Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS KLAAS
Laupäeval pidasid õigeusu Tartu Uspenski koguduse sadakond liiget vene õigeusu kiriku piiskopi Korneliuse juuresolekul koguduse täiskogu. Kiriku põhimääruse vastaselt kokkukutsutud ja kvoorumita ning seetõttu õigustühine täiskogu otsustas minna Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni alt Moskva patriarhi juhtimise alla.
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tartu Uspenski koguduse ülempreester Simeon Kruzhkov kinnitas reedel «Postimehele» levivaid teateid, et laupäeval on Tartusse oodata vene õigeusu kiriku piiskoppi Korneliust, kelle juhitav vene õigeusu kiriku struktuuri haru on Eesti Vabariigi seaduste järgi registreerimata ning kelle enda juriidiline staatus ei ole samuti selge.
Vastates «Postimehe» küsimusele, mis asjus piiskop Kornelius Tartusse tuleb, ütles ülempreester Simeon Kruzhkov, et Kornelius tahab tulla Uspenski kirikusse «ajamaks asja, mis pole palvega kooskõlas». «Mina temale ei allu ega luba tal meie kirikus korraldada ka miitinguid,» kinnitas Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all viibiv preester.
Kirik oli lukus
Laupäeva hommikul enne kella kümmet hakkasid Tartu Uspenski kiriku ümber kogunema valdavalt vanemapoolsed vene keelt kõnelevad naissoost õigeusklikud. Kirikusse nad ei pääsenud, sest nagu ütles kiriku ette asetatud teade: «Võimaliku provokatsiooni ärahoidmiseks 9. märtsil kirikus jumalateenistust ei toimu.»
Samas jagatavatelt ülempreester Simeon Kruzhkovi allkirjaga teadetelt võis lugeda: «Taastatud autonoomse Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tartu Uspenski kirik on alates 20. veebruarist 1996 aastast ajutiselt Karjala ja kogu Soome peapiiskopi Johannese hoolduse all. Igasugused kiriklikud koosolekud kirikus ja tema territooriumil on ilma peapiiskop Johannese õnnistuseta keelatud, sealhulgas ka 9. märtsile määratud kõrvaliste isikute ja kiriklike struktuuride poolt kavandatu.»
Eesti TV sõidutas Korneliust
Kell 11.15 saabus Eesti Televisiooni valge bussiga Mercedes Uspenski kiriku juurde piiskop Kornelius. Teda saatsid piiskopi pressiesindaja preester Leonti Morozkin ja preester Oleg Vrona. Pärast austajatelt punaste rooside kättesaamist ja lühikest sõnavõttu, milles Kornelius rõhutas, kuivõrd kahetsusväärne on, et «seaduslikult määratud piiskop ei saa talle alluvas kirikus teenistust pidada», otsustati suunduda Tartu Jüri kirikusse.
Preestrite Leonti Morozkini ja Oleg Vrona juhitud õigeusklike rongkäigu liikumine mööda Magasini ja Laia tänavat, uut jalakäijate silda ja Narva maanteed pidi Jüri kirikuni kulges rahulikult kirikulaulude saatel, katkestades lühikeseks ajaks autoliikluse Laial tänaval ja Narva maanteel.
Õigustühine koosolek
Jüri kirikus otsustati pidada Uspenski koguduse täiskogu koosolek. «Postimehe» palvel koosoleku legitiimsust kommenteerinud ülempreester Simeon Kruzhkov ütles, et see oli õigustühine, kuivõrd puudus kvoorum ning täiskogu kokkukutsumisest tuleb teatada kaks kuud enne selle toimumist ja vähemalt kolm korda jumalateenistuste lõpus.
Nõndanimetatud täiskogu juhatama valiti Jüri koguduse preester Aleksander Aim ja protokollijaks Tartu Ülikooli vene ja slaavi filoloogia osakonna juhataja, vene kirjanduse korraline professor Ljubov Kisseljova. Koosoleku käigus haaras initsiatiivi juhatamisel aga hoopis preester Leonti Morozkin.
Kohe koosoleku alguses arutati, kas üleminek Konstantinoopoli patriarhi alluvusse oli seaduslik või mitte. Välja käidi koguduse 1026 liikme (tegelikkuses on koguduses ülempreester Kruzhkovi andmetel veidi üle 200 liikme) allkirjaga kiri, mis seda sammu taunis. Üldise segaduse õhkkonnas, kus puudus vähimgi ülevaade, kui palju inimesi koosolekul viibib, otsustati, et Konstantinoopoli patriarhi alluvusse minek toimus ülempreester Simeon Kruzhkovi initsiatiivil ja sellisena oli see suur viga ning nüüd tuleb see otsus tühistada ja asuda Moskva patriarhi Aleksius II jurisdiktsiooni alla. Selline otsus ka tehti. Usuasjade talitusel paluti end sellisena ümberregistreerida.
Samuti võttis koosolek vastu otsuse, et Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku registreerimine siseministeeriumi usuasjade talituses oli ebaseaduslik.
Tegemata kindlaks, kui palju viibib Jüri kirikus Uspenski koguduse liikmeid, asus koosolek valima koguduse nõukogu ja juhatust. Piiskop Korneliuse ja teda saatvate preestrite Leonti Morozkini ja Oleg Vrona ettepanekul valiti Uspenski koguduse nõukogu esimeheks Jüri koguduse preester Aleksander Aim, kes samal ajal on samas ametis ka Jüri koguduses.
Suur segadus
Koguduse nõukogu ja juhatuse valimine kulges samuti segaduse õhkkonnas: esitatud kandidaadid jäid paljudele tundmatuks ja selle üle avaldati ka pahameelt, mida aga koosoleku läbiviijad ei arvestanud. Hääletamine ei toimunud iga kandidaadi puhul eraldi, vaid grupiti. Mitmed valitud ei viibinud ise koosolekul. Üks koguduse nõukokku valitu osutus samal ajal ka Jüri koguduse nõukogu liikmeks.
Koosolekul leiti Tallinnast tulnud preestrite kaasabil, et ülempreester Simeon Kruzhkov ei saa enam olla Uspenski koguduse preestriks. Sealsamas otsustas piiskop Kornelius, et Uspenski kogudust hakkab teenima Värska preester Aleksei Smoldin, kes mõni aeg tagasi sai tuntuks sellega, et ajas rist käes Värska kirikust välja vanema koguduseliikme, kui see oli teinud ettepaneku palvetada Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeuse eest. Koosolek kinnitas Korneliuse otsuse ühehäälselt.
Pärast kõiki hääletamisi valmis ka ülevaade koosolekul osalejatest. Nii sisaldas nimekiri alla 100 nime ja allkirja. Tegelikult on Uspenski koguduses liikmeid üle kahesaja.
Eile, s.t. pühapäeva hommikul peeti Uspenski kirikus korrapärane jumalateenistus, sellel teenis ülempreester Simeon Kruzhkov.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALERI MAKSIMOV, Stockholm
Erki Nool täitis lubaduse ja võitis eile Stockholmis Euroopa sisemeistrivõistluste kuldmedali seitsmevõistluses. Võitmata ühtki ala, oli ta lõpuks ikkagi kindel võitja.
Erki Noole Eesti rekordit tähistav 6188 punkti andsid kokku 6,90 60 m jooksus, 7.63 kaugushüppes, 13.88 kuulitõukes, 2.02 kõrgushüppes, 8.30 60 m tõkkejooksus, 5.35 teivashüppes ja 2.43.40 1000 m jooksus.
Erki Noolele oli see esimene rahvusvaheline tiitlivõit. Ta polnud absoluutses tippvormis, aga võitles tiitli omandamise nimel muljetavaldava kindlusega. Närvitugevust ilmutas Euroopa meister teivashüppes, kui ületas võitu tähendavad kõrgused 5.25 ja 5.35 alles viimasel katsel. Stockholmi EM96 läheb Eesti spordiajalukku.
Kordaminekuna tuleb käsitleda Virge Naerise viiendat kohta kolmikhüppes (Eesti rekord 14.05) ja Ants Kiisa üheksandat kohta kuulitõukes (19.00).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ALO LÕHMUS
Reedest pühapäevani Võru- ja Põlvamaal peetud kahepoolsed taktikalised õppused koondnimetusega «Karu vahetab koobast» õnnestusid manöövrite juhtide sõnul paremini kui senised kaitsejõudude õppused.
Kuperjanovi pataljoni võitlejad koos Kaitseliidu Võru- ja Põlvamaa malevatega harjutasid Võrust Otepää suunas tungiva vastase kolonni edasiliikumise viivitamist ning seejärel sissitegevuse alustamist. Vastase osas tegutsesid Viru jalaväepataljoni ja Kaitseväe Lahingukooli sõdurid, õppustest võttis osa ka Tartu jalaväekompanii.
Reaalse lahingusituatsiooni võimalikult täpseks imiteerimiseks oli õppustesse kaasatud senisest rohkem kolonnitehnikat, mõlemalt poolelt kokku osales manöövritel umbes 700 inimest.
«Pealetungijate ülesanne oli mitte kaitsjaid võita, vaid tekitada neile erinevaid lahingusituatsioone ja anda neile võimalus olukordi lahendada,» ütles lahingukooli ülem Leo Kunnas.
Suurarmee pealetungi jäljendav vastaste kolonn imiteeris esmakordselt ka lennuväe toetust oma edasiliikumisele. Lahingu- ja luurelennukeid jäljendavad Nõo Lennukolledzhi lennukid osalesid manöövrite suurimas lahingus Osula asula pärast.
«Lennukilt tehtud videosalvestused aitavad ka selgitada, kuidas on õhust avastatavad maavägede maskeeringud ja liikumise jäljed,» ütles Kunnas. Algselt oli kavandatud ka vaenlase õhudessant kopterite abil, mis jäi aga rahapuuduse tõttu ära.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENNO TAMMER
«Postimees» jätkab SIA erikomisjoni ja endise siseministri Edgar Savisaare kohtumise stenogrammi tutvustamist, mille abil võib vähegi aimu saada ühe lindikangelase mõttemaailmast.
Ignar Fjuk: Väidetavalt oli Koonderakonna volitatud isik Mart Siimann see, kes tegi ettepaneku anda lindistamise au Laanarule. Nii vähemalt on Savisaar väitnud ühele Keskerakonna liikmele. Millal Siimann selle ettepaneku tegi?
Savisaar: Nii, nüüd jõuamegi selle lindistamise kui poliitilise praktika juurde. Inimene, kellele te viitate, on Georg Pelisaar (Kagu-raadio juhte, väidetavalt siis inimene, kes väitis Fjukile, et Siimann on sellise ettepaneku teinud Savisaarele. - E.T.)
Helistasin talle, kuna Fjuk seda juttu mööda Tallinna levitab, ütleme siis, et heauskselt levitab. Küsisin Pelisaarelt, mis asi see siis on. Pelisaar ütles mulle sõna-sõnalt nii (arvan, et ta ei pahanda, kui ma teda tsiteerin): «Pagana kahju, et ma seda ei lindistanud, sest Fjuk on pööranud selle asja absoluutselt teistpidi ja ma ei ole seda küll talle niimoodi öelnud.»
Vaat see ongi, mis ajendab tegelikult poliitikuid selleks (milleks? - seda Savisaar ei täpsusta, kuid teatud loogika järgi võib oletada, et juttude lindistamiseks - E.T.), et nende sõnu ei pöörataks teistpidi. Tõepoolest, eks te ise tea, see on igaühe südametunnistuse peal, ja mitte ainult parlamendis, vaid ka mujal.
Liia Hänni: Tahaks täpsemat infot Savisaare Inglismaale sõidu kohta, mille käigus ta kohtus peaminister Vähiga. Mis oli sõidu eesmärk? Mis jutuajamised toimusid seoses lindiskandaaliga? Teine käik oli ida suunas, Peterburi. Mis oli selle sõidu eeesmärk, kellega olid kohtumised?
Savisaar: Käigust ida suunas teab väga hästi peaminister. Selle käigu põhiseisukohtadest on informeeritud ka president. / - - - / Kui nad (peaminister ja president - E.T.) peavad vajalikuks, siis nad ise avaldavad selle informatsiooni, mitte mina.
Mis puutub Londonis käiku, et kas seal oli juttu ka SIAst. Seda on ajakirjanduses selgelt ületähtsustatud. No nii neli viiendikku hõlmas ikkagi arutelu, mis oli seotud sõiduga Peterburi.
Jüri Adams: Pean konstateerima, et Savisaar on komisjoni töö jooksul tõenäoliselt kõige vähem jutu- ja koostööaldis.
Savisaar: Ma ei ole nõus sellise väitega, kuigi ma ei tea teie eelnevaid kohtumisi. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et esiteks, mis puutub informatsiooni, mis on vabariigi tippjuhtide käsutuses, siis ma ainult viitan, kus see informatsioon on. Tõepoolest, ma ei pea vajalikuks ja võimalikuks sellest jutustada. Räägin sellest, et vabariigis ikka mingid saladused peavad pidama ka. Ja see, et siit komisjonist lekib, see on avalik saladus, eks ole nii.
Teiseks, ma püüdsin selgitada, miks ma nende lintide kohta ei saa praegu midagi selget öelda, sest vastavad uurimistoimingud tulevad omal ajal ja ilmselt pärast seda saan ma rääkida palju rohkem kui praegu. / - - -/
Vootele Hansen: Kas te kohtusite jaanuaris 1995 Riigikogu aseesimehena politseiameti peadirektori Hermann Simmiga? Kas ta rääkis disketist, mis on pärit SIAst ja kus on mitmekülgne info?
Savisaar: Kohtusin. Aasta algul, kui politseis oli küsimus Tootsi ja Seppiku (tollane politsejuhi asetäitja, praegune ministeeriumi kantsler ja tollane uurimisbüroo juht, praegune politseijuht - E.T.) lahkumisest kohtadelt. Kohtusin Simmiga minu initsiatiivil ja ma püüdsin talle rääkida niisuguseid asju, et ei ole tark üldse kogu aeg kaadrit vahetada. /- - - /
Et kas siiski ei oleks mõistlik paar kuud enne valimisi paika jätta need mehed, jutt oli siis Tootsist ja Seppikust. Seppikut tundsin ma vähe, aga ma tahtsin anda Tootsi kohta märku. /- - -/
Simm ütles mulle, et ta ei puuduta Tootsi. Ta ütles, et ministri (tollal oli siseministriks Kaido Kama - E.T.) poolt on küll väga suur surve ja et võibolla on ta sunnitud seda tegema, aga tema seda kindlasti ei tee.
Hiljem, kui sinna (mõeldud ilmselt ministriks minekut - E.T.) läksin, siis kuulsin aga täpselt vastupidist väidet. /- - -/
Ma ei mäleta, et Simm oleks mulle jutustanud mingist Moskva disketist, aga ta jutustas mulle kindlasti sellest, et Toots ja Seppik on seotud ESSiga./ - - - /
Adams: Kas te mäletate, oli sel kohtumisel juttu ka SIAst või sellest firmast pärit olevast mingisugusest andmebaasist või materjalist või detektiivinduse tulemusena saadud materjalist?
Savisaar: Ma ei mäleta seda, küll aga ei välista ma, et jutt võis olla näiteks Simmi jälitamisest, kuna ta on seda korduvalt rääkinud. Ja mitte ainult mulle, ning ta võis selle jälitamise siduda SIAga.
Hansen: Kas te siseministrina teadsite midagi väidetavast politsei ja SIA vahelisest koostöölepingust, ja kui te teadsite, siis milles see seisnes? Kes ja millal oli lepingu sõlminud?
Savisaar: Sain ühest lepingust teada ja nägin seda paar päeva pärast SIA läbiotsimist. Pärast seda kutsusin ma enda juurde mõlema poole esindajad, nii politsei kui kaitsepolitsei juhid. Kumbki ei eitanud seda lepingut.
Rein Kask: Kes olid need konkreetsed isikud?
Savisaar: Kaitsepolitsei poolt olid Pihl ja Sinisalu. Politsei poolt olid Männik, Pikaro ja Klandorf. Kumbki pool ei eitanud, et seda lepingut pole olemas. Loomulikult eraldasime kohe algul selle nn. lindiskandaali ülejäänud küsimustest. /- - - /
Minu seisukoht oli, et kui see leping on olemas, siis tuleb see ka avalikustada. Selle vastu olid kategooriliselt mõlemad pooled kinnitusega, et kui on, siis on see saladus. Toodi välja politseimäärustik, mille kohaselt tuleb oma operatiivtööd igal juhul kaitsta ja selle paljastamine läheb kriminaalvastutuse alla. /- - - /
Järgnevalt oli küsimus selles, et mis saab nende materjalidega, mis kuuluvad otseselt politseile, nagu väideti. Selle peale tehti siis ühine komisjon, kus oli neli inimest. See vormistati minu käskkirjaga. Selle komisjoni kohta käiva käskkirja projekti koostasid ühiselt mõlemad ametid. / - - -/
Kas see komisjon hakkas tööle, kas hakati seda lepingut läbi vaatama või ei, seda ma ei tea. Kas selle alusel vastastikku midagi üle anti või ei antud, seda ka ei tea.
Fjuk: Kes oli see SIA inimene, kes seda lepingut teile näitas, ja kas see oli originaal või koopia?
Savisaar: Ma ei oska midagi selle kohta öelda, kas see oli originaal või koopia.
Fjuk: Kes oli see isik, kes näitas?
Savisaar: Seda näitas Klandorf (siseminister Savisaare nõunik, SIA üks omanikke -E.T).
Hansen: Kas te olete ise lepingut näinud? Kelle vahel oli leping sõlmitud, kes olid alla kirjutanud, mis oli lepingu sisu üldjoontes?
Savisaar: Ma olen seda lepingut näinud ja arvan, et nendele küsimustele peavad vastama inimesed, kes praegu töötavad täitevvõimu struktuuris.
Kask: Ei saanud targemaks, mis lepingust praegu juttu oli.
Savisaar:/ - - - / Ajakirjanduses on versioon, et on olemas mitu lepingut. Arvan, et see versioon võib olla õige.
Hänni: Et midagi mõista, oleks ikkagi vaja teada, kes siis olid lepingu osalised. Ma ei näe põhjust, miks see peaks salajane info olema.
Savisaar: Mina ei tea, miks neid asju praegu esitatakse nii, nagu esitatakse. Arvan, et selleks on omad põhjused. Olen olnud kaks kuud sellest struktuurist eemal ja arvan, et seda peavad rääkima inimesed, kes töötavad struktuuris.
Adams: Kui te rääkisite koosolekust lindiskandaali algul, kui teie juures olid kaitsepolitsei juhid ja kriminaalpolitsei juhid ja arutati seda küsimust. Kas ma sain õigesti aru, et selsamal koosolekul näidati teile seda lepingut ja nii, et see leping käis niiöelda kõigi koosviibijate käest läbi, kõik nägid seda.
Savisaar: Ei. See, et mulle seda lepingut näidati, oli üldse ajendiks, et see koosolek kokku kutsuda.
Adams: Kas on võimalik, et mõni koosolijatest ei olnud seda lepingut näinud ja võib praegu täiesti puhta südamega väita, et ta pole iial ühtegi niisugust lepingut näinud?
Savisaar: Jaa, loomulikult. Sellepärast sai kokku lepitud, et 4-liikmeline grupp hakkab töötama selle lepinguga. / - - - /
Kui võtta, et oligi nii, et SIAst leiti politsei materjalid. Ma ei tea, kas oli või ei olnud, kuid siis tuli igal juhul asi selgeks teha. /- - -/
Kask: Kas ma sain õigesti aru, et nõupidamisele kutsutud inimesed kõik sellest lepingust teadlikud ei olnud ega ole siiani.
Savisaar: Ei.
Kask: Tähendab, sealhulgas Pihl, Pikaro.
Savisaar: Loomulikult, kõik nad on lepingust teadlikud. Aga kindlasti võib olla teil õigus, et nad ei pruugi olla seda lepingut üldse näinud. Ma ei tea, kuidas see asi edasi kulges.
Hansen: Te rääkisite, et võite tuua mõned faktid, et teisedki poliitikud lindistavad üksteist. Millised need faktid on?
Savisaar: Ütlesin, et seda tehakse poliitikas. Ütlesin, et tean Riigikogu liikmeid, kes seda samamoodi on teinud.
Hansen: Võite need faktid välja tuua kas kaitsepolitseis või kohtus?
Savisaar: Teate, mina ei arva, et neil juhtudel oleks üldse tegu seaduserikkumisega. Aga kui minule esitatakse selle tulemusena süüdistus seaduserikkumises, siis ma olen sunnitud ennast kaitsma.
Fjuk: Miks oli vaja Londonis käiku saladuses hoida? Miks püüti seda varjata? (Savisaar eitas kuni viimase hetkeni, et käis lindiskandaali puhkemise algul Londonis kohtumas peaminister Vähiga - E.T.)
Savisaar: Ausalt öeldes oli see rumalus. Seda ei oleks olnud vaja saladuses hoida. Lihtsalt me leidsime, et ei ole mõtet sellest ka rääkida.
Fjuk: Millal saite teada, et Laanaru on neid lindistusi teinud? Kas tõesti alles siis, kui ta avalduses selle üles tunnistas? Või teadsite juba varem?
Savisaar: Selle kohta ma küll ei tahaks mingeid selgitusi anda.
P.S. Kirjutis ei ole üksüheselt kulgev stenogramm.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996