E, 28.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tipp-TV saadete jätkumine on selgusetu, Tartus sündisid Baltimaade esimesed katseklaasikaksikud, Toomas Savi ja Arnold Rüütel tõenäoliselt jätkavad juhatuses, Kohtuotsuse täitmine ei sõltu kodakondsusest või rahvusest, Tartu Ülikooli raamatukogu ei liidet

NN
Tipp-TV saadete jätkumine on selgusetu, Tartus sündisid Baltimaade esimesed katseklaasikaksikud, Toomas Savi ja Arnold Rüütel tõenäoliselt jätkavad juhatuses, Kohtuotsuse täitmine ei sõltu kodakondsusest või rahvusest, Tartu Ülikooli raamatukogu ei liidet
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
URMAS PAET

Tipp-TV aktsionäri, Rahajuhtimise ASi juhatuse esimees Vello Väinsalu on «Äripäevale» öelnud, et Tipp-TV aktsionärid otsustasid peatada telekanali tegevuse määramata ajaks.

Esmaspäeval tekkis Tipp-TV saatjas tehniline rike, mistõttu Tipp-TV saated praegu eetrisse ei lähe. Tipp-TV 50% aktsiate omaniku, AS Makarov Muusik Managemendi (MMM) tegevdirektor Jaak Põldma kinnitas «Postimehele», et hiljemalt kahe nädala pärast on saatja korras ning Tipp-TV saated võivad taas eetrisse minna. Põldma ütles, et tema pole mingit aktsionäride otsust Tipp-TV tegevuse peatamise kohta näinud.

Vello Väinsalu on «Äripäevale» öelnud, et telekanali tegevuse peatamise põhjuseks on vastuolu MMMi ja ülejäänud aktsionäride vahel. «Kuni me ei ole leidnud ühist keelt Jüri Makaroviga ning telekanali asjad on ülejäänud aktsionäridele endiselt segased, pole Tipp-TV käigushoidmisel mõtet,» on Väinsalu põhjendanud.

Esmaspäeval tekkis Tipp-TV saatjas tehniline rike, mistõttu Tipp-TVd praegu eetris ei ole. MMMi tegevdirektor Jaak Põldma kinnitas «Postimehele», et saatja remonditakse ära ning Tipp-TV lastakse eetrisse.

Samas on Väinsalu «Äripäevale» öelnud, et Tipp-TV aktsionärid otsustasid, et neil pole mõtet hakata tegema pingutusi saatja parandamiseks.

Iseloomustades saatja riket, ütles Põldma, et ekspertiisiakt on tema käes. «Pole midagi hullu. Avarii maksumus on mõnikümmend tuhat krooni ja ma kujutan ette, et hiljemalt paari nädala jooksul see avarii likvideeritakse, tuleb lihtsalt mõni tagavaraosa ära oodata,» ütles Põldma.

«Mina võin kahe nädala pärast rahulikult eetri sisse lükata, mida ma ka teen,» kinnitas Põldma. Samas möönis ta, et kui tuleb mingi omanike kirjalik seisukoht, siis võib midagi muutuda.

Jaak Põldma sõnul pole Vello Väinsalu talle öelnud, et otsustatud on Tipp-TV tegevuse peatamine. «Mul on kontakt teise poolega (MMM - U.P.), nemad pole mulle sellist korraldust teinud,» ütles Põldma.

RE Eesti Telekomi ringhäälingu saatekeskuse direktor Rein Ruudi ütles, et Tipp-TV on saatekeskusele võlgu pisut üle miljoni krooni. Võlg on tekkinud eelmise aasta teise poole ja selle aasta jooksul.

Ruudi ütles, et vaatamata Tipp-TV saatja rikkiminekule võib saatekeskus arveid edasi esitada. «Nii et võlg tegelikult kasvab. Meie leping seisnes selles, et me lubasime teatud raha eest nende saatja meie masti,» ütles Ruudi.

Ruudi sõnul on saatekeskusel õigus ka leping katkestada. «Meil on võimalus teha seda hommepäev, sest raha ei laeku graafiku järgi.»

Rein Ruudi ei suutnud meenutada, millal ta oma lepingupartneri Jüri Makaroviga viimati kohtus. «Eelmise aasta 4. oktoobril oli see kindlasti, aga sel aastal polegi ma teda näinud. Paar korda olen sel aastal kohtunud Väinsaluga ja rääkinud Tipp-TV perspektiividest. Vähemalt üleeile polnud ta neist perspektiividest eriti vaimustatud, mida näitab ka aktsionäride otsus,» rääkis Ruudi.

Kultuuriministeeriumi ringhäälinguekspert Marju Laur kinnitas eile «Postimehele», et ta pole saanud mingit kirjalikku teadet Tipp-TV saadete katkemise kohta.

«Kui saated katkestatakse ja kirjalikku teadet ei saadeta, siis rikuvad nad ringhäälinguloa tingimusi sellega, et nad pole eetris. Ringhäälinguloa tingimuste järgi peavad nad eetris olema iga päev. Kui ringhäälinguloa tingimusi ei täideta, siis teeb kultuuriministeerium vastavalt seadusele tingimuste rikkumise pärast hoiatuse. Edasi võib kaheks kuuks peatada ringhäälinguloa kehtivuse ja seejärel ringhäälinguloa kehtetuks tunnistada,» rääkis Laur.

Laur lisas, et kui tuleb kirjalik teade, siis sõltub edasine sellest, milles on saadete katkemise põhjus. «Kui see on tehnilist laadi, siis peame arutama, kuidas käituda.»

Lauri sõnul kehtib Tipp-TV ringhäälinguluba 1999. aastani.

Tipp-TV aktsiatest kuulub 50% AS MMMile. Teine pool aktsiatest kuulub Rahajuhtimise ASile, AS Krooninvestile ja AS Carinale.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Teisipäeva pärastlõunal tõi 25-aastane vabaabielus viljandlanna Tartu Naistekliinikus ilmale poja ja tütre. Pisikesed on Baltimaade esimesed katseklaasilastest kaksikud.

Naistekliiniku assistent ja Eesti Vabariigi konsultant lastetuse alal Andrei Sõritsa ütles eile «Postimehele», et kaksikud sündisid enneagsetena ning keisrilõike abil, tüdruk sündis alakaalulisena. «Tüdruku seisund muutus kriitiliseks, nii et tuli teha keisrilõige. Nüüd on tema olukord rahuldav. Rahuldav on poja ja ema seisund. Peamine, et lapsed on normaalselt arenenud. Loodan, et nad hakkavad hästi kasvama.»

Kaksikutest esimesena, kell 13.21 tuli ilmale poiss. Ta kaalub 3064 grammi ja on 48 cm pikk. Kaks minutit hiljem nägi ilmavalgust tüdruk - 1513 grammi ja 44 cm. Õde ja vend paigutati koos ruumi, kus nad mõlemad saavad praegu albumiinitilke ja hapnikku. Tüdruk on eraldi plastist inkubaatoris. Beebid sündisid 36-37-nädalastena (tavaline on 40).

Andrei Sõritsa rääkis, et katseklaasikaksikud ilmale toonud naine ei saanud varem lapsi, sest tema munajuhad olid ummistunud. Kaks aastat tagasi teda opereeriti, kuid mõni aeg hiljem läksid munajuhad taas kinni. Ülemöödunud aastal tegi Andrei Sõritsa koos oma meeskonnaga, doktor Lev Levkovi, doktor Pia Oti ja bioloog Olav Sarvega, esimese katse naine kunstlikult viljastada, kuid see ebaõnnestus. Ebaõnnestus ka teine katse eelmise aasta alguses. Edukalt läks kolmandal katsel mullu juunis, patsiendile istutati neli embrüot, millest kaks hakkasid arenema. Rasedust varitses küll katkemiseoht, kuid õnneks läks kõik hästi ja nüüd, teisipäeval, tõi naine oma lapsed ilmale.

Siiamaani on katseklaasilast soovivad vanemad maksnud viljastamise eest väga erinevalt. Mõned haigekassad on tasunud pea kõik kulud, nii et vanemad on pidanud maksma vaid viis krooni. Samas on mõni lapsesoovija maksnud ise 13 000 krooni, ja asi on ebaõnnestunud. Andrei Sõritsa märkis, et nüüd on lootus, et riik hakkab vähemalt osaliselt kulusid kinni maksma. Tartu Naistekliinik on saatnud keskhaigekassale ka kirja, milles põhjendab, miks ja kui palju protseduurid maksma lähevad.

Veel lisas Sõritsa, et seoses kunstliku viljastamisega oleks naistekliinikul hädasti tarvis rohkem munarakudoonoreid. Tänu teise naise munarakkudele ootab praegu last kaks naist.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Täna hommikul toimuvatel Riigikogu juhatuse korralistel valimistel on tõenäoline, et esimeheks saab taas reformierakondlane Toomas Savi ja esimeseks aseesimeheks Arnold Rüütel Maarahva Erakonnast. Senise aseesimehe Arvo Junti võimalused jätkamiseks on väikesed.

Valitsusliitu kuuluvate fraktsioonide esindajad kinnitasid eile «Postimehele», et valitsusliidu fraktsioonid on saavutanud kokkuleppe toetada esimehe kohale Savi ja aseesimehe kohale Rüütlit.

Seitsme liikme, nende hulgas Arvo Junti eilne eraldumine Keskfraktsioonist «Postimehe» andmeil kahandab Junti lootusi saada taas aseesimeheks ning tõstab Isamaaliidu kandidaadi Tunne Kelami võimalusi.

«Postimehe» andmeil ei saa välistada, et Edgar Savisaarega jäänud üheksaliikmeline Keskfraktsioon esitab juhatusse kandideerima kas Savisaare või Ülo Nugise.

Kui keegi esitab Nugise kandidatuuri, on tõenäoline, et Nugis teeb enesetaanduse.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Esmaspäeval täitsid Tallinna ja Harjumaa täitevbüroo kohtutäiturid politsei abil kohtuotsuse tõsta ebaseaduslikult hõivatud kahetoalisest korterist välja Eduard Shaumjan.

Kohtuotsuse täitmist, kus kohtutäitur sai vigastada, on ajakirjanduses seostatud poliitikaga. Kohtutäitur Reet Vokk ütles, et poliitikaga ei ole kohtutäiturite töös midagi tegemist, kohtuotsused tuleb täita sõltumata inimese kodakondsusest või rahvusest. Poliitilise suunitluse andis toimunule Shaumjan, kes sõimas Eesti politseid ja kohtutäitureid fashistideks ja eestlasi bandiitide rahvuseks. Nagu «Aktuaalsest kaamerast» võis näha, ründas Shaumjan nii politseid kui kohtutäitureid füüsiliselt.

Esmaspäeval tõsteti kahe- ja viietoalisest korterist endale kokku elamispinna ehitanud Eduard Shaumjan, kellega koos elavad tema vanemad ja peres on ka seitse last, korterist välja.

Shaumjan hõivas endale kahetoalise korteri öösel ja ehitas kaks korterit ka kiiresti kokku. Kohtuotsus teise korteri vabastamise nõudega on 1993. aastast, eelmistel katsetel ei õnnestunud täituritel kohtuotsust täita, esmaspäeval tehti seda jõuga ja ehitati kahe korteri vahele ka sein tagasi. Shaumjani nelja aasta võlg on 30 000 krooni.

Shaumjan ja tema perekond on avalikkusele tuntud eri meeleavalduste järgi, mis on seotud kas õigeusu kiriku Moskva tiivaga või on perekond üksinda käinud protesti avaldamas Kadri-orus presidendiresidentsi ees. Ka esmaspäeval olid kohtuotsuse täitmise ajal kohal peapiiskop Korneliuse pressiesindajatena tuntud isa Leonti Morozkin ja Vladimir Iljashevitsh, samuti Venemaa kodanik ja tuntud meeleavaldaja Oleg Morozov. Samuti Venemaa asekonsul Valeri Tshalovski ning Riigikogu liige Nikolai Maspanov.

Kogu sündmuse, ka Eesti riigiametnike solvamise ning politseinike esialgse kuuletumise pigem Morozovile kui kohtutäituritele, filmis Eesti Televisiooni töötaja Mihhail Petrov, kes alles laupäeval korraldas peapiiskop Korneliuse Tartu-sõidu riigitelevisiooni autoga.

Maspanov selgitas eile «Postimehele», et tema läks kohale pärast seda, kui vene parteide laupäevasel koosolekul sai sõna ka õigeusu küsimuste eest seisjana tuntuks saanud Shaumjan, kes rääkis oma väljatõstmisest. Maspanov pelgas oma sõnul poliitlist skandaali: laupäeval tuleb ristikäik ja alles saatsid Riigikogu liikmed Tshetsheeniasse kaastundekirja ning nüüd tahetakse välja tõsta õigeusu aktivist. Ta kinnitas, et ei tahtnud sekkuda, vaid peatada väljatõstmine õhtuni, mil lootis koostöös sise- ja välis- ministriga ära hoida poliitilise skandaali. Shaumjani suurest võlast Maspanov ei teadnud, kuid tal oli kahju, et nüüd läheb tubadesse, kus seni elas kolm last, elama vaid üks inimene.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Tartu Ülikool on teinud linnavalitsusele ettepaneku ühendada ülikooli raamatukogu Lutsu-nimelise linnaraamatukoguga põhjendusel, et 60 protsenti nende tartlastest lugejaid ei ole seotud ülikooliga. See ettepanek ei leidnud toetust, kuid linn võib aidata ülikooli raamatukogu turvasüsteemide väljaehitamisel ning tingimuste loomisel ratastooliga liikumiseks.

Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles, et ta ei pea raamatukogude liitmist põhjendatuks: «Mõlemal on erinevad funktsioonid. Ülikooli raamatukogu on orienteeritud rohkem teaduskirjandusele, linnaraamatukogust laenutatakse peamiselt jutukaid ning seal käiakse aktiivselt lugemas ka ajakirjandust.»

Ülikooli raamatukogust varastatavat igal aastal avariiulitelt ligi viis protsenti raamatutest. Vastuabinõuna tuleks välja ehitada korralikud turvasüsteemid. Samuti oleks ülikooli raamatukogusse vaja ehitada invatualetid ning kaldteed, mida mööda saaks liikuda ratastooliga. Jüri Sasi ütles, et linn võiks ehitust rahaliselt toetada.

Linnaraamatukogus ei saa niipea ratastooliga liikuda, sest lift on liiga kallis lõbu.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Tartu Noorte Loodusmaja asub praegu Tähe tänaval omanikule tagastatud majas, kust tuleb ilmselt välja kolida. Eilsel kohtumisel leidsid Tartu abilinnapea Jüri Sasi ning ülikooli prorektor Toivo Maimets, et loodusmaja võiks asuda ülikooli Laia tänava botaanikaaias.

«Tagastatud maja omanik seadis meid ultimaatumi ette, et loodusmaja hakkab kas maksma renti 200 krooni ruutmeetrilt või kolib välja. Nii suur rendisumma käib meile üle jõu. Et ülikool on palunud linnalt botaanikaaiale toetust, arutasimegi loodusmaja ülekolimist botaanikaaeda,» ütles Jüri Sasi.

Eriti sel külmal talvel on botaanikaaed olnud majandusraskustes. Küttekulud käivad üle jõu ka ülikooli Soinaste tänava botaanikaaiale, kuid seda kohta peab linnavalitsus noorte loodusmajale liiga kaugeks.

«Me ei pea õigeks, et linn annaks ülikoolile kui teisele avalik-õiguslikule struktuurile lihtsalt raha, küll võiks toetuseks olla rendisumma,» leidis Sasi. Eile botaanikaaia õppehoonet läbi käies jõuti veendumusele, et osa loenguruume seisab kasutamata. Toivo Maimets ütles, et ülikool peabki oma ruumiprogrammi üle vaatama: Laial tänaval on ülikoolile vabanemas vahepeal põllumajandusülikooli käes olnud õppehooned.

Botaanikaaed oma palmimaja, kasvuhoonete ja katselappidega oleks noortele loodushuvilistele heaks õppebaasiks ning asukoht kesklinnas soodne kõigi linnajagude õpilastele.

Järgmisel nädalal kohtuvad linnavalitsuse, ülikooli ja loodusmaja esindajad uuesti, et täpsustada, milliseid ruume saaks loodusmaja kasutada.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Tartu ja Tallinna tervisekaitsetalituse andmeil on grippi haigestumise kõrgaeg möödas, küll on aga levima hakanud teised haigused. Tartus on sagenenud gripitaolise adenoviiruse levik, Tallinnas on palju rotaviiruste infektsiooni juhtumeid, haigestumist soolenakkusesse.

Tartu tervisekaitsetalituse epidemioloog Sirje Plank ütles «Postimehele», et kuna grippi haigestumine vähenes märgatavalt, siis tühistati linnaarsti ringkirjaga gripigarantiin Tartus juba 6. veebruaril. Jaanuaris registreeriti Tartu linnas ja maakonnas 6686 gripihaiget, teisi ägedaid hingamisteede infektsiooni juhtumeid oli 3374. Veebruaris olid need arvud vastavalt 1360 ja 2365.

«Eks need lained niimoodi käigi,» nentis Sirje Plank. «Gripiepideemia on meil sedakorda möödas, aga see ei tähenda, et grippi haigestumist enam ei ole. Ainult see ei käi enam puhanguna, haigestumine on läinud tavalistesse raamidesse.»

Plank märkis, et Tartus on nüüd hakanud pead tõstma adenoviirus. Gripitaolist pilti annab üle kahesaja viiruse, adenoviirus on üks neist. «Need viirused on sügiseti ja kevaditi ikka levinud, ega me neist praegu pääse.»

Tuntud on 41 inimesele haigustekitavat adenoviirust (jaotatud kuude gruppi). Adenoviirused põhjustavad hingamisteede infektsioone eriti lastel varases elueas, mao- ja peensoole põletikku jm. Adenoviirushaigusest võivad olla haaratud hingamisteedeelundid, silmad, seedeelundid, peaaegu alati on kaasa haaratud lümfisõlmed. Haigus levib piisknakkuse teel ja mustuse kaudu. Pärast viie-seitsmepäevasele peiteperioodile järgneb palavik külmavärinatega.

Tallinna tervisekaitsetalituse epidemioloogiaosakonna juhataja Galina Kikosh ütles, et gripiga on pealinnas praegu vaikne. Kuus nädalat kestnud suur laine möödus veebruaris.

Nagu Kikosh märkis, on Tallinnas hakanud väga jõudsalt levima rotaviiruse infektsioon. See soolenakkus on levinud eriti laste seas, kõige rohkem kannatavad selle käes kuni kaheaastased lapsed.

Mainitud haiguse tunnusteks on oksendamine ja kõhulahtisus. Viirus on väga vastupidav, levib edasi peamiselt väljaheidete ning mustusega, on kirjeldatud aga ka hingamisteede haigestumise juhtumeid. Eristatakse viit gruppi rotaviiruseid.

Galina Kikosh lisas, et Tallinnas on rotaviirusse nakatunud lapsi haiglatesse paigutatud. Tartu tervisekaitsetalituse epidemioloog Sirje Plank sõnas, et tervisekaitsetalitus kutsub täiskasvanud inimesi ennast difteeria vastu vaktsineerima. «Vahepeal sai meil vaktsiin otsa ja siis tuli gripiperiood. Nüüd on gripp möödas ja vaktsiini jälle küllaldaselt. Elanikke on vaja hakata jälle kiiresti vaktsineerima, et Venemaa ja Läti difteeria meile ei jõuaks.»

Plank refereeris riigi tervisekaitseinspektsiooni kirja, kus seisab, et difteeriataudi oht püsib, sest Venemaal ja Lätis on haigestumine veel suur. Läinud aasta lõpuks oli Eestis difteeria vastu kaitsesüstitud 28% täiskasvanud elanikest (vanuses 26-65 aastat). Tänavu jaanuaris takistas kaitsepookimist ägedate viirusnakkuste levik, kuid nüüdseks on olukord normaliseerunud.

Riigi tervisekaitseinspektsioon rõhutab, et täiskasvanute kaitsepookimist difteeria vastu tuleb võtta eriti tähtsa ülesandena. Selleks sügiseks oleks vaja jõuda vaktsineerida 75 protsenti elanikest.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Ööl vastu 10. veebruari Tallinna psühhiaatriahaigla korpuses möllanud ja üheksa patsiendi elu nõudnud tulekahju põhjust ei ole uurijad veel tuvastanud.

Tallinna uurimisbüroo keskuse direktor Kalev Järvelill ütles «Postimehele», et neil ei ole veel pidepunkti ütlemaks tulekahju põhjust, uurimine käib. «Kõik on oletuste pinnal, küsimus on kas lahtises tules või elektris,» lisas ta.

Psühhiaatriahaigla direktor Margus Kasepõld ütles «Postimehele», et uurijad tegelevad veel haigete ja personali ülekuulamisega. Ta kinnitas, et kahjutuld ei põhjustanud tehniline rike.

Kasepõllu arvestusel oli tuleroaks läinud hoone bilansiline väärtus pool miljonit krooni, kuid uue hoone ehitamine või ka vana taastamine maksaks 10-20 miljonit krooni. Kuid siiani ei ole raha eraldamist kas ehituseks või taastamiseks otsustatud.

Haigla üks ravikorpus remonditi haigla enda raha eest, samuti eraldas selleks lisaraha ministeerium. Margus Kasepõld loodab, et 1. maist sinna asuvale 22 patsiendile on loodud ajakohased tingimused. Kõigile kolmandas korpuses olnud patsientidele on loodud rahuldavad tingimused. Kui mahapõlenud kolmas korpus uuesti üles ehitatakse, plaanib haigla sinna koondada kõik kohtupsühhiaatriaga seotu, sundraviosakonna, ekspertiisi ja muu.

10. veebruari öösel põles maha Tallinna psühhiaatriahaigla kolmas ravikorpus, tuli võis alguse saada teise korruse puhkenurgast.

Tules hukkus kaheksa kroonikust patsienti ja haiglas suri veel üks. Tulekahju järel leiti kahekümne üheksale kroonikule kiiresti koht hooldekodudes üle Eesti, mida nad seni olid oodanud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Kolm relvastatud röövlit pääsesid teisipäeva lõuna paiku Tartu kesklinna lähedalt Raatuse tänava valuutavahetuspunktist umbes kümne tuhande krooniga põgenema. Röövlid jooksid majast välja naaberkvartalisse jäetud rohelise Zhiguli juurde pärast seda, kui turvamees oli valuutavahetuspunkti tagaruumis oma relvaga pauku teinud.

Teisipäeval kell pool üks päeval sisenesid Raatuse tänava kaarhallide vastas asuvasse Silveri sildiga, kuid AS Kingpoolele kuuluvasse valuutavahetuspunkti kolm meest.

«Üks neist jäi ukse juurde, kaks meest kargasid üle kõrvuti asuvate kassalettide, vehkisid püstolitega ja nõudsid vene keeles raha,» rääkis valuutavahetuspunkti töötaja. Ühe leti taga ei istunud kedagi, teise leti taga istus kassapidaja, kelle selja taga oli seisnud tema tuttav noormees.

Kaks üle leti karanut hakkasid kassapidaja ja tema tuttavaga madistama, nurga taga istunud vene eruohvitserist turvamees, keda röövlid ilmselt algul ei märganud, libistanud end vaikselt kõrvalruumi, vinnastas seal püstoli ja tulistas lasu kitsukese tagatoa laenurka. «Kui neli inimest puntras rabelevad, siis ei hakka ju nende pihta tulistama,» oletas eile valuutavahetuspunktis tööl olnud mees, näidates kitsukese kõrvalruumi akna ülemise serva juures kohta, kus kuul oli seinast pöidlaotsasuuruse tüki krohvi välja löönud. Pauku teinud turvamehega «Postimehel» rääkida ei õnnestunud.

Pärast pauku haaranud röövlid kätte saadud Eesti kroonid, mida oli üle kümne tuhande, ja põgenesid. Valuutat kurjategijad väidetavalt kätte ei saanud.

Ruumis juhuslikult viibinud kassapidaja tuttav noormees hüppas üle leti ja jooksis põgenikele järele. Ta nägi neid istumas mattrohelisse Zhigulisse, mis oli seisnud Uus 3 viiekorruselise maja ees (samas majas asub Soome saatkonna viisaosakond). Kurjategijail õnnestus ära sõita.

«Politsei tuli helistamise peale ruttu kohale, kuid põgenikel oli edumaa,» rääkis valuutavahetuspunkti töötaja, kes kahtles turvanupu võimalikus suuremas efektiivsuses. «Kasu oleks ehk automaatselt sulguvast uksest,» oletas ta.

Üks röövlitest kandis heledat riidest joppi, kahel olid seljas tumedad jopid. Tartu kriminaalpolitsei palub röövlite põgenemist näinud inimestel helistada telefonil 439 512.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Eile hommikul kella poole kümne paiku hakkasid Tartu gaasiavariile, päästeametile ja politseile tulema teated, milles kurdeti linnas leviva gaasilõhna üle. Tegemist polnud gaasilekkega. Linnaserval asuvas gaasijaotusjaamas oli maha läinud lõhnaainet, mida muidu lõhnatule maagaasile sisse segatakse.

Tugevat gaasilõhna tundvad ärevad inimesed helistasid algul Annelinnast, seejärel kesklinnast Turu, Riia ja Kalevi tänavalt. Vaksali tänava elanikud oletasid, et gaas lekib mõnest raudteetsisternist. Viimased teated gaasihaisust tulid Veeriku linnajaost.

«Koolides ja lasteaedades juba mõeldi, kuidas lapsi majadest evakueerida, sest leviv hais oli tõepoolest tugev,» teadis «Postimehele» rääkida Tartu Gaasi töötaja. «Ka meie hakkasime oma võrkude survet kontrollima, kuid kõik oli korras.»

Viimaks selgus, et Räpina maantee alguses asuvas gaasimagistraali jaotusjaamas oli maha läinud lõhnaainet ehk odoranti, mida muidu lõhnatule maagaasile lisatakse, et mürgise gaasi võimaliku lekke korral oleks lõhn kohe tunda. Lisatav odorant ise mürgine ei ole.

Tartu Gaasi töötaja selgitas, et Räpina maantee ääres asuvas gaasijaotusjaamas on spetsiaalne mehhanism, mis teatud aja tagant odoranti gaasi sekka tilgutab. Miskipärast ei andnud seal töötavad inimesed gaasiavariile juhtunud äpardusest kohe teada.

Viimase viieteist aasta jooksul on see kolmas kord, kus gaasilõhnaline, kuid gaasi mitte sisaldav pilv lahti on pääsenud.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Tagasi üles