Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARGO IDEON
Kaks Eesti suurimat panka - Hansapank ja Hoiupank - on alustanud selget konkurentsirebimist eraisikutest klientide võitmise pärast, sest mõlemad on teatanud sarnastel tingimustel väljastatava pikaajalise eluasemelaenu turule toomisest.
«Täna on Hoiupank kindlasti Hansapanga kõige suurem konkurent,» kinnitas Hansapanga laenude ja suurkliendisuhete divisjoni direktor Indrek Neivelt kolmapäeval «Postimehele». «On selge, et kui meie tegime esimese sammu eraisikulaenude intressi alla toomiseks, siis pole ka teistel midagi muud teha, kui tuleb järele tulla. Üllatusin siiski, et Hoiupank hakkas nüüd kohe samamoodi, samasuguste tingimustega pihta. Aga selge on ka see, et kliendid on päris liikuvad. Eriti suuremate, alates poolest miljonist kroonist võetavate laenude puhul on see nii. Kui üks pank alandab intressi, siis peab teine kohe järele tulema, muidu joostakse üle.»
Samas arvas Neivelt, et võrreldes reaalse laenunõudlusega on pankade võimsus seni väga väike. Seda näitab kasvõi asjaolu, et laenatakse ka pandimajadest, makstes 10-protsendist kuuintressi. Eraisikust klient peaks Neivelti sõnul ka ise enesele teadvustama, missuguse kohustuse ta enesele laenuvõtmisega kaela võtab. «Kui ta peab ikkagi järgmised 10 aastat oma igakuisest sissetulekust 30% kusagile ära maksma, on see tegelikult päris raske koormus. See ei ole lihtne otsus ja oleks tore, et kui inimene asetab endale nii pikaajalise kohustuse, oleks ta ka ise mõelnud selle otsuse üle kauem, kui vaid kaks päeva või nädala».
«Panga seisukohalt on laenutoote disainimisel kõige suurem risk terve tootega mööda panna. Kui lubaksime 70% või kasvõi 50% tuludest laenu teenindamiseks kasutada, võiks juhtuda, et mitte keegi ei suuda laenu tagasi maksta. Reeglid tuleb paika panna võimalikult täpselt ja arvestades maailma kogemust,» rääkis Hansapanga laenujuht. Ka nõutav 5000-kroonine laenuvõtja brutosissetuleku alampiir ei ole õhust tulnud, sest Neivelti sõnutsi on päris selge, et 1000-2000-kroonisest sissetulekust praegu Eestis ilmselt midagi kõrvale panna ei suudeta. Hansapangal on ka omad põhjendused nõudele, et pikaajaline laen antakse Saksa marga baasil. «Kroon on tänaseks ainult kolm ja pool aastat vana ning risk võetakse kuni 10 aastaks,» ütles Neivelt. «Võib meelde tuletada, millised olid valuutas arvestades meie sissetulekud mõni aasta tagasi. Loodan, et sellist aega enam ei tule - kui see peaks aga tulema, on selge, et ega siis laenu tagasimaksmiseks inimestel raha küll ei jätku.» Pank on seega optimistlik, et midagi ei juhtu. «Kui enamik Riigikogu liikmeist võtaks Saksa margas laenu, võiks päris rahulikult magada, sest kui nad peaksid kunagi hääletama näiteks krooni kursi muutmise üle, arvutaks igaüks vähemalt näppudel üle, mis see talle enesele tähendab,» muigas Hansapanga laenudivisjoni direktor.
Hetkel on Hansapanga kogu laenuportfellis eraisikulaenude osa umbes 5%, mis on arenenud maade pankadega võrreldes erakordselt vähe. «Tulevikus peaks see kasvama vähemalt 20 protsendini,» ootab Neivelt. Pikaajalise eluasemelaenu võtmist soodustab ka asjaolu, et sellelt makstava intressi saab sellest aastast vähendada maksustatavast tulust.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
11. märtsil algab ostupakkumiste vastuvõtt nelja ettevõtte - Tallinna Külmhoone, Tartu Külmhoone, Keila TERKO ja Sangla turbakombinaadi aktsiate erastamiseks. Sellele järgnevas voorus hakkab EEA rakendama juba uut aktsiate avaliku müügi korda, mille valitsus kinnitas veebruari lõpus.
Eelmises voorus huvitasid suurinvestoreid eelkõige Norma ja Eesti Näitused, väikeinvestorid ostsid praktiliselt kõik Viljandi ATP ja Saku Autobaasi vähemusaktsiad.
Aktsiate avaliku müügi juhi Martin Kruusi sõnul oli eelmine voor eriline ka seetõttu, et nii suur- kui väikeinvestorid tegid valdavalt esimest tüüpi pakkumisi, mille puhul aktsiahinda ei fikseerita.
Kruus mainis, et käesoleval aastal kavatseb EEA kuulutada välja umbes 4 aktsiate avaliku müügi vooru, milles võivad müüki minna Rakvere Lihakombinaadi, Kalevi, Eesti Gaasi, Tarmeko ja Tallinna Mööblimaja vähemusaktsiad. Liviko ja EMEXI 5-10 protsendi aktsiate müüki ei ole EEA veel arutanud. Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi direktor Martti Kuldma ütles, et praeguse aktsiate avaliku müügi voorus peavad investorid toimima samamoodi nagu eelnevateski voorudes. See tähendab, et üksikisikul tuleb avada pangas väärtpaberikonto ja reserveerida vajalikus summas EVPd. Pärast seda peab investor täitma ostutaotluse ning lisama sellele reserveerimistunnistuse ning esitama dokumendid pangale, kus tal on avatud väärtpaberikonto.
Pärast ostutaotluste vastuvõtu lõppu ja kontrollimisi esitab keskdepositoorium tulemused EEA nõukogule, mis kinnitab tulemused üldjuhul kahe nädala jooksul. Investor saab tavaliselt 3-4 nädalat pärast ostutaotluste vastuvõtu lõppemist teate aktsiate omandamise või mitteomandamise kohta. Kuldma ütles, et veebruari lõpus kinnitas valitsus aktsiate avaliku müügi korra uue redaktsiooni, mis sisaldab uusi võimalusi. Aktsiate eest võib tasuda kohe märkimisel, sel juhul kantakse investori EVPd elektrooniliselt keskdepositooriumi arvele ning puudub vajadus EVPde reserveerimiseks. Niisugune kord väldib võimalikke vigu reserveerimise käigus ning investor saab kasutamata jäänud EVPd vabaks 2-3 päeva pärast müügitulemuste kinnitamist EEA nõukogu poolt.
Teine muudatus on see, et kirjalikule pakkumisele lisandub ka suuline ehk oksjonimeetod. Oksjonit saab korraldada kas eraldi või kombineeritult kirjaliku pakkumisega. Kombineeritud enampakkumise puhul kujuneb oksjonil alghinnaks kirjalikus voorus 1. tüüpi pakkumiste põhjal arvutatud tasakaaluhind. Kombineeritud enampakkumise korral saabki kirjalikus voorus teha vaid esimest tüüpi pakkumisi.
Kuldma rõhutas, et suulises enampakkumises saavad osaleda vaid väärtpaberituru kutselised osalised, kes on saanud väärtpaberiametilt vastava litsentsi.
Oksjonil esitavad kõik osalised esmalt oma soovid aktsiate arvu osas. Kui kokku soovitakse rohkem aktsiaid, kui on müügis, siis tõstab oksjoni korraldaja aktsia hinda. Nii jätkub seni, kuni soovitud aktsiate arv on väiksem müügis olevate aktsiate arvust. Oksjonil osalejad peavad eelnevalt kandma EVPd keskdepositooriumi või oksjoni korraldaja EVP-kontole. Igas pakkumiste voorus kontrollitakse pakkuja EVPde arvu kontol. See kõrvaldab bluffimise võimaluse oksjonil.
Kruus mainis, et ühes aktsiate avaliku müügi voorus rakendab EEA iga ettevõtte puhul ainult ühte moodust - kirjalikku, suulist või kombineeritud enampakkumist. Konkreetse mooduse valiku otsustab EEA nõukogu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAGNAR SASS
Eile avati AS Tartu Näituste messihallis rõiva- ja jalatsimess, millel osaleb ligi kolmkümmend tekstiiltooteid, rõivaid, jalatseid ja kosmeetikat pakkuvat firmat. Huvitavaks teevad messi täna ja homme toimuvad moedemonstratsioonid, arvas Tartu Näituste reklaamijuht Margus Kikkul.
Tuntumatest firmadest osalevad näitusel Soome rõivatootja Marimekko, Walko, Eesti Tekstiil ja Teaspon. Küsimusele, miks ei ole messil teisi Eesti suuremaid rõivatootjaid, vastas Tartu Näituste projektijuht Aivar Sein, et igaühel on oma reklaamistrateegia. «Eesti suuremad rõivatootjad ei osale ka Tallinna messidel, sest nende põhihuvi on suunatud Soome ja Venemaale,» märkis Aivar Sein.
«Oleme segamessidest peaaegu täielikult loobunud, kuid näitusel esindatud temaatika väärib eraldi messi korraldamist. Me ei pretendeeri moemessile, neid peetakse Tallinnas, kuid ka Lõuna-Eestis peaks midagi sellesarnast olema,» rääkis Margus Kikkul.
«Kõik messil osalejad said ka võimaluse osaleda moedemonstratsioonil, seda lubas kasutada 17 firmat. Soovime taastada moeetenduste andmise Tartus,» ütles Kikkul.
Messil osaleva Valga rõivatootja Walko arvates on külastajatele avanev pilt hõre. «Messi õnnestumist saab hinnata alles selle lõppedes. Sellised messid peaksid läbi lööma, sest Tallinna messid ei kata kogu Eestit,» arvas Walko müügiesindaja Uku Nurm.
Tekspo 96 jääb avatuks laupäevani. Järgmine üritus Tartu Näituste ruumides on teadus- ja haridusmess Innovaatika 96
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Kohalikud omavalitsused ei suuda kasutada neile teatud objektide munitsipaliseerimiseks eraldatud raha, ütles eile erastamisagentuuri nõukogu aseesimees Ants Leemets.
Leemetsa sõnul selgus, et mitmel omavalitsusel on jäänud sihtotstarbeline raha kasutamata. Vinni vallavalitsus ei ole näiteks leidnud rakendust 234 tuhandele kroonile, kuigi selle raha eraldas riik juba 1995. aasta mais. Samasuguseid vallavalitsusi on veel mitu.
Leemetsa sõnul on kaks võimalust - riik on liiga palju raha eraldanud või ei ole omavalitsused raha kasutamisse tõsiselt suhtunud. Tulevikus on raha eraldamisel vaja sõlmitavates lepingutes täpselt määratleda, milliseks ajaks peavad tööd tehtud olema. Kui raha jääb õigeks ajaks kasutamata, siis tuleb see tagastada.
EEA arutas ka endise Tallinna Laevaremonditehase ning Linnahalli kõrval asuva Nõukogude armeele kuulunud betoonitehase maa-alal asuvate objektide munitsipaliseerimist. Tallinna linnavalitsusel on konkreetne kava Kesklinna sadama ümbruses paikneva maa-ala arendamiseks.
Leemetsa väitel jäi ka siin eile otsus tegemata, sest nõukogu liikmete arvamused läksid lahku. Eesti Panga esindaja leidis, et panga huvid võivad munitsipaliseerimise käigus saada kahjustatud, sest Eesti Pank on selles piirkonnas endine maaomanik. Lahendus loodetakse leida järgmisel istungil.
Nõukogu lükkas eile tagasi ka taotluse munitsipaliseerida mitu Eesti Raudteele kuuluvat raudteejaama. Ants Leemetsa sõnul arutas nõukogu Taebla, Palivere ja veel mõne Eesti Raudteele kuuluva jaamahoone munitsipaliseerimist, kuid mingit otsust ei langetatud. Teede- ja sideministeeriumilt soovib nõukogu saada selgitust, mida jaamahoonete munitsipaliseerimine endast õieti kujutab.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Eelmisel nädalal tegi EEA nõukogu agentuuri tegevjuhtkonnale ülesandeks koostada maa müügi reeglid. Maa müümisel peab agentuur tegema koostööd kohalike omavalitsustega. Erastamisagentuuri nõukogu aseesimehe Ants Leemetsa sõnul vaatas nõukogu eile läbi maa müügiga seotud protseduurid, mis lähtuvad valitsuse kehtestatud korrast.
Kord näeb ette, et maa erastamise avaldus tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Samas ei määratle kord, kui kaua võib omavalitsus avaldust kaaluda. Ebaselge on seegi, kas omavalitsusel on maatüki müügi suhtes lõplik vetoõigus või saab otsust ka kohtus vaidlustada. Kõik need puudused aga pidurdavad Leemetsa hinnangul maa müüki.
EEA peadirektori Väino Sarneti sõnul on agentuuri esmane kohus tagada maamüügi hoogne algus. Agentuuri töö tõhusust selles vallas saab hinnata müüdud kruntide arvuga. See omakorda eeldab, et kohalikud omavalitsused vaataksid esitatud avaldused võimalikult kiiresti läbi.
Sarneti sõnul on EEA juba pöördunud paljude riigi vara erastanud firmade poole, et need esitaksid kohalikele omavalitsustele ettevõtete alla jääva maa ostu avalduse. Ta lisas, et kehtiva korra järgi on omavalitsustel avalduste «läbilaskmisel» suured volitused ja seetõttu ei ole kunagi teda, kui kaua kooskõlastamine aega võtab.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ALO KULLAMAA
Suuremate ettevõtete aktsiad ei ole enam päris kindlasti alahinnatud. Sellele vaatamata tundub hinnatõus jätkuvat. Rekordeid fikseeritakse nii rohkelt, et neile ei pöörata enam tähelepanu.
Ühelt poolt on aktsiate hinna tõusu taga suurettevõtete suhteliselt head eelmise aasta majandustulemused, lisaks annavad optimismiks põhjust ka käesolevaks aastaks tehtud kasumiprognoosid.
Teisalt on buumi peamiseks põhjuseks pigem likviidsete aktsiate piiratud kogus turul. Olulise hinnatõusu on läbi teinud ju vaid Hansapanga, Hoiupanga, Saku Õlletehase, Tallinna Kaubamaja ja Tallinna Panga aktsiad. Seni viimase lootustandva aktsiana on diilerid selles reas enda jaoks «avastanud» Forekspanga.
Nende ettevõtete turuväärtus on kokku küll üle 2 miljardi krooni, kuid aktsiatest on turul reaalselt kaubeldav vaid väike osa. Ülejäänu seisab portfellides suurinvestoritel, kes ei pruugi lähiajal oma osalust müüa. Häid aktsiaid on turul seega piiratud hulk. Vaid Hoiupank on teatanud uute aktsiate emiteerimisest ja sedagi alles sügisel.
Üldiselt on huvi ja nõudlus eespool mainitud 6 aktsia järele pidevalt püsinud ja kasvanud. Eelmise nädala rekordilisest järelturu tehingute käibest (42,1 miljonit krooni) andsid need kohalikud blue chipsid 93 protsenti. Võlakirjaturg püsib samas ainult Hüvitusfondi obligatsioonide toel.
Juhtivate aktsiate kiire hinnatõus toob väärtpaberiturule juurde suurtes kogustes uut raha. Uued investeerijad tahavad oma raha paremini teenima panna, on nõus riskima ja endale portfelli moodustama. Selles näeksid nad aga hea meelega tuntud suurfirmade väärtpabereid. Et suur osa sellistest aktsiatest on juba suurinvestorite käes, kes ei soovi spekuleerida, siis võib iga ostutellimus tähendada, et aktsiaid jääb turul vähemaks, nõudlus suureneb ja hind kasvab.
Viimaste nädalate hinnatõusule on kaasa aidanud ka need investorid, kes buumi esimestel päevadel, kui mitmete aktsiate hind tõusis hüppeliselt, päevaga kuni paari krooni võrra, realiseerisid oma kasumi peatse hinnalanguste kartuses, kuid nähes, et hinnatõus jätkub, ostsid endale aktsiaid juurde võibolla isegi kallimalt eelmisest müügihinnast.
Järjest agaramalt kasutavad siinseid võimalusi välisinvestorid, keda eelkõige võrreldamatult madalama inflatsiooni tõttu rahuldavad nii mõnegi Eesti firma puhul ka sellised majandustulemused, mis kohalikele investeerijatele on võibolla pettumuseks. Lisaks on nende käsutuses piisavalt suured rahalised vahendid lubamaks endale hea aktsia eest pisut rohkem maksta, et vajalik kogus kindla peale turult kokku saada.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996