Puudujäägid riigimehelikkuses mõjutavad Eesti välispoliitikat, Allakirjutanutele jääb märk

URMAS PAET

Moskvas ühepäevasel visiidil olnud Riigikogu delegatsiooni kuulunud väliskomisjoni esimees Eino Tamm ütles «Postimehele», et Moskva kohtumiste tulemustest võis oodata hullematki ning need ei olnudki väga lootusetud. Samas mõistis Tamm hukka Riigikogu liikmete kaastundeavalduse Tshetsheeni liidrile Dzhohhar Dudajevile, sest see raskendab Eesti välispoliitika realiseerimist.

Eesti delegatsioon, kuhu lisaks Tammele kuulusid Riigikogu Vene sõprusgrupi esimees Juhan Aare ja vene fraktsiooni esimees Sergei Ivanov, kohtus esmaspäeval Moskvas Venemaa asevälisministri Sergei Krõlovi, Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Vladimir Lukini ja Riigiduuma esimehe esimese asetäitja Shohhiniga.

Tamme sõnul algasid kohtumised jutuga Riigikogu liikmete kaastundeavaldusest Tshetsheeni liidrile Dzhohhar Dudajevile. «Vene poolel oli täpselt teada, kes Riigikogu liikmetest kaastundeavaldusele alla kirjutas. Nad ütlesid, et üleüldse ongi see jutuajamise eelduseks, et ükski Eesti delegatsiooni liige kaastundeavaldusele alla ei kirjutanud, sest terroristide toetajatega me koostööd ei tee. Nii et tuli anda seletus, et see pole Riigikogu ametlik otsus, vaid emotsionaalne kaastundeavaldus,» rääkis Eino Tamm.

Tamm ütles, et tema oli kaastundeavaldusele allakirjutamise ajal välismaal. «Aga ma ei oleks sellele kindlasti alla kirjutanud, sest peab tajuma, miks Hiinale ei tasu Tiibeti peale soola raputada ja Venemaale pole mõtet Tshetsheeniale soola raputada. Venemaal sõna «tshetsheen» lihtsalt peale ei lähe, sest see on seotud kuritegevusega Lõuna-Venemaal,» selgitas Tamm.

Eino Tamme sõnul ütlesid Vene ametnikud, et vaesed eestlased, te tegite järjekordse vea. «Meil on nüüd väga hea Euroopa Nõukogus või kus tahes niisugust paberit omada, et näidata, mis meelsusega teie parlament on,» vahendas Tamm.

«Ma arvan, et need kuus väliskomisjoni liiget üheteistkümnest, kes sellele alla kirjutasid, oleksid pidanud hingama kolm korda sügavalt sisse ja mõtlema, mida see poliitiliselt tähendab. Ma saan emotsionaalsest seisundist aru, kuid kui sa oled väliskomisjoni liige, siis sa pead suutma mõelda ka seda, mis see toob kaasa suhetes teise riigiga. Meie eesmärk ei ole teise riigiga suhete halvendamine või teise riigi inimeste viha ärgitamine meie vastu. Kui see oleks olnud mingi 15 inimese kiri, siis poleks see nii suurt tähelepanu tõmmanud, aga see oli rohkem kui 60 inimese kiri, sealhulgas välispoliitikat vahetult kujundavate inimeste kiri,» kritiseeris Eino Tamm kolleege.

Tamm ütles, et Vene poolele on nimeliselt teada, kes kaastundeavaldusele alla kirjutas. «Igale mehele pannakse väike märk külge ja kui ta mingis Euroopa struktuuris, näiteks Euroopa Nõukogus, esineb, siis öeldakse, et see on see mees, kes ka andis oma allkirja, kes ei suuda mõelda riigimehelikult. Ma natuke kardan seda. Raske on välispoliitikat teha, kui pidevalt tuleb mingeid vastassuunalisi käike. Kõigepealt pead sa kaks tundi tõestama, et sa pole paha poiss. Ma arvan, et see kaastundeavaldus oli õige ja vajalik, aga ta oleks pidanud olema ainult Tshetsheeni toetusgrupi liikmete poolt,» rääkis väliskomisjoni esimees.

«Siiski Vene vastusammudest seoses selle kaastundeavaldusega Moskvas juttu polnud. Ma loodan, et nad mingeid vastusamme ei tee. Tundub, et me suutsime visiidiga pinge maha võtta nii välisministeeriumi ametnike kui parlamendiliikmete seas,» ütles Tamm.

Eino Tamme sõnul oli kohtumiste jutuks 1991. aasta Eesti-Vene riikidevaheliste suhete aluste lepingu kontrollkomisjoni taaskäivitamine. «Eesti komisjonil peab olema valitsuse täielik toetus ja usaldus. Vene pool jäi selle juurde, et tehakse parlamendi ja valitsuse segakomisjon. Ka meie teeme segakomisjoni,» rääkis Tamm.

«Leppisime kokku, et on vaja hakata kontrollima suhete aluste lepingut terves ulatuses, sealhulgas preambula, mis sätestab Tartu rahulepingu kui meie õigusjärgsuse aluse. Venelased jäid sellega nõusse, et komisjon hakkab kontrollima ja kõrgemale poliitilisele tasandile ette valmistama ülevaadet kogu lepingu täitmisest. Anti ka hinnang, et senise nelja aasta jooksul pole lepingu täitmiseks praktiliselt midagi tehtud. Omaaegsel komisjonil polnud sisulisi funktsioone, see oli vaid jututuba,» ütles väliskomisjoni esimees.

Kohtumistel oli ka jutuks, et Eesti-Vene piiril on vaja käituda nii, nagu piiridel normaalselt käitutakse, et ei ole mingit lihtsustatud korda.

Tamm ütles, et kõigil peale Krõlovi oli suhtumine Eesti delegatsiooni hea ja vastuvõtt oli riiklikul tasemel. «Lipud olid laua peal, ametlik lõunasöök oli, kus olid vene portselanist sinist värvi mustriga nõud ja täiesti korralik menüü.»

Tamm kinnitas, et võimalikust mõne kõrge Vene välisministeeriumi ametniku visiidist Eestisse juttu polnud. «Küll aga kutsusime Lukini vastuvisiidile. Vene Riigiduuma lõi ka Duuma Eesti-sõprusgrupi. Duuma eelmises koosseisus oli Balti riikide sõprusgrupp, nüüd tehti Eesti oma eraldi. Ei jäänud muljet, et see on mingi põhjalaskmise grupp. Seal võib küll olla inimesi, kes siiralt võivad tahta koostööd Eestiga,» ütles Tamm.

«Vene välisministeeriumi protokolliosakonna inimesed arvasid, et nende kohtumistega tegime kaks sammu edasi. Ei tea, kas üks tuleb tagasi ka,» lisas Eino Tamm.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996