima investeerimisharuna levinud eelkõige tugeva majanduse või kiire arengutempoga riikides. Seega on loomulik ka Eesti kinnisvarainvesteeringute turu pidev laienemine. Kinnisvarainvesteeringute puhul on oluline omaniku staatus, kontrolli-, kasutamis ja arendamise võimalus, lai lisafinantseerimise kasutamine, sularahavoogude stabiilsus, maksukilbid, teatud kinnisvaralise väärtuse alatine säilivus kruntide puhul. Miinuspoole pealt tuleks mainida selliste paigutuste madalat likviidsust, haldus- ja juhtimisprobleeme, vajaliku kapitali suurt mahtu, juriidilist komplitseeritust, valitsuse sekkumise võimalusi, kinnisvaraturu tsüklilisust. Riskide hindamiseks ning kontrollimiseks saab investor siinjuures kasutada erinevaid võimalusi - objektide ostu-müügi tingimused, omandivorm, finantseerimine, maksusüsteem, investeerimisobjekti asend, selle halduse ja üüritingimused.
Eestis on kinnisvaraprojektid tavaliselt suurema investeeringu osa. Teiste sõnadega jätkab investor oma kinnisvara-arendus objekti kasutamist muude äriplaanide elluviimiseks. Head näited on siin ellu viidud ostukeskuste ja büroohoonete projektid, kus finantseerijad saavad kasutada objektis asuvaid pindasid. Muu maailma kinnisvarainvesteerijad üritavad kas valmis ehitatud hooned realiseerida ning soovi korral haldusega edasi tegelda või säilitavad omanikuõiguse, püüdes pikema perioodi jooksul teenida läbi üürimiste ning halduse paigutatud ressursse tagasi. Eriti tugevad investorid on siinjuures pikemaajaliselt erinevad pensioni-, kinnisvara- ning kindlustusfondid. Lühiajalisemate projektidega tegelejate ring on hoopis laiem - ehitajad, erinevad finantsasutused, suured korporatsioonid. Siinsel turul jääbki veel puudu tugevatest pika-ajaliste kinnisvarainvesteeringute tegijatest, kes oleks võimelised projekte arendama toetudes piisavale kapitalile. Selliselt baasilt on ka efektiivsem äriidee järjekindel rakendamine.
Arvestades eraisikute keskmiselt madalaid sissetulekuid, tundub investeerimine laiade masside poolt ebareaalsena. Seda tühimikku on asunud täitma erinevad finantsorganisatsioonid, kes püüdes koguda eraisikute sääste väikestes mahtudes, investeerivad need edasi kinnisvaraturul, mis on äärmiselt tervitatav nähtus. Kuigi hetkel ei suuda kinnisvarasse investeerijad veel pakkuda niivõrd ahvatlevaid tulemeid, kui mitmed teised majandusharud, peab meelde jätma antud investeeringute pikaajalise iseloomu ning stabiilsed sissetulekud. Alalhoidliku investori eelistuste juures on igati mõistetav pöördumine kinnisvarapaigutuste poole.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1996